Inimese surematu hing, kas sa jääd ka uuel aastal vanaks, muutmatuks, truuks omakasule, väiklusele ja vihale?
Kes suudab sind uueks teha?
See, kes seal silmale nägematu, aga südame lootuse ja armastusega tuhat korda nähtud, trooni peal istub, ütles ja ütleb nii, et taevad ja maa kuuleb,-mina tulen appi ja teen kõik uueks.
Astub appi emale, isale, kasvatajale, kõigile, kõigile headele inimestele ja tema igavese elusõna kuulutajaile- kes aga iganes otsivad Jumala teid.
Astudes üle läve õue uue aasta hommikul räägime Jumalaga ja ütleme- Tule , Issand. Sa näed ja tead, kui palju halba, viha ja lunastamata südame arveid on tasumata minu kodus. Ja nii väga palju ööd. Päikest üsna vähe, taeva päikest......
Jaan Lattik
Aasta saab jälle täis. 2008. arvates Kristruse sünnist. Mis on see aasta mulle toonud, mis on see aasta minult võtnud?
Aasta viimase päeva loosung Vanast Testamendist on Joosua raamatust, 24,15. Kui teie silmis on halb teenida Issandat, siis valige endile täna, keda te tahate teenida. Aga mina ja mu pere, meie teenime Issandat.
Kas mina saan täna ütelda- mina ja mu pere, meie teenime Issandat? Milline on minu teenimine, kas isandal on hea meel oma teenijast, kas ma armastan oma isandat või teenin teda ristis hammastega,võttes seda teenimist paratamatusena, raske ikkena? Ajalikud mured panevad meid ennastunustavalt reageerima, ei ole takistuseks ajapuudus ega aineliste vahendite kulumine. Emotsioonid tõstavad meid oma väljendusis kõrgele üles, pannes unustama reaalsuse, oma kalleima Tunnistuse. Jääb siin ruumi Jeesusele? (On sul ruumi Jeesusele, kes su eest on surma läind?....) Teadagi vajavad igapäevased toimetamised toimetamist. Talendid ei ole maha matmiseks vaid teenimiseks. Aga siiski.
Selle aasta üks mõtlemapanevaid lugusid minu jaoks on eaka naise igatsus oma noorepõlve tuttava järele. Läbi aastakümnete, läbi terve elu on ta ikka ja jälle jõululaua katnud ka oma ammu täielikku teadmattusse kadunud sõbrale. Kas seda võib nimetada esimeseks armastuseks, millega Johannes kutsub meid armastama oma Issandat? Kas minu suhe oma Issandaga on sama lähedane?
Mina ja mu pere, meie teenime Issandat. Anna armas Taevane Isa, et uuel algaval aastal osakenegi sellest saaks tõeks ka minu perekonnas.
Parimad uusaastasoovid Luguse pühapäevakooli väikestele ja suurematele ja kõigile lugejatele!
Selline tore seltskond (kuulajad tagasihoidlikkusest küll kõik pildile ei tulnud) kogunes täna varahommikul Putkastesse, et jõulurõõmu viia sinna tagasi, kust ehk enamik hiidlasi head paremat puha muidu eest välja veab, kuid harva maja vasakpoolsest uksest siseneb... Pereansambel "Martin ja lapsed" esitas seekord juba tuttavate HSP jõululaulude vahele 5 luuletust (J.Liivi, M.Panga ja L.Tungla sulest) ning viiuli- kitarriloo (W.A.Mozardilt).
Täna külastas meie pühapäevakooli seltskond Nurste palvemaja.
Advendiaeg hakkab lõppema ja peagi on jõulud. Hea Sõnumi pühapäevade "tuur" on selleks korraks läbi ja suur rõõm on teile kõigile tänusõnu öelda- aitäh, et ideega kaasa tulite ning mõtte teoks tegite! Jõulupühade ja aastavahetuse ajal peame talvepuhkust ning Lugusele koguneme taas uuel aastal.
Enne veel on meil aga võimalus head sõnumit ja jõulurõõmu jagada laulu ning pillimänguga Samaaria hooldekodus teisipäeval 23.12 kell 10.30
kolmapäev, 17. detsember 2008
SA VAATAD KURVALT MULLE SILMA, SA KÜSID KUIDAS NII ON LÄIND. KUHU OMETI ON KADUNUD SEE TUNNE, MIS LAPSEPÕLVES KORD MU HINGES KÄIS.
ON MÖÖDUND AASTAD, MÖÖDUND PÄEVAD, ON PALJU MUUTUND VAHEPEAL. AINUS ASI, MIDA SINU SILMAD NÄEVAD, ON ELUVARJUD KOOPA SEINA PEAL.
IGAST LAPSEST SAAB KORD SUUR, SELGE TAEVA KATAB UDULOOR. PALJU ASJU MIDA ENNE MÕISTSID VEEL, ON PEIDETUD NÜÜD SINU SILME EEST.
KAS MÄRKAD SA TÄHTE SÄRAMAS. KAS MÄRKAD SA. LOOTUS SÜTTIB PÕLEMA. KAS MÄRKAD SA MAAILM OOTAB MESSIAT VEEL TÄNA KA.
Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli Galilea külla, mille nimi on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja.Tema juurde tulles ütles Gabriel:“Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!“
Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. Ja ingel ütles talle:“ Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Teme saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu.“LK 1
Meie rändav pühapäevakool jõudis eelmisel pühapäeval oma eelviimasesse sihtpunkti, Suuremõisa, et kohtuda sealsete lastega ja nendega üheskoos laulda, meisterdada, kuulda lugusid ja vaadata filmi Jeeuse sünnist.
Suuremõisas olid meie käsutuses soojad ja hubased kooliruumid millede eest siinkohal suur tänu kohalikule põhikoolile.
Ka osavõtjate arv on pühapäevast pühapäeva kasvanud ja kui advendipühapäevi oleks nelja asemel kümme, peaksime ruume juba suuruse järgi otsima hakkama.
Kohaletulnud Hilleste lapsed olid väga toredad ja julged. Imestamisväärne oli laste tublidus „Piibliorienteerumises“, kus lapsed leidsid imekiiresti etteantud kirjakohti.
Koosolek lõppes piparkookide krõbistamise ja vaba ajaga, mida lapsed ning vanemad erinevalt, vastavalt oma soovile sisustasid.
Kolm advendiküünalt olid pea lõpuni põlenud ning jõulude ootamise aeg ühe peatuse võrra lühenenud.
Kohtume sel pühapäeval siis Nurste palvemajas ja mitte kell 2 vaid juba hommikul kell 11 00.
Pühapäeval, 7. dets kell 14.00 pühapäevakoolipere Hea Sõnumi Pühapäeva programmiga Emmaste kirikus
Neljapäeval,11. dets kell 18 00Pühalepa palvemajas advendiaja laulutund: TULEMINE. Kiida mu hing Issandat..... Rõõmustagem siis Kristuse peatse sünnipäeva üle ja mõelgem, kas Tema teise tulemise ootus on meis ka sama selge ja rõõmu tekitav.
Esimene ootusaja pühapäev sai peaprooviks meie pereosaduse väikesele sõnumiviijate tiimile- plaan on seda head, mida ise oleme Lugusel kogenud ka teistega jagada. Et Jeesus meile ka misjonikäsu on andnud, siis seda toredam on minna - järgmisel pühapäeval Emmastesse, siis Suuremõisa ja Nurstesse, vahepeal (9. dets) veel ka lühema kavaga Käinasse. Eestpalvetugi on igati teretulnud!Juba esimeseks ürituseks valmistuti ülesandeid perede vahel jagades hoolega ja laste sõnul sai "põnevam kui nad arvasid"! Väikesi viperusi tuli ka ette-nii mõnigi meist pidi kodus tõbedega maadlema, kuulutus ei mahtunud seekord veel lehte ja multifilmist sai näha vaid poolt... Loodame siiski, et järgnevatel nädalatel hoog ei rauge ning palvetame, et Jumal saadab ise kuuljaid kõrvu! Teame liigagi hästi, et iga head seemet umbrohuga lämmatada üritatakse aga Jumala Vaimu tules pole läbipõlemist karta! Veel pilte.
Kirjutan teile seoses ühe üleskutsega: Nimelt on mu peas tekkinud väike idee luua ühe maakoguduse juurde lasteraamatukogu. Tegemist on Pilistvere kogudusega, mille suures pastoraadis sai kevadel valmis laste- ja noortetuba. Selline mõnus mängimis-turnimis ja oleskelukoht, mille juurde peaksid kuuluma kindlasti ka raamatud. Mitte ainult uued ja värske trükilõhnalised, vaid ka armsaks saanud ja kapsaks loetud raamatud vanusele 0-18.
Ka muu lastega seotud kasutatud kraam (mängud, mänguasjad, laste muusikariistad, spordivahendid, riided-jalanõud) saab korraliku taaskasutuse koguduse lastetoas, kohalikus Kõo või Kabala lasteaias.
Niisiis, kel lusti lööb kaasa! Raamatud, mänguasjad ja mängud jms. - kõik Pilistveres oodatud. Paki kraam kokku, tulen (Tallinnasse) järgi. Kes soovivad ise annetust ära tuua, saavad Pilistveres õhtusöögi, sauna ja öömaja! Info jms. Tel: 55 646 222 või lilleriin@gmail.com
Pilleriin enda ja teiste lapsi karjatav fotograaf-pastoriproua :)
Neljal advendiaja pühapäeval ootavad Luguse pühapäevakooli lapsed oma vanematega kõiki heast sõnumist pildis, sõnas ja laulus osa saama. Süütame ühiselt advendiküünlad, kuuleme, milleks Jõululaps maailma tuli ningja vaatame multifilme Tema elust.
Esimene "Hea Sõnumi Pühpäev" toimub Luguse palvemajas 30.11 kell 14.00
Seekordse koosviibimise juhatasid sisse nagu ikka alguspalve ja laul "Kord mus süda".
Paraku on läbi ajaloo on juhtunud, et inimesed on Jumalast ära pööravad ja hakkavad kummardama ebajumalaid, sattudes seeläbi ise hädadesse ning jäänud vaendlaste tallata. Kuid kui rahvas tõelist Jumalat hädas südamest appi on hüüdnud - on abi ja pääste lähedal olnud. Täna kuulsime, kuidas Jumal kasutas Gideoni oma rahva päästmiseks midjani rahva ja baali kummardamise küüsist.
Tunni alguses said lapsed mõistatada, milliseid piiblilugusid meenutavad suures karbis peidus olnud esemed: viis lamedat kivi, meepurk, "pasun", tähed-kuu-päike ja lõpuks lambavill... Viimase kohta kuulsimegi lõpuks Gideoni loost. Aga enne pidid lapsed mõistatama tähti pakkudes tänase peakangelase nime, iga arvatud tähega koos avanes ka tükike suurest pildist tahvlil. Edasi kuulsime Piiblijutustust, aga iga laps sai loos ise ka kaasa lüüa. Ilmnes kas, kuidas siis villa looga seotud on - "Gideon pani villad välja ". Juttu ilmestasid ka mõned joonistused (mis Riste oli hommikul joonistanud tunniteemat teadmata. Aleksei lihtsalt palus, et nt joonista mulle inimesed ebajumala kuju kummardamas või sõjamees kaameli seljas jne). Piltidest saime kokku lõpuks kogu jutustuse, aga enne pidid lapsed pildid sündmuste järgi õigesti järjestama. Tuletasime meelde ligi 3 aastat tagasi õpitud laulu "Kõik kes on päästetud". Seejärel asusime mängude juurde.
Piibliloos oli tähtis, et sõjamehed reageeriksid Gideoni hüüde peale ja purustaksid oma tõrvikuid varjavad savikruusid ning puhuksid pasunaid. Seepärast mängisime mängu "Keelatud liigutus" - keelatud oli kujutletavast jõest käpuli vett juua. Gideoni loos veeres sõjamehe unenäos odrakook vaenlaste leeri ja purustas telgi. Lapsed püüdsid aga palliga pudeleid pikali veeretada :) Tunni võttis kokku ühine ristsõna lahendamine.
Kui siis söömaaeg kätte jõudis, selgus, et Johannese emal imekombel oli kaasas ODRAKOOK! (Meil ei õnnestunud seda kaasa küpsetada, kuigi mõte oli ja poes ei leidunud seekord isegi mitte odratolguse sepikut...) See sobis tunni lõppu nagu valatult, aga kuuma kakao ja tee saatel kadusid kiiresti kõhtu ka rullbiskviidid-kringlid ja küpsised.
Alustasime isadepäevatundi kahe lauluga- värviliste südamete abil (mille tegemiseks toorikuid saab Tiimarist ;)) laulsime sõnadeta raamatu laulu (Laululäte nr 14) ja "Jeesus on tee" (Ll. 41) Peale alguspalvet tuletasime meelde eelmises tunnis räägitut (ja lastel ikka meenus nii mõndagi ja mitte ainult tunnis räägitust! Igaühel oli midagi kaasa rääkida), siis vaatasime vahvat paelapunumismasinat. Justnagu Jumal tegi ühe mehe- Simsoni- tugevaks, sai ka ühest lõngast masina abiga tugev nöör. Meie nöör oli punast värvi ning lapsed said meenutada, kus Piiblis on punasel nööril tähtis roll. Gaabrielile ja Heinile meenus Raahab (julge naine Jeeriko vallutamise loos, kes aitas iisraellaste salakuulajaid) ning poisid rääkisid, et kuulavad igal õhtul piiblilugusi. Lugesime Piiblist Joosua 6:1-5 ,kus Jumal andis iisraellastele käsu linna vallutamiseks nädal aega sarvi puhudes ümber linna kõndida. Nii uskumatu kui see pole, sedasi, üksnes hääle ja usuga Jumalasse, linn vallutatigi. Nüüd sai iga laps tunda oma sõrmedega heli võnkumist õhupallilt, mis oli asetatud suure valjuhääldi peale. Seejärel nägid nad kõlarile asetatud paberilehe võnkumist oma silmadega (selle tegi nähtavaks süntesaatoril mängitud kõige madalama tuuba hääl). Veel rääkisime kuidas viiulikeelte võnkumine paneb võnkuma viiuli kõlalaua, see omakorda õhu ja see inimese kõrvas oleva kuulmekile. Kuigi resonans toimib tänini, murdusid Jeeriko müürid siiski mitte üksnes inimeste kisa vaid Jumala märguande peale. Kui juba viiulist juttu, tõimegi pilli välja. Gertrud mängis loo "Vaikne kena kohakene" ning see viis meid tänase tunni teise osa- isadepäeva teema juurde. Lugesime selle tähtpäeva tekkimise lugu ning tegime ka väikest tähelepanukontrolli, mis pärit Miksikese lehelt. Õppisime eestikeelset versiooni tuntud kaanonist "Father I adore You" ning vahepalana saime kuulda, kuidas muutub suhtumine isasse vanusega (Kirjutise asukoht).Seejärel saime taas üle pika aja vaadata multifilmi sarjast "Minu esimene Piibel". Seekordne värskelttõlgitud lugu rääkiski Jeeriko vallutamisest. Kuna filmis mitmel korral viidati Moosesele, siis väikese toreda sama sarja raamatukese abil, saime kohe ka meenutada Punase mere läbimist.Filmile järgnes nagu ikka lauaosa (pitsa ja kookidega) ning alles seejärel said lapsed meisterdada - teemaks ikka resonans- telefoni kahest konservikarbist, niidist ja tikust. Nii hämmastav kui see ka pole, selline imeasi tõepoolest töötab. Koju said lapsed alles pimedas ja Martidega võidu ;)
Seekordne pühapäevakoolitundalgas hoopis suurte lauluraamatulauluga-„Jeesus peab üksi mu südame saama“. Vajalikmeeldetuletus, mis kulub ehk kõigile ja igal päeval ära.
Tundi oli kogunenud rõõmustav hulk osalejaid, isegi üks külaline Haapsalust, Kädi nimi.
Meenutasime esmaltläinud korral Pühalepa palvemajas õpitud uut laulu „Kord mu süda oli pime, kurb mul oli meel“ ja laulsime ka „Ma armastan Jeesust“. Selgus, et sõnad on lastel paremini peas, kui tunni läbiviijal.
Õppisime tundma Vana Testamendi rammumeest Simsonit. Kui Simson sai oma jõu Jumalalt siis meiegi võime samale jõuallikale loota. Siiski on üks inimene oma üksinduses sageli kergemini murtav, kui koguduse osaduses. Kui Jeesus on meid ühte liitnud siis oleme me tugevad. Lapsed proovisid murda üksikut tuletikku ja said ise veenduda, et kui 10 tikku on ühes „pundis“ siis me neid tikke murda ei suuda.
Järgnevalt saime otsida piltidelt erinevusi. Piltidelt, kus Simson oma üleloomuliku jõuga „teisaldab“ linnaväravad.
Simson oli teatavasti ka osav mõistatuste esitaja. Kuidas ta seda tegi? Nagu päriskoolis jäi selle väljauurimine koduseks tööks. Küll aga jagunes kogu pühapäevakool kaheks võistkonnaks, et asuda viktoriiniküsimustele vastama. Onu Marko võistkond sai nimeks „Apostlid“ ja onu Aleksei võistkond „Simson“. Siiski ei olnud meie Simson teistest mäekõrguselt üle vaid võistlus lõppes 10:10 viigiga.
Küsimused olid küllaltki rasked, aga selgus, et Piibliraamat ei ole meie õpilastele mitte tundmatu.
Siinkohalon kõigil võimalus ennast testida viktoriiniküsimustega. Võib olla ehk oleks otstarbekas mõne pühapäevakooliga ühineda?
1.Kes oli see mees Uuest Testamendist, kes jäi tummaks hetkeni, kui ta sai poja?
2.Millist looma otsib Karjane?
3.Milline loom eksitas Eevat?
4.Taaniel visati nende loomade juurde auku.
5.Johannes sõi neid kõrbes.
6.Lind, kes laskus taevast hetkel, kui ristiti Jeesust.
7.Simson surmas ühe lõvi ja hiljem asustasid korjuse ühed putukad.
8.Noa laskis veeuputuse ajal ühe linnu maad otsima. Millise?
9.Ühel väiksel poisil oli 5 leiba ja 2 leivakõrvast millest jätkus 5000 inimese toitmiseks. Mis oli leivakõrvaseks?
Markus:Laupäeval läksime pühapäevakooli laagrisse, autos oli vähe ruumi aga meil olid autos vajalikud asjad. Kõigepealt läksime Lugusele, tõime süntesaatori. Siis sõitsime poodi ja olime juba hiljaks jäänud.
Siis käisime ühes suures augus ja võtsime sealt kivisi- paekivisi.
Gertrud: Mina leidsin ühe kivi mis oli südamekujuline ja tulnud meteoriidist
Gudrun:See ponud meteoriidist, see oli hoopis olnud mere põhjas
Markus:Enne me ronisime augu äärde ja issi ja onu Lui tundusid hästi väikesed.
(Me käisime seal ükskord enne pähkleid korjamas ja mina laskusin mööda lahtiseid kive alla)
Siis me tulime tagasi palvemaja juurde ja hakkasime ühte mängu mängima- üks võttis autost kivi andis teise kätte jne ja viimane pani kivi maha, siis tõmbasime pika nööriga joone, mille järgi me tegime lõkke ääred. Seda tegid kõik koos.
Siis me arutasime ka piibliloo üle, kus on juttu ehitamisest: kahest mehest (Gudrun: üks tegi maja kaljule ja tema oma ei kukkunud, teine liivale ja torm uhus selle kõrvulukustava kolinaga kokku) ja kuningas Salomoni templist ja sellest kuidas inimesed Paabeli torni tehes oskasid telliseid valmistada.
Siis tegime lõkke, onu Alekseil oli välgumihkel, sellega panime põlema. Oksi saime nii, et raiusime ise kirvega väikesi oksi. Kõik poisid tahtsid raiuda.
Kui lõke oli põlema pandud siis pesime külma veega käed ära, mina kallasin vett käte peale ja teised pesid nii, et kõige väiksem oli esimene ja kõige suurem viimane.
Gudrun: siis me palvetasime ja mängisime palju mänge.
Markus: sellel päeval me ei mängind, sõime hoopis õhtusööki ja hakkasime aknast lõket vaatama ja nägime et lõke on väikseks jäänud. Siis panime pikka aega ühte filmivaatamise katet – ei see ei lähe teemasse- enne me laulsime laule ja ühte kaanonit laulsime. Siis panime pikka aega katet aga siis avastasime, et seda ei olegi vaja panna ja vaatasime hoopis ukse pealt filmi natuke aga kõik olid juba nii unised, et panime filmi kinni.
Siis palvetasime ja hakkasime magama minema, meie magasime Gertuga magamiskotis. Pühapäeval alguses mängisime ja sõime ja edasi sa tead juba ise.
Meeli: Pühapäeval lubati emmedel ka laagriga ühineda ning peale taaskohtumisest tulenevat pisukest viivitust toimus tore piiblitund, mis rääkis Ristija Johannese meeleparandussõnumist. Lui juttu ilmestasid suurel ekraanil pildid ja kaasaegsemasse koomiksi vormi pandud piibliloo versioon. Lapsed said värvipilte värvida ja joonistada ning muidugi laulda. Sõime ühiselt lõunat (sügav kummardus Piretile, kes mitme päeva oivalised lookas lauad meeste-laste jaoks ette valmistas!) ning menüüst ei puudunud ka „rohutirtsud ja metsmesi”...
Meie lapsed olid ülirahul ja tõepoolest- kogu laager oli super hästi organiseeritud ja osalejate jaoks täis toredaid nüanse. Tuleb välja, et nii mõnigi tegija oli seni tagasihoidlikult oma talente varjanud ja tore, et need nüüd ilmsiks saavad!
Marko küsis kodus lastelt, mida peaks tegema, et rohkem inimesi nendest vahvatest ettevõtmistest osa saaks? Üks vastas: „Palvetama!”, teine „Ruuporiga tänaval kuulutama!” Ja eks neil ole õigus. Kurb oleks kui Luguse kandi või Suuremõisa lapsed jäävad heast ilma, ometi võib kulda leida lausa koduukse alt.
"Laupäeval isaga teha võib kõike: limpsida limpsi, kui paistmas on päike, lohega lennata kaugele maale, voolida valmis vibu ja nooled; mutreid võib keerata, määrida määret, kuskile kanti ei ole meil kiiret..."
Nüüd see siis lõpuks tuleb-isade ja laste vahva laager, meisterdamise, mängimise, piiblitundide ja kõige muuga mida ainult isaga teha saab!Laager toimub Suuremõisas, Vennastekoguduse palvelas algusega kell 15.00 laupäeval ja kestab pühapäeva lõunani. Pühapäeval kell 11.00 PÜHAPÄEVAKOOLITUND, kuhu oodatud ka kõik need, kes laagris osaleda ei saa.
Oodatud on kõik huvilised! Kaasa õues müttamiseks sobivad riided, magamiskott ja muu mis palvelas ööbimise mõnusamaks teeb, söögiriistad ja reibas meel. NB! Kui sinu isa seekord kaasa tulla ei saa- tule ise ikka ja õpi tundma oma Taevast Isa!!!
Nõnda alustasime meiegi päris algusest. Üks väike poiss, Paul Tammetõru nimeks, tahtis oma isalt teada, mis oli enne seda, kui tema vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad ja nende vanemad elasid? Mis oli kõige-kõige alguses? Niisiis lugesid nad vastust Piiblist. Ja meiegi kuulasime koos nendega maailma loomise lugu. " Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ja Jumal ütles: "Saagu valgus!" Ja valgus sai." Kuulsime, kuidas kuue päevaga lõi Jumal oma Sõna läbi maailma ja kõik, mis selles elab. Mõnigi meist märkas ja teadvustas esmakordselt fakte loomise järjekorras - valgus loodi ENNE kõiki taevakehi, mida inimesed ikka valgusekandjateks pidanud on! Kinnitav teadmine valguse Jumalikkusest. Taimed on loodud ka enne päikest, kuud ja tähti... Kas pole mõtlemapanev? Samuti on eraldi loodud koduloomad ja metsloomad... Kuue päevaga sai maailm valmis ja Jumal puhkas oma tööst seitsmendal päeval. Kasutagem meiegi hingamispäeva eesõigust!
Et aga esimesele inimesele - Aadamale anti keeruline ülesanne anda loomadele nimed, siis proovisime meiegi loomanimesid mõistatada ja loomapilte kokku panna. Iga pere sai pooleks lõigatud loomanimetusi, mille esimene ja viimane osa tuli õigesti kokku sobitada ja pusle mõnest loomast. Nuputamist jätkus kõigile. Kui mõni loom päris tundmatuks osutus, vaatasime loomade atlasest järgi, kes nime "sõdurtermiit" või "lakklammas" taga peidus on.
Loomis loo kokkuvõtteks tegime suure ühispildi loomise kohta ja kokku sai tore omatehtud õppe"film", mille igas kaadris kujutatud üht päeva:
Vana tuttav laul "Miski pole ise tulnud" ja vastõpitud "On kogu maailm Tema käes" väljendasid meie imetlust Jumala loomistöö suhtes ka muusikakeeles.
LOO MULLE, JUMAL, UUS PUHAS SÜDA, JA UUENDA MU SEES KINDEL VAIM!
Ps 51, 12 /Vennaste Uniteedi 2008. aasta noortetöö loosung/
Uut algust kaaluda – igal päeval.
Milline imeline palve. See on esimene mõte mis mu pähe tuleb, kui ma seda psalmi loen. Siin otsib üks palvetaja Jumala andestust. Täis lapselikku usaldust ulatab ta Jumalale oma määrdunud südame.
See oli kuningas Taavet, kes need sõnad oma Isa ette tõi, peale seda, kui prohvet Naatan ta silmad oli avanud. Taavet oli pattu teinud oma sõjamehe naisega. Naine jäi lapseootele ja kui Taavetil ei õnnestu ihuvilja naise seaduslikule mehele sokutada, saadab Taavet sõjamehe eesliinile kus ta hukkub. Kes seda lugu täpsemalt tahab uurida, avagu 2 Saamueli 11 ja 12.
Abielurikkumine, mõrv - ja siis? Vabandav sõna ehk? Või:“ma tahtsin küll, aga…“, mida me nii sageli kuuleme ka endas? Ei, lihtsalt vabandada, see ei lähe!
Ka Taavet saab sellest teadlikuks. „Loo mulle, Jumal, uus puha süda, ja uuenda mu sees ka kindel vaim.“
Nii seisab Taavet nagu laps Issanda ees. Ta teab, et ilma ohvrita ei saa ta oma südant puhtaks pesta. Ta ei ilusta midagi. Ei proovi vabandada ega ennast õigustada…
Jumal kingib meile Jeesuse ristisurmas uue alguse. Jumal ütleb meile: Ma olen sinuga. Ma ei mõista sind hukka. Kuidas sa elanud oled, see ei ole mulle meeldinud. See mida sa tegid oli ebaõige. See oli ebaõige, millega sa teistele kahju tegid ja mis sind ennast ennekõike kahjustas. Aga sinu teod ei kleepu sinu külge igaveseks. Sa saad edasi elada, eluga uuesti alustada.
Psalm 51 juhib meid pöördumisele ja meeleparandusele. Ta ütleb täiesti selgelt. Sa võid koos Jumalaga uuesti alustada. Sa võid Jumala juurde tulla. Ta võtab sind vastu avatud kätega. Ta hoiab sind oma tugeva käega.
Sõna :„Loo mulle, Jumal, uus puhas süda“ on meile kingitud ja me tohime seda igal päeval uuesti Jumala ette tuua. Võimaliku vastuse sellele meie palvele ma leidsin Hesekieli 36, 26-27 : „ Ja ma annan teile uue südame ja ma panen teie sisse uue vaimu. Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame.
Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käiksite mu määruste järgi ja peate mu seadusi ning täidate neid.
Lõikustänupüha ja aastapäevakoosolekuga koos alustas taas ka Luguse pühapäevakool. Kogunes kenake seltskond vanu ja uusi sõpru:Esimeses tunnis meisterdasid lapsed omale õpilaspileti, mis ka kuldsalmi meenutab. Arutleti selle üle, et Jumal on loonud igaühe meist ainulaadseks ja imeliseks. Kuigi tänapäeval öeldakse- "asendamatuid inimesi ei ole"- on siiski Jumalal igat inimest luues olnud oma plaan ning Ta on teinud igaühe just sellise, et keegi teine teda asendada ei saa, ega suuda teha asju täpselt samamoodi. Me oleme unikaalsed ja kordumatud, ometi loodud Jumala enese näo järele. Oleme pandud üksteiese kõrvale, et täita oma osa Tema riigi töös ning toetada ja aidata ligimest.
Oleme arutanud Lugusel pühapäevakooli jätkumise küsimust. Rõõmsate sündmuste tõttu töötegijate peredes peame mõndagi muutma. Martinite perele meeldiks kõige enamvõtta lapsepuhkuse-aasta ja anda sama võimalus ka Kääride perele, sest põnevate tundide tegemine on olnud perede jaoks aega nõudev ning tõsine tiimitöö ning ei toimiks stressivabalt kui üks ja -olgem ausad- suurema osa ettevalmistustööst tegija on „rivist väljas”.
Kuid me ei saa mõistagi kedagi sundida kohustust üle võtma. Sestap pakume omalt poolt arutamiseks välja veel ka teise ja kolmanda variandi.
Esimene variant siiski oleks:
Pühapäevakooli teevad sel aastal uued tegijad. (Remmelgad, Vannased või keegi uus tulija?) Stiili, aja ja koha muutus pole meie meelest probleem, kõiki juba varutud materjale saaks mõistagi kasutada ning vajadusel nõu küsida.
Teine variant oleks:
Pühapäevakool jätkub samal ajal ja kohas kuid igal pühapäeval vastutab KOGU töö eest erinev pere.
(Seega vastutav pere tuleb varem, kütab, valmistab tunni, kogub oma tundide jaoks ise nänni ja materjalid kasutades omi vahendeid, jääb viimasena koristama- ruumi ülevaatama, vastutab uste ja puhurite sulgemise eest ning peseb nõud).
Sel moel on igal perel AINULT 1 töine pühapäev kuus. Kui kõik seni osalenud (või keegi uus) pered kaasa lööks jaguneks kuu kenasti perede vahel ära, kui keegi loobub siis kuu viimane pühapäev, mil Lugusel enamasti koosolekut ei toimu, ja lisanädalad kalendrikuus jääks vabaks.
See oleks parem kui üldse ära jätta aga samas teeks elu titeperedelelihtsamaks. Ning kuu aega tunni ettevalmistamiseks peaks olema siis kõikidele jõukohane.
Kolmas variant oleks:
Pühapäevakooli aeg muutub. Marko niikuinii õpetab 5 päeva nädalas lapsi igal hommikupoolikul ning pühapäev oleks talle kuues tööpäev. Et tallesiiski ka üks hingamispäev nädalas jääks, võiks ta ühe kodukooli-päeva osa viia läbi Lugusel . See oleks sarnaneeelmiste aastate vormile aga sisaldaks ka koolilaadseid elemente nagu kristliku aabitsa kasutamine ja matemaatika või loodusõpetus läbi piibli jne.Pühapäevakool oleks hommikupoolsel ajal mõnel tööpäeval (välja arvatud tema Suuremõisa kooli ja tehnikumi päevadel – s.o. kolmapäev ja reede selle aastanumbri sees).
Palume kõigil asjaosalistel enne pühapäeva kommentaarides oma arvamus avaldada, et see siis kohe ka teistele läbimõtlemiseks nähtav oleks!
Kolmapäeval kell 17.00 koristame Luguse palvemaja ümbrust. Järgneb palvetund.
Pühapäeval 12. oktoobril tähistab Luguse kogudus oma aastapäeva ning Lõikustänupüha.
Uut õppeaastat alustab pühapäevakool- peale aastapäevateenistust koguneme korraks ka oma ülemissse tuppa "klassijuhatajatundi". NB! Võtame võimalusel kaasa: suured- midagi tänupüha teelauale ja lapsed oma näopildi (foto või joonistus ~3x4 cm) õpilaspileti valmistamiseks. Kindlasti kutsuge ka sõpru pereosadusse/pühapäevakooli!!!
Eelmisel pühapäeval oli meil kirikus jutlus pimeda tervekstegemise teemal Jh 9. Õpetaja keskendus eriti salmidele 24-38. Võime näha pimeda mehe usku Jeesusesse. Hoolimata variseride survest ei nõustunud ta Jeesust patuseks meheks pidama, viidates tema imetööle. Ja kui ta oli ära aetud, võibolla kahtles, kas tal ikka on õigus, kuna variserid kõik hoopis teistpidi mõtlesid, tuli Jeesus tema usku kinnitama ja vaidlusesse selgust tooma. - Sa oled ju näinud teda - need sõnad, justkui igapäevased, olid endise pimeda jaoks väga erilised. Jeesus ütleb siin sisuliselt - teed õigesti, et pead oma silmade avanemist Jumala tööks ning usud minusse! Veelgi enam - Jeesuse sõnumis peitub ka tõde "mina olen messias", sest Vana Testamendi ennustused Messia kohta hõlmavad muuhulgas just pimedate nägijaks saamist. Ning Jeesus annab mehele teada ka variseride pimeduse.
Kui palju on ka meil igaühel mäletada omaenese elust seiku, kus Jeesus on selgelt meie kõrval olnud ja meid aidanud! Oskaksime meiegi niimoodi kindlaks jääda, kui kahtlused ründama kipuvad.
Kaua kavatsetud reis, külastada mandril vennastekoguduse mõne palvemaja aastapäeva sai lõupuks teoks läinud pühapäeval. Reisikaaslaseks oli sel korral Taaniel. Läksime hommikuse praamiga. Ilm oli selle suve ilusamaid ja jälle võis kogeda, kui ilus ja kosutav on koht, mis on meile koduks - Hiiumaa.
Reisi sihtpunkt oli Hageri, kus just sellel pühapäeval tähistati palvemaja 197. aastapäeva. Hommikul toimus piiblitund, millele järgnes jumalateenistus Hageri kirikus. Aastapäevakoosolek algas palvemajas kell 3 p.l.
Hageri palvemaja on suur, arhailise väljanägemisega hoone, kaetud paksu rookatusega, sisustus lihtne käsitöö. Ainukesed, veidi ehk toretsevad esemed on kroonlühter ja kõnetool.
Aastapäevalisi oli kogunenud paarisaja ümber ja samapalju oleks see maja istujaid veelgi mahutanud.
Koosoleku alguskoraali saatsid "pasunad". "Veel armuallik keeb, kust igaüks võib juua" lauldi vana tava kohaselt sõnu ette üteldes. Alguspalvele järgnesid tervitused ja kõned kokku üheksalt vennalt ja õelt. Ehk oli neid rohkemgi, aga nagu hiidlastel ikka - tarvis ju praami peale jõuda ja ka meil jäid lõpusõnad kuulamata.
Koorilauluga teenis Tallinna Kaarli koguduse naiskoor ja Maarika Kahar.
Millest kõneldi.
Vennastekogudus oli ja peab jääma misjoneerivaks koguduseks. Paluda, paluda, et Püha Vaim sütitaks südameid, et igaüks oleks tunnistaja, et me läheksime välja inimeste juurde oleksime oodatud, mitte peljatud, oleksime inimestele avatud, et meist õhkuks Jeesuse Vere lõhna.
Kus on meie noored? Minagi imestasin. Kui arvata, et valdav enamus kohaletulnuist olid arukad inimesed siis võis näha, et arukas inimene last või noorukit koosolekule kaasa ei võta.
Kinnitav oli kuulda, et istumine ja ootamine ei ole kooskõlas suure misjonikäsuga - MINGE....
Minemisest ja evangeeliumi kuulutamisest rääkisid kiriku misjonärid soome-ugri rahvaste seas abielupaar Väliahod. Kui meie saame siin palvemaja 197. aastapäeva pidada siis maride ja teiste sugulasrahvaste juures on suured piirkonnad, kus ei ole ühtegi pühakoda. 500, 600 elanikuga külas ei ole ainsatki ristitud inimest. Praegu on uksed avatud ja me saame evangeeliumi kuulutada. Kasutagem seda! Misjonärid paganate hulgas on kui eesliinil olijad. Nende ootus on, et me palvetaksime selle töö eest, mis seal tehakse.
Kui räägime misjonist Venemaal või mujal kaugel läheb mõte kohe meie eesti rahva peale. Sama palju ehk enamgi on vaja tööd teha oma rahva hulgas. Üks kõneleja võrdles ennast roostes raudtoruga, teine puutoruga. Mõlemad on Jumala Sõna edasiandjad. Midagi on edasikantavas ka sellest mille või kelle kaudu edasi kantakse.
Vennastekogudus on Kristuse keskne, seda algusest peale.Ilma usuta Kristusesse ei saa olla ristiusku.
Need on mõned mõtted mida kuulsin ja mis mul tekkisid Hageri palvemaja aastapäeval.
Tänu vend Ennule ja tema autole saime Taanieliga uusi kiira-käära teid mööda Rohukülla ja õhtuse praamiga üle peegelsileda vee koju tagasi.
Kasutagem neid võimalusi, mida armuaeg meile annab. Käigem koguduses, huvitugem mis toimub. Toetame tegijaid oma kohalolekuga. Uskugem, et meie tee on õige. Küsigem iga päev endalt - kas ma ehk olen tukkuma jäänud.
„Meie päevade mõõt on seitsekümmend aastat ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda. Jah, see möödub kähku
ja me lendame ära. Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!„Psalm 90: 10, 12
Need kirjakohad peegeldavad elu veeremist aasta aastalt. Need on ka julgustuseks aja möödumisest, ja mida see meile tähendab.
Kes on eakad?
Sedamööda, kuidas Issand inimese elule aastaid lisab, jõuab kätte kord aeg, mida nimetatakse „elu loojanguaastateks“. See on aeg, kui elutööd olõpetatakse, füüsiline tugevus hakkab alt vedama. Inimese langemise tõttu on Jumal otsustanud, et inimene peab surema. Heebrea 9: 27 ütleb meile „Ja otsekui inimestele on seatud üks kord surra, pärast seda on aga kohus“. See peab meile meenutama elu pöördumatut saatust“.
On arm vastu võtta vanaduseaastad
Me kiidame Issandata igapäevase armu külluslik tagavara valmistab meid ette rändamiseks läbi kogu elu ja Tema arm valmistab meid ette ka tulevaseks Kuningriigiks. 2. Korintlastele 4:16 ütleb: „Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt.“ Vastupidiselt päästmata inimestele, Jumala pühad ei kohku võimaliku eelseisva kõrge ea ebakindluse ees.
Kuidas austada eakaid?
Vaadelgem, mida pakub sõna „austamine“ tähenduseks sõnaraamat.
1)Tundma või näitma üles austust ja lugupidamist
2)Suhtuma austusega
3)Arvestama või kohtlema aupaklikuse või teenimatu austusega
4)Hoolimist üles näitama
5)Vältima sissetungimist ja vahelesegamist
6)Näitama üles viisakar austust külastamise või kellegi esitlemise puhul.
Jumal ütleb 3. Moosese 19: 32 „Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au! Karda oma Jumalat! Mina olen Issand!“ Filiplaste 2:3 ütleb meile : Vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast“.Issand näeb, kas me arendame oma suhtumist vastavalt nendele tõdedele.
Võtkem arvesse seda salmi (vabatõlge):
„Vabandage mind, kui minust möödute.
Selline, nagu teie praegu, olin ka mina kord.
Selline nagu ma praegu, olete kord teie:
seega valmistuge mulle järgnema“
Mõnikord võime me mõtleda, et küll oleks tore olla kellegi vanema inimese sarnane, kui peaksime ise vanaks elama – olla kena, õrn, Püha Vimu armastusega silmis. Peame mõistma, et alustada tuleb juba täna, sest Pühakiri hoiatab meid mitte paadutama oma südameid täna ja pidama meeles Loojat oma nooruspäevil, enne kui kurjad ajad kätte jõuavad.
Õppimine eakatelt
Õppigem oma vanadelt vendadelt ja õdedelt kuidas alles hoida Kristuse usku ja armastust , nagu ka Heebrea 5: 14 ütleb : „Tahke toit on aga täisealiste jaoks, kelle meeled on kogemuste
varal harjunud eristama head ja kurja“. Kas oskame sellest tarkusest kasu lõigata?
Arvestagem eakatega
Samuti peaksime me püüdma panna end eakate olukorda. Kui vaatama kehalisi raskusi, millega nimad kokku puutuvad, kohustab see meid olema arvestavad ja kenad nende vastu. Hooliv on eakate kõndimist toetada, uksi avada, pakkuda tooli ja abistada kõikvõimalikes olukordades. Kohati on õige koht ja hoolival huumoril selle olukorra üle. Kuldne reegel Luuka 6: 31 : „Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile!“
Eakate külastamine
Väga kurb on, kui inimesed ei hoolitse oma aekate vanemate või lähedaste ja tuttavate eest, ega külasta neid, arvates, et nende füüsilised vajadused on ju igapäevaseöt täidetud. On võimalik unarusse jätta armastav suhe, mis on väha tähtis nende heaoluks. Nad igatsevad ja leinavad sageli lähedasi ja seltsilisi keda pole enam siin. Kas me võidame tagasi Issanda õnnistuse külastades eakaid?
Nende elav lootus
See on, millest Psalm 130 räägib – nagu hommiku ootamine. On väga vähe asju selles maailmas, misvõib nende tähelepanu kõrvale juhtida Issandalt. Nende ilme ja igatsus on koos Johannesega, kui see õhkab : „Sündigu nii, Issand Jeesus“.
Ja tõesti, paljudes olukordades oleks lahkumine palju parem. Nad vajavad julgustust hoidmaks oma hingi rahus, kuni nende tund tuleb.
Lävides eakatega võime märgata, et mis me oleme teinud „kõige vähematele“, oleme teinud Issandale.
Inimese surematu hing, kas sa jääd ka uuel aastal vanaks, muutmatuks, truuks omakasule, väiklusele ja vihale?
