Markus:Laupäeval läksime pühapäevakooli laagrisse, autos oli vähe ruumi aga meil olid autos vajalikud asjad. Kõigepealt läksime Lugusele, tõime süntesaatori. Siis sõitsime poodi ja olime juba hiljaks jäänud.
Siis käisime ühes suures augus ja võtsime sealt kivisi- paekivisi.
Gertrud: Mina leidsin ühe kivi mis oli südamekujuline ja tulnud meteoriidist
Gudrun:See ponud meteoriidist, see oli hoopis olnud mere põhjas
Markus:Enne me ronisime augu äärde ja issi ja onu Lui tundusid hästi väikesed.
(Me käisime seal ükskord enne pähkleid korjamas ja mina laskusin mööda lahtiseid kive alla)
Siis me tulime tagasi palvemaja juurde ja hakkasime ühte mängu mängima- üks võttis autost kivi andis teise kätte jne ja viimane pani kivi maha, siis tõmbasime pika nööriga joone, mille järgi me tegime lõkke ääred. Seda tegid kõik koos.
Siis me arutasime ka piibliloo üle, kus on juttu ehitamisest: kahest mehest (Gudrun: üks tegi maja kaljule ja tema oma ei kukkunud, teine liivale ja torm uhus selle kõrvulukustava kolinaga kokku) ja kuningas Salomoni templist ja sellest kuidas inimesed Paabeli torni tehes oskasid telliseid valmistada.
Siis tegime lõkke, onu Alekseil oli välgumihkel, sellega panime põlema. Oksi saime nii, et raiusime ise kirvega väikesi oksi. Kõik poisid tahtsid raiuda.
Kui lõke oli põlema pandud siis pesime külma veega käed ära, mina kallasin vett käte peale ja teised pesid nii, et kõige väiksem oli esimene ja kõige suurem viimane.
Gudrun: siis me palvetasime ja mängisime palju mänge.
Markus: sellel päeval me ei mängind, sõime hoopis õhtusööki ja hakkasime aknast lõket vaatama ja nägime et lõke on väikseks jäänud. Siis panime pikka aega ühte filmivaatamise katet – ei see ei lähe teemasse- enne me laulsime laule ja ühte kaanonit laulsime. Siis panime pikka aega katet aga siis avastasime, et seda ei olegi vaja panna ja vaatasime hoopis ukse pealt filmi natuke aga kõik olid juba nii unised, et panime filmi kinni.
Siis palvetasime ja hakkasime magama minema, meie magasime Gertuga magamiskotis. 
Pühapäeval alguses mängisime ja sõime ja edasi sa tead juba ise.
Meeli: Pühapäeval lubati emmedel ka laagriga ühineda ning peale taaskohtumisest tulenevat pisukest viivitust toimus tore piiblitund, mis rääkis Ristija Johannese meeleparandussõnumist. Lui juttu ilmestasid suurel ekraanil pildid ja kaasaegsemasse koomiksi vormi pandud piibliloo versioon. Lapsed said värvipilte värvida ja 
joonistada ning muidugi laulda. Sõime ühiselt lõunat (sügav kummardus Piretile, kes mitme päeva oivalised lookas lauad meeste-laste jaoks ette valmistas!) ning menüüst ei puudunud ka „rohutirtsud ja metsmesi”...
Meie lapsed olid ülirahul ja tõepoolest- kogu laager oli super hästi organiseeritud ja osalejate jaoks täis toredaid nüanse. Tuleb välja, et nii mõnigi tegija oli seni tagasihoidlikult oma talente varjanud ja tore, et need nüüd ilmsiks saavad!
Marko küsis kodus lastelt, mida peaks tegema, et rohkem inimesi nendest vahvatest ettevõtmistest osa saaks? Üks vastas: „Palvetama!”, teine „Ruuporiga tänaval kuulutama!” Ja eks neil ole õigus. Kurb oleks kui Luguse kandi või Suuremõisa lapsed jäävad heast ilma, ometi võib kulda leida lausa koduukse alt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar