laupäev, 27. märts 2010

Koolivaheaeg jätkub!

See küll pole teab mis rõõmus uudis, aga pole parata-tõbede tõttu tähistame palmipuudepüha ja läheme suveajale üle kodustes tingimustes.
Kui Jumal annab, kohtume pühapäevakoolis ülestõusmispühapäeval!

(Pildil: Miski ei paranda kehva enesetunnet paremini kui kaisulammas :) Mida rohkem seda parem!)

kolmapäev, 24. märts 2010

Palvekoosolek

Paar pildikest kolmapäevaõhtuselt palvekoosolekult, mis seekord toimus hoopis Süldel :)

Siin aga näitus laste eskimoteemalises ettelugemislaagris valminud joonistustest:

reede, 19. märts 2010

Sellel pühapäeval (21.03) peame koolivaheaega ja kohtume taas Palmipuudepühal (28.03), mil tundi teeb Altmäede pere.

Eskimoaagrist kirjutame täpsemalt/pikemalt ehk edaspidi aga väikest kommenteeritud pildireportaaži näeb siit. Kõike ülespildistada ei jõudnud aga loodame, et lapsed õpetavad ise eskimotervitust ja jutustavad kodustele lisa :D (väike lõbus klipike lastele eskimotervituse meenutuseks)
Raamat vapra eskimopisi teekonnast Jumala juurde jäi päris lõpuni lugemata- seda saab siis edaspidi pühapäevakooli raamaturiiulilt laenutada!
Aitäh kõigile sõpradele selle toreda eskimolaagri kordaminekule kaasa aitamast!

Õnnistatud kevade algust!

esmaspäev, 15. märts 2010

"Polaar"öölaager 17.- 18. märtsil !

Lumine talv on lõppemas aga enne kui liumägi ja iglu lõplikult sulavad, kutsume pühapäevakoolilapsi väikesesse eskimoteemalisse laagrisse Süldele.(Eskimotel olla kombeks piimast võõrutatud pojad saata iseseisvust õppima mõne teise lähedase pere juurde, Luguse pühapäevakoolilastel on samuti võimalus ebatraditsiooniliselt ilma vanemateta ööbida ja vanematel omakorda oma usaldusvõime proovile panna ;))
Meie "koerteta kelgurakend" võtab öölaagrisse soovijaid peale alates kella 20.00 kolmapäeva õhtul (peatused orienteeruvalt 20.00 Sinima, 20.15 Emmaste, 20.30 Harju ja 20.45 Sülde)
Pane selga soojad lumesõbralikud riided, haara kaasa ööbimiseks magamiskott ja padjapüür, hambahari vms.
  • Kavas palju mänge, laule, jäätist, lumepallisuppi ja kõigega vaheldumisi loeme läbi vaimuliku lasteraamatukese eskimopoiss Jukist.
  • Virmaliste asemel vaatame Markuse sünnipäeva lõpetuseks lastetoaseinalt magamiskottides piibliliugude multikaid.
  • Ärgates laseme liugu ja müttame lumes ning neljapäeva hommikul kell 11.00 pakume Gudruni sünnipäevatorti ka kõigile öömajalistele järgi tulnud pereliikmetele.
Tere tulemast!
Markus ja Gudrun perega

Kui soovid midagi täpsustada, helista teisipäeval Markole 56684042
või kirjuta meeli.martin@mail.ee

Vaimulik sõjavarustus

Seekordses tunnis uurisime lähemalt Efeslaste kirja lõppu, kus Paulus räägib vaimulikust sõjavarustusest. Kõigepealt vaatasime ekraanilt selleteemalist konspekti.
Foto NAGI's: Vaimulik sõjavarustus 001
Kordamööda loeti lõigukesi kirjakohast, seejuures oli rõõm märgata, et kõik lapsed (välja arvatud 1- ja 3-aastased) ise väiketähtedes piibliteksti lugemisega hakkama said! Seejärel uurisime veidi inimest seestpoolt - milliseid organeid ja kehaosi sõjas vaja kaitsta on. Pildi näitel uurisime kirjakohas nimetatud varustust lähemalt ja rääkisime, mida päästekiiver, õiguse soomusrüü, tõevöö, vaimumõõk, usukilp ja evangeeliumi kingad tähendada võiks.
Meisterdamise osas tegid lapsed omale töölehe kasutades põnevat kopeerpaberit. Kaheosalise töölehe abil saab sõdurit vaimuliku sõjavarustusega varustada. Kõik meisterdajad näitasid üles suurt kannatlikkust ja püüdlikust ning töölehed tulid kõigil väga vahvad!
Foto NAGI's: Vaimulik sõjavarustus 004
Õppisime ka sõdurilaulu ja mängisime tähelepanumänge ja sõime oasuppi.

esmaspäev, 8. märts 2010

Jeesus andestab

Eilses tunnis rääkisime Jeesusest ja tema jüngritest. Tegevus toimub Galileas Tibeeria järve kaldal, peale Jeesuse ristisurma.

Jeesus oli risti löödud. Jüngrid olid heitunud ja laiali läinud oma igapäevaste toimetuste ja tööde juurde. Kuid ega igapäevane töögi laabunud. Kalavõrgud jäid tühjaks.

Siis ilmutab Jeesus end järve kaldal. See on ülestõusnud Jeesus. Ta on hoopis teistsugune, nõnda et teda on esmalt raske äragi tunda. Jeesus on tulnud otsima oma sõpru.

Ka meie võime oma elus kontakti Jeesusega kaotada. Maailmas on olemas väga palju ahvatlusi, palju võimalusi, palju teid, mis viivad Jeesusest kaugemale. Meie sõbrad võivad olla meile nii tähtsad, et veedame nendega palju huvitavaid hetki koos ja Jeesus jääb kõrvale.

Aga sõbrad kaovad ja lähedased kaovad ja me võime täitsa üksi jääda. Aga Jeesus ei jäta meid. Ka täielikus üksinduses saame temaga rääkida, temalt abi paluda. Üks vana laulgi ütleb … kui kõik sõbrad lahkuvad ja mind üksi maha jätvad, ei mu Jeesus lahku must, see on minu kindel troost.

Jeesuse poole saame alati pöörduda. Tema ei ütle, mul ei ole aega, räägime sellest hiljem, järgmisel nädalal.

Jeesus on andestaja. Ta andestab ka meile, kui oleme eksinud.

Peetrus oli mitu korda Jeesust kurvastanud, ta oli teda salanudki. Aga ikka tuli Jeesus ja rääkis temaga ja andis talle uue, veelgi aulisema ülesande. (vt Lk 5, 1-11; Jh 18,15-27)

Me ei tohi muidugi sellele välja minna, et Jumal meile andestab ja siis meelega rumalusi ja pahandusi teha. Kui me Jeesust armastame, siis tahame talle ju rõõmu valmistada ja talle meelepärased olla. Aga kui me oleme Jeesusest kaugele läinud, tema ehk unustanudki, siis jätkem meelde – ta annab andeks ja tõmbab meid enda ligi, kui me pöördume ja püüame jälle head olla.

Nõnda nagu meile meie üleastumised, pahateod andeks antakse, nii peame ka meie neile andeks andma, kellega meil tüli või pahandus on. Seda oleme alles Meie Isa palve tundides meelde tuletanud. Minna rahu sõlmima inimesega, see ei ole teinekord sugugi kerge. Öelda palun andeks, palun vabandust. Aga kes selle raske sammu on ära suutnud astuda see kogeb ka suurt kergendust ja soojust.

JEESUS, SINA PAKUD MEILE OMA SÕPRUST. SEE TUNDUB MEILE VAHEST LAUSA USKUMATUNA. ME TEAME, MILLISED ME SAGELI OLEME. ME OLEME NAGU PEETRUS. ME TEEME ASJU, MIS EI OLE ÕIGED, MIS ON LAUSA PAHAD SINU SILMIS. AGA IKKAGI EI JÄTA SA MEID, SA ANNAD MEILE ANDEKS.

ME TÄNAME SIND, ET SA MEIEGA PIKAMEELNE JA KANNATLIK OLED. ME TÄNAME, ET SA MEILE ANDESTUST JA OMA SÕPRUST PAKUD. OLE IKKA MEIEGA. AAMEN


Joonistasime väikese pildirea teemaks olnud kirjakoha esimestest salmidest (vt postitust allpool). Mitmed oleks veelgi oma töid viimistlenud, kui mitte aeg ei oleks nii kiiresti õhtusse veerenud.

(Pildil mängivad lapsed kalapüüdmist- kala käib suletud lasteringis selja taga käest kätte ja ringisseisja peab tamburiinihelina peale mõistatama, kelle kätte kala on jõudnud).

Kirjakoha uurimine oli seekord mõistatuse kaudu. Õiged vastused olid kõik Johannese 21,1-19 kirjas, tarvis ainult üles leida ja kirja panna. Mõistatuse lahenduseks oli õigete variantide tähtedest koosnev lause.


Mõistata ka:

1.Mida mehed öösel püüdsid? J) mitte midagi e) kalapulki

2.Kust pärineb Naatanael? s) Petlemmast e) Kaanast

3.Kus nad kalu küpsetasid? a) pliidil e) lõkkel

4.Millal on parim aeg kalapüügiks? s) öö f) lõuna

5.Mida vajatakse järvel sõitmiseks ? b) vaati u) paati

6.Millal Jeesus tuli? s) hommikul i) õhtul

7.Mitu kala oli võrgus? a) 153 b) 247

8.Keda kutsutakse kaksikuks? a) Peetrust n) Toomast

9.Millisel järvel kalastatakse? a) Peipsil d) Tibeeria

10.Kuidas nimetatakse Jeesuse sõpru? e) jüngrid b) vanemad

11.Kus ootab Jeesus oma sõpru? s) kaldal n) sünagoogis

12.Millisel kaluril oli kaks nime? t) Peetrus o) Andreas

13.Kui Jeesus küsis toidupoolist siis kalurid vastasid talle? a) ei ole g) meil on viis leiba

14.Millega kalamehed kalastasid ? s) spinninguga b) võrguga


pühapäev, 7. märts 2010

Jeesus ilmub Tibeeriase järve rannal

Jh.21:1Pärast seda ilmus Jeesus jüngritele veel Tibeeriase
järve ääres. Aga ta ilmus nõnda:
2Siimon Peetrus ja Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, ja
Naatanael, kes oli Galilea Kaanast, ja Sebedeuse pojad ja veel kaks
tema jüngritest olid seal koos.3Siimon Peetrus ütles neile: "Ma lähen kalale." Nad ütlesid
talle: "Me tuleme sinuga kaasa." Nad läksid välja ja astusid paati. Ent
sellel ööl ei püüdnud nad midagi.4Aga koidu ajal seisis Jeesus kaldal. Ent jüngrid ei teadnud, et
see on Jeesus.
5Jeesus ütles siis neile: "Lapsed, on teil midagi
leivakõrvaseks?" Nad vastasid talle: "Ei ole."6Aga tema ütles neile: "Heitke noot paremale poole paati, siis te
leiate!" Nad heitsidki, ja ei jaksanud seda enam tõmmata kalade hulga
tõttu.7Nüüd ütles jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: "See on
Issand!" Siimon Peetrus, kuulnud, et see on Issand, võttis kuue
ümber, sest ta oli alasti, ja hüppas järve.
8Aga teised jüngrid tulid paadiga - nad ei olnud ju kaldast
kaugemal kui umbes kakssada küünart - ja vedasid noota kaladega.9Kui nad nüüd tulid mäele, nägid nad valmis lõket ja
selle peal kala ning leiba.
10Jeesus ütles neile: "Tooge neid kalu, mida te praegu
püüdsite!"11Siimon Peetrus läks üles ja tõmbas mäele nooda täis suuri kalu,
arvult sada viiskümmend kolm. Ja noot ei rebenenud, kuigi neid
oli nii palju.12Jeesus ütles neile: "Tulge sööma!" Ükski jüngritest ei
julgenud temalt küsida: "Kes sa oled?", sest nad teadsid, et ta on Issand.
13Jeesus tuli ja võttis leiva ja andis neile, ja samuti kala.

reede, 5. märts 2010

Märts on sünnipäevakuu

Märtsikuu on läbi aastate meie pühapäevakoolis osalenute suhtes olnud kõige sünnipäevarohkem kuu. Mina sain isegi kaheksa märtsikat kokku loetud :D
Olgu siis meile kõigile tervituseks see pastor Heldur Kajaste luuletus, millega Luguse pereosaduse seltskonnaga ka seitsmeseks saanud Riste Sofiet tema toredal sünnipäevapeol Leisu mängutoas õnnitlesime:Peopilte näeb siit.

Ja etteruttavalt teade lapsevanematele varakult mõttega harjumiseks:
  • Sel aastal kutsume kõiki lapsi Markuse sünnipäeva ehk 17 märtsi hilisõhtul hoopis isemoodi ja ilma vanemateta ööbimisega sünnipäevapeole Süldele, kaasa võtta hambahari ja magamiskott. Kohale saab iga tulija oma kodu juurest spetsiaalse "taksoga". Lapsevanemad on oodatud hommikukohvile ja tordile Gudruni sünnipäeva ehk 18. märtsi hommikul, samas saab ka iga pere oma võsukesed tagasi. Täpsemad kellaajad siis juba osalemishuvilistele edaspidi ;)