Alguseks laulsime 3 laulu: Mina olen ülestõusmine ja elu (Piiblilaulik nr.9)
Jeesus on Issand (PL. 13)
Ma tänan Issandat (PL. 31)
Lugesime Pauluse kirjast Roomlastele 4 peatükist salmid 1-8. Meenutasime Sauluse pöördumist ja seda, kuidas ta mõistis, et Jumal on hea ning käis mööda maad julgelt kuulutades kartmata kurja ja viletsust.
Paulus kirjutas Roomlastele ühe näite Aabrahamist, rõhutades (5 salm), et meie ei saa olla teiste üle otsustajad ja kohtumõistjad.
Rääkisime, et meil on nõnda hoopis tänupõhjust sest Jeesus on kannatanud kõikide inimeste eest.
Marko tunnistas ka oma elust, kuidas ta lapsena ei mõistnud oma vanaema ja üldse inimesi, kes kirikus käivad ning sellest kuidas ta siis juba täisealisena ise päästetud sai, kuid mõistis ka ise, et oma rõõmu on raske teistele edasi anda ja rääkida- seda ei olda valmis vastu võtma.
Omal ajal Hiiumaal nt. ei olnud jäätist saada, kui see siis poodi tuli, teatati seda rõõmusõnumit üksteisele ja kõik tormasid poodi... usu osas aga seda „tasuta jäätist“ ei igatseta aga sugugi nii innukalt.
Laulsime „Sina oled Messias“ (PL.7)
Lugesime veel Roomlastele 5: 1-5
Palvetasime ühiselt ka oma päästmata omakste eest.
Edasi said lapsed mängida maastikumängu raadiosaatjate abil antavaid ülesandeid sõnakuulelikult täites (võrdlusena kuidas Jumal meid juhatab ja kas suudame olla kuuljad ja kuulelikud). Raadiosaatjail on mitmeid kanaleid- peame ise jälgima millist me end sätime kuulama (kas eelistame „kanalina“ sõprade, ... või Jumala häält). Kaks rühma said kordamööda teineteist juhendada ja teha juhendite järgi samal ajal vastastikku tagasisidet andes.
Sel korral olid kõik osalejad väga sõnakuulelikud ja täitsid korralikult ja tähelepanelikult saadud juhised!
Järgnes söömaaeg soolasega- grillmeistrid olid vaatamata tugevale segavale tuulele teinud tubli tööd omaloomingulise varjualuse taga ning soe toit maitses kevadises külmas mereääres kõigile eriti hästi.
Kui laud tühjenenud lihapottidest koristatud, tõime lauale aga tordi- tähistasime ka Margareeta viiendat sünnipäeva.
Suurtel jätkus kohvilauas juttu ning lapsed said Marko juhendusel veel batuudi üles panna ning lasta veerakette karjamaal.
Kui päike enam sooja ei andnud kogunesime kööki kamina ette, grillisime vahukomme ja pidasime ühise pühapäevakooliaasta lõpupalve, õnnistasime lapsed vaheajale ning andsime oma eestpalvetoe kaasa ka pikemaks ajaks kaugemale reisivale Alekseile.
Viimaks jagasime vastastikku tänusõnu toreda aasta, asjalike tundide, ringide ja laagrite ja kõige muu hea osa eest. Tänu olgu Jumalale!
Ja ongi vaheaeg. Sel suvel toimetame pereosaduses vaiksemalt ning küllap on vähem uusi kirjutisi ka sel lehel.
Õnnistatud suvepuhkust ka kõikidele lugejatele ja rõõmsaid kohtumisi!
