teisipäev, 15. juuli 2008

Silmitsi täiskasvanueaga

Millal iganes jõuame uuele alale oma eludes, tahame ikka teada, mis meid ees ootab ja milleks meil valmis olla tuleb. Nii kord juba see seatud on. Olla hoiatatud, tähendab olla relvastatud. Olles elanud ustavat elu noores eas, kuidas saame liikuda täiskavunea vastutusse sellisel moel, mis austab Jumalat suurendades meie kristlikku tunnistust.

Olla usklike eeskuju

Ärgu keegi mõtelgu üleolevalt sinu noorusest, vaid saa
usklikele eeskujuks kõnes, käitumises, armastuses, usus, puhtuses! (1 Tim 4:12)

Kui oleme ennast usaldanud Jumala kätte ajal, mil meie südamed on noored ja tundlikud, saame me ka otsida juhtimist oma usklikelt vanematelt neil muutusi täis aastatel. Nüüd pole me enam otseselt vastutavad oma vanemate ees ja võibolla ei viibigi nendega koos otsimaks nende nõuandeid. Aga siiski on meil teada üldine idee sellest, mis meie vanemad oleksid öelnud ja samuti teame, mida kogudus meile soovitaks. Lisaks, saame me alati otsida nõuandeid teistelt tõsistelt usklikelt kirikus.

Kui me lubame oma eludesse ebakõlasid noorte täiskasvanutena, kas siis võib imeks panna, et meie noored võitlevad vaimuliku võidu pärast? Täiskasvanutel on tohutu mõju teistele, eriti neil täiskasvanutel, kellel on juba lapsed kodus kasvamas.

Õpi püsivuse kunsti (enda motiveerimine)

Püsivus - see on kindlasks, vastu töötavate jõudude kiuste. Ma usun, et meie vanemad on õpetanud meid kõvasti töötama ja nautima seda rahuluolu, mida hästi tehtud (valmis) töö pakub.

Viljakas täiskasvanu otsib võimalusi saamaks hõivatud viljakandvas töös, et tema majapidamisega seotud vajadused oleksid kõik kaetud. See tähendab püüdmist olla täpne, et kinni pidada ajakavast. See peletab korratuse teie kodus. Kas teil on hommikul kindel ärkamise aeg, söögiajad, vaimulik aeg ja õhtul puhkama heitmise aeg? Noored mehed, kas olete arvestanud oma naiste või emade tunnetega, kui toit peab kaua aega ootama selle tõttu, et olete jälle hiljaks jäänud? Ja õed – kas püüate toidu valmistada alati õigeks ajaks? Tuleb muidugi ette hädaolukordi ja neis peavad armastus, rahu ja allumine valitsema. Õppigem oma kaaskristlastega läbi saama harmooniliselt.

Majanda oma raha

Jumal on õnnistanud iga normaalset täiskasvanut võimega raha teeniga. Pühakiri juhib tähelepanu sellele, et on õige ja vale viis oma teenitud raha kasutamiseks. Vaadakem mõningaid näiteid:

  1. Kirik ja misjonitöö vajavad toimimiseks raha. Samal ajal, kui meil on kohustus täita oma põhivajadused toidu, riiete ja peavarju osas, peaksime vabatahtlikult andma oma osa Kristuse kuningriigi edendamiseks maa peal. „Kes seni varastas, ärgu varastagu enam, selle asemel tehku tööd oma kätega, teenides ausalt elatist, et tal oleks jagada sellele, kellel on puudus.“ (Ef 4:28)
  2. Peame hoiduma raha kulutamisest iseeneste peale. Kristlik elu on enesesalgamine ja ristikandmine. Kas suudame vabatahtlikult loobuda maise elu luksustest oma misjooni kasuks?
  3. Peame õppima raha säästma tuleviku tarbeks „Taibukas poeg kogub suvel,
    aga poeg, kes lõikusajal magab, teeb häbi.“Õp 10:5
  4. Väldi rasikamist. On suur vahe, milliste kulutustega saab elada ja milliste kuludega tuleks elada. Pole vale korduvkasutada asju ja prügi sorteerida, nagu maailm praegu soovitab. Lihtsalt õpi kasutama vähem selle maailma hüvesid.
  5. Paiguta raha asjadesse, mis tulevikus selle tagasi annavad. Kommile kulutatud raha on kiirelt kadunud, samas viljapuule kulutatud raha võib anda eluks ajaks toitu.

Ela usus (vahenda usku)

Ja need on käsud, määrused ja seadlused, mida Issand, teie
Jumal, käskis teile õpetada täitmiseks maal, kuhu te lähete, et seda pärida,
selleks, et sa kardaksid Issandat, oma Jumalat, pidades kõiki
tema määrusi ja käske, mis mina sulle andsin, sina ja su poeg ja su
pojapoeg, kogu oma eluaja ja et su päevi pikendataks.
Nüüd siis kuule, Iisrael, ja täida seda hoolsasti, et su käsi
hästi käiks ja et teid saaks väga palju, nagu Issand, su vanemate
Jumal, on sulle lubanud maal, mis piima ja mett voolab.

Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus.
Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest
oma hingest ja kõigest oma väest!
Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse!
Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes
ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!
Seo need märgiks oma käe peale ja olgu need naastuks su silmade vahel!
Kirjuta need oma koja piitjalgadele ja väravatele!
5 Mo 6

See kirjakoht annab nõu meile vanematena elada ehtsalt kristlikku elu. Jumala armastus on meie elud täitnud niivõrd täielikult, et naudime teistele Issandast rääkimist . Eriti oma lastele jagame regulaarselt manitsusi ja õpetusi Pühakirjast.

Vanemate ülim igatus oma laste suhtes peaks olema, et nad omandavad sama usu, mida nad ise kalliks peavad. Igal juhul saavad lapsed aru, kas vanemate usk on ehtne või mitte. Nad peavad Jumaliku elu märke nägema kirglikus igapäevaelus. Kui nad oma usus elavaid vanemaid jälgivad, on nad rohkem valmis juhtimiseks isade usu juurde.

Olla ustav surmani

Ära karda seda, mida sul tuleb kannatada! Ennäe, kurat
heidab mõned teie seast vangi, et teid läbi katsutaks, ning
teil on viletsust kümme päeva. Ole ustav surmani, ja ma
annan sulle elupärja! (Ilm 2:10)

Kristlik elu on täis auke ja püüniseid. Me mõtleme kiusatustele, mida noores eas tuntakse, aga Pühasid loojangu-aastates pannakse samuti proovile rohkete kiusatustega.

Lubagem end ahvatleda tunnistusega, mis Paulus annab: olen võidelnud head võtlust, olen usule kindlaks jäänud! Jah, on võimalik elada täiskasvanud elu olles ustav Jumalale ja vaadata tulevasele elule, mida pole võimalik mõõta etapiti. Et me kõik selle sihi poole rühiksime!

Kommentaare ei ole: