Võta puhkust!

Täna oli minu e-kirjakastis selline kiri (jätan siinkohal saatja avaldamata) ja Sõna tänaseks päevaks tänane osa- mõlemad väärt teistegagi jagada:

Pisut mõtlemisainet. Ma olen nii palju kuulnud töötegijate läbipõlemisest. Mind paneb imestama see, et kui ütled ,et ei jõua või oled peale tööd väsinud, siis ei taheta aru saada, et teised usklikud ei pea sind pidevalt sundima ja arvustama, miks sa ei jõua. Vahel võib ka lihtsalt ühest ja samast seltskonnast ära väsida. Peale omaette olemist on nad jälle väga kallid ja tunned uuesti end nende seltskonnas hästi. Lõputu sundolek võtab kogu rõõmu ära. Ega sa veel sellepärast Jumalast eemale ei lähe, kui tahad vahel omaette olla või teises kirikus jutlust kuulata jne. Tihtipeale kallid kaasusklid on kole kindlad, et just nende suu läbi räägib Jumal ja ei saa arugi,et tegelikult on see hoopis nende endi mina, kes iseenese tarkuses kõneleb ja õpetama kipub, mõni läheb nii hoogu, et ei märkagi, miks vaene kuulaja on kokku varisemise äärel.. Selle pärast võtame aega vahel olla vaikuses palves ja omaette, et Jumala hääl meieni kostaks ja ta meid oma tarkuses juhataks ja õpetaks. Ja kui vaja ,küll siis Jumal juba teab, kelle suu läbi sulle tarkust ja abi saata õigel ajal ja õiges kohas. Nii tunnen mina. Aga sina?

Sõna Tänaseks Päevaks - 24.07.2007
Võta puhkust! “Tulge omaette üksildasse paika ja puhake pisut!” Markuse 6:31 Liiga paljud meist tunnevad end süüdi, kui võtavad vahel aja maha. Alles peale oma poja, isa, õe ja ämma surma ning seda, kui ise operatsioonilauale sattus, alles siis, kui kõik eelmainitud sündmused olid napilt kolme aasta jooksul aset leidnud, otsustas mu sõber Sherman Owens, et ta on raisanud liiga palju aega asjadele, millel tegelikult pole mingit tähtsust ning jäänud seepärast ilma tähtsatest. Kas kõlab tuttavalt? Sherman ütles, et õppis sellest järgnevat: “Sa peaksid elu rohkem nautima ja vähem pingutama, sest inimene võib omaenese edu raskuse all murduda. Pidevas stressis olles tallad oma elu peal ja kõik Su saavutused tulevad alati rõõmu arvelt. Sa saad oma elule aastaid lisada, võttes lihtsalt aega peatuda ja rõõmustada! Ära üksnes pane asju taldrikule, vaid võta aega neid süüa ja nautida.” Jeesus mõistis omaette minemise tähtsust. Ta oleks võinud igasugu asju teha, näiteks raamatu kirjutada, kuid Tal oli muud tegemist. Ta oleks võinud templeid rajada või viinamarjaväljadelt läbi kõndida ja kuivanud oksi korjata, kuid selle asemel läks Ta omaette. Miks? Sest Tema käigud olid määratud Isa poolt, mitte rahvamasside poolt! Ta ütles: “...ma teen alati seda, mis talle meeldib.” (Jh 8:29). Kui Su esmaseks eesmärgiks on olla meelepärane inimestele, siis põled peagi läbi. Armasta inimesi, teeni neid, kuid lase üksnes Jumala ootustel oma elu juhtida. Täna ütleb Ta Sulle: “Võta puhkust!”

Meie pere mõtted lähevad selle kirjutisega paljuski kokku-- kaks aastat tagasi kui läksime läbi väga rasketest aegadest, mõistsime eredalt kui habras on elu ja kui kergesti võib tervis kaduda ka noorel inimesel. Me ei tea oma aega ega tundi aga me saame kasutada seda õnnistatud hetke, mis meil praegu on. Sellepärast me olemegi oma asjad pannud just sellisesse tähtsusjärjekorda nagu nad praegu on ning mõnes mõttes oleme võtnud puhkust kõigest, millel igavikus pole mingit tähtsust. Maapealne rännak ka kõige pikaealisema inimese puhul on liiga lühike, et seda armastatust lahus veeta (olgu siis kasvõi raha teenimise eesmärgil). Minu jaoks praegu tunduks kõige tobedam valik olla perega üksteisest lahus- töökohtadel, lasteasutustes jne, et teenida raha, mida kasutades orjata siis oma kõhtu. Eriti kui kõike seda eluks vajalikku saab kasvatada/teha koos ja kodus. Tuleb lihtsalt mõista ja vahet teha vajalikul ja sellel, mis on lihtsalt soovidest tiivustatud... Jumal ei valeta kunagi- kummaline küll aga piiblis kirjutatut saab ka sõna sõnalt võtta ning alati ei peagi otsima ülekantud tähendusi...

Pildil Luguse pühapäevakooli õpetaja pesamunaga päevaväsimusest puhkamas :)