Lugesin seda mõned päevad tagasi ning need mõtted liigutasid mind niivõrd, et tahaksin neid Teiega jagada. Eks kolm päeva hiljem on emotsioonid juba väiksemad, kuid mõned mõtted olid sellised:
- Seda teab iga kristlane, aga kas anname endale ka aru, et kasutame igal päeval Jumala vara oma tarbeks .
- Kuidas küll on raske anda Jumalale (tagasi midagi mis Talle niikuinii kuulub). Kui peaaegu kogu oma aja ja mõtted enesele mingisuguste asjade või hüvede hankimiseks kulutame.
- ...kõik kes seal elavad. Ikka see, et meie lapsed on Jumalalt meile üles kasvatada antud. Et me õpetaksime ja kasvataksime neid teadmises, et nad on Jumala omad, paarkümmend aastat saame meie nende eest ihulikult ja vaimulikult hoolitseda.
- Ja siis veel "Aine jäävuse seadus" uues kontekstis, kuidas see muundub ühest olekust teise ja meie saame seda (ainet) enamasti ühes olekus kasutada (metall plekina) aga Jumala jaoks asub see ikka Maa peal (metalli rooste maha pudenenuna).
Segane jutt, aga mina ise tunnen oma südames, et see kõik on ju lihtsalt fantastiline!
Marko
1 kommentaar:
See sai nüüd küll rohkem täiskasvanutele kui lastele kirjutatud, aga ega meil pühapäevakoolis ju ka ainult lapsed ei käi...
Postita kommentaar