LOO MULLE, JUMAL, UUS PUHAS SÜDA, JA UUENDA MU SEES KINDEL VAIM!
Ps 51, 12 /Vennaste Uniteedi 2008. aasta noortetöö loosung/
Uut algust kaaluda – igal päeval.
Milline imeline palve. See on esimene mõte mis mu pähe tuleb, kui ma seda psalmi loen. Siin otsib üks palvetaja Jumala andestust. Täis lapselikku usaldust ulatab ta Jumalale oma määrdunud südame.
See oli kuningas Taavet, kes need sõnad oma Isa ette tõi, peale seda, kui prohvet Naatan ta silmad oli avanud. Taavet oli pattu teinud oma sõjamehe naisega. Naine jäi lapseootele ja kui Taavetil ei õnnestu ihuvilja naise seaduslikule mehele sokutada, saadab Taavet sõjamehe eesliinile kus ta hukkub. Kes seda lugu täpsemalt tahab uurida, avagu 2 Saamueli 11 ja 12.
Abielurikkumine, mõrv - ja siis? Vabandav sõna ehk? Või:“ma tahtsin küll, aga…“, mida me nii sageli kuuleme ka endas? Ei, lihtsalt vabandada, see ei lähe!
Ka Taavet saab sellest teadlikuks. „Loo mulle, Jumal, uus puha süda, ja uuenda mu sees ka kindel vaim.“
Nii seisab Taavet nagu laps Issanda ees. Ta teab, et ilma ohvrita ei saa ta oma südant puhtaks pesta. Ta ei ilusta midagi. Ei proovi vabandada ega ennast õigustada…
Jumal kingib meile Jeesuse ristisurmas uue alguse. Jumal ütleb meile: Ma olen sinuga. Ma ei mõista sind hukka. Kuidas sa elanud oled, see ei ole mulle meeldinud. See mida sa tegid oli ebaõige. See oli ebaõige, millega sa teistele kahju tegid ja mis sind ennast ennekõike kahjustas. Aga sinu teod ei kleepu sinu külge igaveseks. Sa saad edasi elada, eluga uuesti alustada.
Psalm 51 juhib meid pöördumisele ja meeleparandusele. Ta ütleb täiesti selgelt. Sa võid koos Jumalaga uuesti alustada. Sa võid Jumala juurde tulla. Ta võtab sind vastu avatud kätega. Ta hoiab sind oma tugeva käega.
Sõna :„Loo mulle, Jumal, uus puhas süda“ on meile kingitud ja me tohime seda igal päeval uuesti Jumala ette tuua. Võimaliku vastuse sellele meie palvele ma leidsin Hesekieli 36, 26-27 : „ Ja ma annan teile uue südame ja ma panen teie sisse uue vaimu. Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame.
Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käiksite mu määruste järgi ja peate mu seadusi ning täidate neid.
Lõikustänupüha ja aastapäevakoosolekuga koos alustas taas ka Luguse pühapäevakool. Kogunes kenake seltskond vanu ja uusi sõpru:Esimeses tunnis meisterdasid lapsed omale õpilaspileti, mis ka kuldsalmi meenutab. Arutleti selle üle, et Jumal on loonud igaühe meist ainulaadseks ja imeliseks. Kuigi tänapäeval öeldakse- "asendamatuid inimesi ei ole"- on siiski Jumalal igat inimest luues olnud oma plaan ning Ta on teinud igaühe just sellise, et keegi teine teda asendada ei saa, ega suuda teha asju täpselt samamoodi. Me oleme unikaalsed ja kordumatud, ometi loodud Jumala enese näo järele. Oleme pandud üksteiese kõrvale, et täita oma osa Tema riigi töös ning toetada ja aidata ligimest.
Oleme arutanud Lugusel pühapäevakooli jätkumise küsimust. Rõõmsate sündmuste tõttu töötegijate peredes peame mõndagi muutma. Martinite perele meeldiks kõige enamvõtta lapsepuhkuse-aasta ja anda sama võimalus ka Kääride perele, sest põnevate tundide tegemine on olnud perede jaoks aega nõudev ning tõsine tiimitöö ning ei toimiks stressivabalt kui üks ja -olgem ausad- suurema osa ettevalmistustööst tegija on „rivist väljas”.
Kuid me ei saa mõistagi kedagi sundida kohustust üle võtma. Sestap pakume omalt poolt arutamiseks välja veel ka teise ja kolmanda variandi.
Esimene variant siiski oleks:
Pühapäevakooli teevad sel aastal uued tegijad. (Remmelgad, Vannased või keegi uus tulija?) Stiili, aja ja koha muutus pole meie meelest probleem, kõiki juba varutud materjale saaks mõistagi kasutada ning vajadusel nõu küsida.
Teine variant oleks:
Pühapäevakool jätkub samal ajal ja kohas kuid igal pühapäeval vastutab KOGU töö eest erinev pere.
(Seega vastutav pere tuleb varem, kütab, valmistab tunni, kogub oma tundide jaoks ise nänni ja materjalid kasutades omi vahendeid, jääb viimasena koristama- ruumi ülevaatama, vastutab uste ja puhurite sulgemise eest ning peseb nõud).
Sel moel on igal perel AINULT 1 töine pühapäev kuus. Kui kõik seni osalenud (või keegi uus) pered kaasa lööks jaguneks kuu kenasti perede vahel ära, kui keegi loobub siis kuu viimane pühapäev, mil Lugusel enamasti koosolekut ei toimu, ja lisanädalad kalendrikuus jääks vabaks.
See oleks parem kui üldse ära jätta aga samas teeks elu titeperedelelihtsamaks. Ning kuu aega tunni ettevalmistamiseks peaks olema siis kõikidele jõukohane.
Kolmas variant oleks:
Pühapäevakooli aeg muutub. Marko niikuinii õpetab 5 päeva nädalas lapsi igal hommikupoolikul ning pühapäev oleks talle kuues tööpäev. Et tallesiiski ka üks hingamispäev nädalas jääks, võiks ta ühe kodukooli-päeva osa viia läbi Lugusel . See oleks sarnaneeelmiste aastate vormile aga sisaldaks ka koolilaadseid elemente nagu kristliku aabitsa kasutamine ja matemaatika või loodusõpetus läbi piibli jne.Pühapäevakool oleks hommikupoolsel ajal mõnel tööpäeval (välja arvatud tema Suuremõisa kooli ja tehnikumi päevadel – s.o. kolmapäev ja reede selle aastanumbri sees).
Palume kõigil asjaosalistel enne pühapäeva kommentaarides oma arvamus avaldada, et see siis kohe ka teistele läbimõtlemiseks nähtav oleks!
Kolmapäeval kell 17.00 koristame Luguse palvemaja ümbrust. Järgneb palvetund.
Pühapäeval 12. oktoobril tähistab Luguse kogudus oma aastapäeva ning Lõikustänupüha.
Uut õppeaastat alustab pühapäevakool- peale aastapäevateenistust koguneme korraks ka oma ülemissse tuppa "klassijuhatajatundi". NB! Võtame võimalusel kaasa: suured- midagi tänupüha teelauale ja lapsed oma näopildi (foto või joonistus ~3x4 cm) õpilaspileti valmistamiseks. Kindlasti kutsuge ka sõpru pereosadusse/pühapäevakooli!!!
Eelmisel pühapäeval oli meil kirikus jutlus pimeda tervekstegemise teemal Jh 9. Õpetaja keskendus eriti salmidele 24-38. Võime näha pimeda mehe usku Jeesusesse. Hoolimata variseride survest ei nõustunud ta Jeesust patuseks meheks pidama, viidates tema imetööle. Ja kui ta oli ära aetud, võibolla kahtles, kas tal ikka on õigus, kuna variserid kõik hoopis teistpidi mõtlesid, tuli Jeesus tema usku kinnitama ja vaidlusesse selgust tooma. - Sa oled ju näinud teda - need sõnad, justkui igapäevased, olid endise pimeda jaoks väga erilised. Jeesus ütleb siin sisuliselt - teed õigesti, et pead oma silmade avanemist Jumala tööks ning usud minusse! Veelgi enam - Jeesuse sõnumis peitub ka tõde "mina olen messias", sest Vana Testamendi ennustused Messia kohta hõlmavad muuhulgas just pimedate nägijaks saamist. Ning Jeesus annab mehele teada ka variseride pimeduse.
Kui palju on ka meil igaühel mäletada omaenese elust seiku, kus Jeesus on selgelt meie kõrval olnud ja meid aidanud! Oskaksime meiegi niimoodi kindlaks jääda, kui kahtlused ründama kipuvad.
Kaua kavatsetud reis, külastada mandril vennastekoguduse mõne palvemaja aastapäeva sai lõupuks teoks läinud pühapäeval. Reisikaaslaseks oli sel korral Taaniel. Läksime hommikuse praamiga. Ilm oli selle suve ilusamaid ja jälle võis kogeda, kui ilus ja kosutav on koht, mis on meile koduks - Hiiumaa.
Reisi sihtpunkt oli Hageri, kus just sellel pühapäeval tähistati palvemaja 197. aastapäeva. Hommikul toimus piiblitund, millele järgnes jumalateenistus Hageri kirikus. Aastapäevakoosolek algas palvemajas kell 3 p.l.
Hageri palvemaja on suur, arhailise väljanägemisega hoone, kaetud paksu rookatusega, sisustus lihtne käsitöö. Ainukesed, veidi ehk toretsevad esemed on kroonlühter ja kõnetool.
Aastapäevalisi oli kogunenud paarisaja ümber ja samapalju oleks see maja istujaid veelgi mahutanud.
Koosoleku alguskoraali saatsid "pasunad". "Veel armuallik keeb, kust igaüks võib juua" lauldi vana tava kohaselt sõnu ette üteldes. Alguspalvele järgnesid tervitused ja kõned kokku üheksalt vennalt ja õelt. Ehk oli neid rohkemgi, aga nagu hiidlastel ikka - tarvis ju praami peale jõuda ja ka meil jäid lõpusõnad kuulamata.
Koorilauluga teenis Tallinna Kaarli koguduse naiskoor ja Maarika Kahar.
Millest kõneldi.
Vennastekogudus oli ja peab jääma misjoneerivaks koguduseks. Paluda, paluda, et Püha Vaim sütitaks südameid, et igaüks oleks tunnistaja, et me läheksime välja inimeste juurde oleksime oodatud, mitte peljatud, oleksime inimestele avatud, et meist õhkuks Jeesuse Vere lõhna.
Kus on meie noored? Minagi imestasin. Kui arvata, et valdav enamus kohaletulnuist olid arukad inimesed siis võis näha, et arukas inimene last või noorukit koosolekule kaasa ei võta.
Kinnitav oli kuulda, et istumine ja ootamine ei ole kooskõlas suure misjonikäsuga - MINGE....
Minemisest ja evangeeliumi kuulutamisest rääkisid kiriku misjonärid soome-ugri rahvaste seas abielupaar Väliahod. Kui meie saame siin palvemaja 197. aastapäeva pidada siis maride ja teiste sugulasrahvaste juures on suured piirkonnad, kus ei ole ühtegi pühakoda. 500, 600 elanikuga külas ei ole ainsatki ristitud inimest. Praegu on uksed avatud ja me saame evangeeliumi kuulutada. Kasutagem seda! Misjonärid paganate hulgas on kui eesliinil olijad. Nende ootus on, et me palvetaksime selle töö eest, mis seal tehakse.
Kui räägime misjonist Venemaal või mujal kaugel läheb mõte kohe meie eesti rahva peale. Sama palju ehk enamgi on vaja tööd teha oma rahva hulgas. Üks kõneleja võrdles ennast roostes raudtoruga, teine puutoruga. Mõlemad on Jumala Sõna edasiandjad. Midagi on edasikantavas ka sellest mille või kelle kaudu edasi kantakse.
Vennastekogudus on Kristuse keskne, seda algusest peale.Ilma usuta Kristusesse ei saa olla ristiusku.
Need on mõned mõtted mida kuulsin ja mis mul tekkisid Hageri palvemaja aastapäeval.
Tänu vend Ennule ja tema autole saime Taanieliga uusi kiira-käära teid mööda Rohukülla ja õhtuse praamiga üle peegelsileda vee koju tagasi.
Kasutagem neid võimalusi, mida armuaeg meile annab. Käigem koguduses, huvitugem mis toimub. Toetame tegijaid oma kohalolekuga. Uskugem, et meie tee on õige. Küsigem iga päev endalt - kas ma ehk olen tukkuma jäänud.
„Meie päevade mõõt on seitsekümmend aastat ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat, ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda. Jah, see möödub kähku
ja me lendame ära. Õpeta meid meie päevi arvestama, et me saaksime targa südame!„Psalm 90: 10, 12
Need kirjakohad peegeldavad elu veeremist aasta aastalt. Need on ka julgustuseks aja möödumisest, ja mida see meile tähendab.
Kes on eakad?
Sedamööda, kuidas Issand inimese elule aastaid lisab, jõuab kätte kord aeg, mida nimetatakse „elu loojanguaastateks“. See on aeg, kui elutööd olõpetatakse, füüsiline tugevus hakkab alt vedama. Inimese langemise tõttu on Jumal otsustanud, et inimene peab surema. Heebrea 9: 27 ütleb meile „Ja otsekui inimestele on seatud üks kord surra, pärast seda on aga kohus“. See peab meile meenutama elu pöördumatut saatust“.
On arm vastu võtta vanaduseaastad
Me kiidame Issandata igapäevase armu külluslik tagavara valmistab meid ette rändamiseks läbi kogu elu ja Tema arm valmistab meid ette ka tulevaseks Kuningriigiks. 2. Korintlastele 4:16 ütleb: „Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt.“ Vastupidiselt päästmata inimestele, Jumala pühad ei kohku võimaliku eelseisva kõrge ea ebakindluse ees.
Kuidas austada eakaid?
Vaadelgem, mida pakub sõna „austamine“ tähenduseks sõnaraamat.
1)Tundma või näitma üles austust ja lugupidamist
2)Suhtuma austusega
3)Arvestama või kohtlema aupaklikuse või teenimatu austusega
4)Hoolimist üles näitama
5)Vältima sissetungimist ja vahelesegamist
6)Näitama üles viisakar austust külastamise või kellegi esitlemise puhul.
Jumal ütleb 3. Moosese 19: 32 „Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au! Karda oma Jumalat! Mina olen Issand!“ Filiplaste 2:3 ütleb meile : Vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast“.Issand näeb, kas me arendame oma suhtumist vastavalt nendele tõdedele.
Võtkem arvesse seda salmi (vabatõlge):
„Vabandage mind, kui minust möödute.
Selline, nagu teie praegu, olin ka mina kord.
Selline nagu ma praegu, olete kord teie:
seega valmistuge mulle järgnema“
Mõnikord võime me mõtleda, et küll oleks tore olla kellegi vanema inimese sarnane, kui peaksime ise vanaks elama – olla kena, õrn, Püha Vimu armastusega silmis. Peame mõistma, et alustada tuleb juba täna, sest Pühakiri hoiatab meid mitte paadutama oma südameid täna ja pidama meeles Loojat oma nooruspäevil, enne kui kurjad ajad kätte jõuavad.
Õppimine eakatelt
Õppigem oma vanadelt vendadelt ja õdedelt kuidas alles hoida Kristuse usku ja armastust , nagu ka Heebrea 5: 14 ütleb : „Tahke toit on aga täisealiste jaoks, kelle meeled on kogemuste
varal harjunud eristama head ja kurja“. Kas oskame sellest tarkusest kasu lõigata?
Arvestagem eakatega
Samuti peaksime me püüdma panna end eakate olukorda. Kui vaatama kehalisi raskusi, millega nimad kokku puutuvad, kohustab see meid olema arvestavad ja kenad nende vastu. Hooliv on eakate kõndimist toetada, uksi avada, pakkuda tooli ja abistada kõikvõimalikes olukordades. Kohati on õige koht ja hoolival huumoril selle olukorra üle. Kuldne reegel Luuka 6: 31 : „Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile!“
Eakate külastamine
Väga kurb on, kui inimesed ei hoolitse oma aekate vanemate või lähedaste ja tuttavate eest, ega külasta neid, arvates, et nende füüsilised vajadused on ju igapäevaseöt täidetud. On võimalik unarusse jätta armastav suhe, mis on väha tähtis nende heaoluks. Nad igatsevad ja leinavad sageli lähedasi ja seltsilisi keda pole enam siin. Kas me võidame tagasi Issanda õnnistuse külastades eakaid?
Nende elav lootus
See on, millest Psalm 130 räägib – nagu hommiku ootamine. On väga vähe asju selles maailmas, misvõib nende tähelepanu kõrvale juhtida Issandalt. Nende ilme ja igatsus on koos Johannesega, kui see õhkab : „Sündigu nii, Issand Jeesus“.
Ja tõesti, paljudes olukordades oleks lahkumine palju parem. Nad vajavad julgustust hoidmaks oma hingi rahus, kuni nende tund tuleb.
Lävides eakatega võime märgata, et mis me oleme teinud „kõige vähematele“, oleme teinud Issandale.
Uut algust kaaluda – igal päeval.
