Jeesus tervendab pimedalt sündinu

Tunni teema oli möödunud pühapäeval Johannese evangeeliumist, 9. peatükist salmid 1-41. Eesmärgiks oli Jeesuse imeteo üksikasjalik õppimine. Selleks said kõik tunnis osalejad (need, kes oskavad juba lugeda) koopia eelpoolnimetatud kirjakohast. Lugesime valjusti kordamööda kogu teksti. Siis said lapsed endale kindlad rollid, kes olid variserid, kes jutustaja, kes Jeesus, kes pime, kes nägijaks saanu vanemad, kes jüngrid, kes naabrid. Iga laps pidi nüüd tekstist oma osa välja otsima ja alla joonima.

Kui iseseisev töö tekstiga oli tehtud, arutasime mõnede kohtade üle:

miks vanemad ei tahtnud konkreetseid vastuseid anda

mis tähendas tol ajal ühele inimesele kogudusest välja heitmine

mida võiks arvata 41. salmist

kes olid variserid?

Lõpetuseks saime lugeda teksti veelkord siis olid kõik juba uues rollis.

Kuigi tekst oli pikk ja töö intensiivne, pidasid lapsed vapralt vastu ja said ülesannetega hästi hakkama.

Lauludest laulsime:

Kes palvetab see rõõmsaks saab

Jeesus käsib särada selgesti

Sädelev rõõm

Väiksed ehitajad me

Tooge tänu nüüd Jumalal

Mu hing, rõõmusta Issandas

PILDID TUNNIST

***

Kuna „variseride küsimus“ jäi veidi õhku rippuma- täiskasvanute arutelu oleks laste tunni arvelt jätkunud ja jätkunud- siis lisan siia väikese täienduse selle küsimuse vastuse kohta.

KES OLID VARISERID?

· Variseride kohta on teateid Hassiidide ja Hasmonite vahelise liidu purunemise järel ca 145 a. eKr. Nad on ehk hassiididest lahkulööjad. Varseride nimetus heebrea keeles perusim, aramea keeles periśayya tähendab eraldujad, tagasitõmbujad.

· Nad on ehk jumaliku seaduse seletajad, „pärsianiseerijad“

· Eraldujad on tõenäolisem seetõttu, et nad hoidusid kõigest sellest mis võiks roojastada (rituaalne puhtus, toitumiskäsk, hingamispäeva käsk, kümnise maksmine, …)

· Töötasid välja seaduse tõlgendamise ja rakendamise pärimuse, mis aja jooksul kippus muutuma sama pühaks kui seadus ise

· Variserid olid üks usulis-poliitiline rühmitus. Paljus vastandlik saduseridele.

· Varisere hindas rahvas kõrgelt.

· Saduserid olevat algselt olnud maaomanike järeltulijad. Variserid põlvnesid linnakaupmeestest.

· Variserid koondusid kohalikeks osaduskondadeks e vennaskondadeks. Josephuse hinnangul oli neid 6000.

· Paljud olid kirjatundjad, aga mitte kõik kirjatundjad ei olnud variserid

· 70. Aastal p Kr kui tempel hävitati olid variserid ainuke partei, kes suutis asuda rahvusliku elu taastamise kallale.

Allikas: F.F. Bruce „ Uue testamendi ajalugu“.

Variserid olid Makkabilaste liikumise tõusuajal u 150 e. Kr tekkinud vagade judaistide-isamaalaste edumeelse ühenduse esindajad, kes, õigustatult rõhutades ka vagaduse välist külge, arendasid selle kuhjuvatele pärimustele tuginedes lõpuks absurdini, mille tõttu mandus õilis sisu. Nende vaimulikud järglased koostasid alates II sajandist Miśna ja Talmudi.

Allikas: Mati Lilleväli „Piibli nimede leksikon“

Pilt variserist ja tölnerist lastelehe piiblitunnist.

Laagrile tagasimõeldes.

Sel korral oli nii, et laagri idee ja korraldamisevastutus anti allakirjutanule, ka piiblitunnid (tegelikult pigem tunnsituste tunnid) usaldati minu juhatada. Sestap tahangi ka omalt poolt veel kord kõiki osalejaid tänada- aitäh, et võtsite meie pere kutse vastu ning aitasite oma andidega igati laagri õnnestumisele kaasa! Suur tänu ka kõikidelt vendadelt- õdedelt otse ja Marko vahendusel saadud heade sõnade eest!

Laagrimuljed on minul väga head- oli tunda, et kõik oli Jumala poolt juhitud ja Tema kontrolli all.

Lapsed olid supertublid ja iseseisvad, iga laps leidis omale parima(d) kaaslase(d), aega oli ka täiskasvanutel omi suhteid analüüsida ja taastada (pole ju mingi saladus, et meiegi pereosaduses pingeid ikka on tekkinud aegade jooksul).

Isegi need osad, mis näisid kontrolli alt väljuvat ja inimesed, kes enese üle kontrolli kaotasid, juhtisid kõikide mõtted siiski lõpeks sisemisi positiivseid muutusi mööda Jumalale ligemale!

Tegelikult oli see väga hästi Jumalal korraldatud, seda kõike oli vaja teineteise paremaks mõistmiseks ning iseenese puudustele silma vaatamiseks. Mõistmaks, et me oleme kõik alles küpsemiseteel ja mitte kohale jõudnud.

Sakslastel on tore ütlemine: „Riid on nagu sool suhtes!“ No vesimagedat toitu on ikka sant süüa küll- sestap ma usun, et veidi soola teeb siiski asju paremaks ning ülesoolatud kindlasti meie "toit" ei saanud laagris.

Lasteni need suurte inimeste vahelised öised arutelud ning tõsisemad mõtted ei jõudnud. Nii oli siis Jumal korraldanud kõik hästi, et kuulsid vaid need, kellele seda ühel või teisel põhjusel- olgu kasvamiseks või proovilepanemiseks- parasjagu vaja oli ja nii ongi lõpp hea, kõik hea.

***

Tahan siiski mõnda asja üle rõhutada- õdede tunnistuste tundides sai räägitud palju armastuse olulisusest. Eks ütle ka Jumala Sõna- „ent nüüd jäävad usk, lootus ja armastus, aga suurim neist on armastus“.

Nii on.

Siiski ei saa me lahutada – ei inimliku sõpruse puhul, ega ka Jeesust sõbrana silmas pidades- kolme olulist komponenti.

Sõpra tuleb tundma õppida, sõbraga tuleb suhelda ja alles see annab meie armastusele sõbra vastu tõelise suuruse!

Jeesust armastades on igati abiks kui Teda tundma õppida- selleks on meie käes Jumala Sõna piibliraamatu kujul- ning Temaga suhelda- palve ning Püha Vaimu juhatuse kaudu! Neid kolme ei saa lahutada.

Teismelisena armusin ma ühte lauljasse, ma õppisin teda tundma- lugesin läbi iga raamatu, artikli ning kuulasin kõiki säilinud helisalvestisi, kogusin kõike mida kätte sain... aga suhelda temaga ei saanud- laulja oli juba minu kolmanda sünnipäeva paiku mõrvatud. Nii jäi see suhe ühekülgseks ning mõtetuks! Jumal vabastas mind sellest ebajumala kummardamisest sedamaid kui Teda tundma õppisin.

Päriselus oli minu ja mu parima sõbranna vahel samuti aegu, kus ma teda küll läbinisti tundsin ja ka viisakalt suhtlesin aga hingevaenlane oli saanud röövida mu südamest armastuse- need olid koledad ajad meile mõlemile... ilma armastuseta polnud neist teistest kahest komponendist mingit abi.

Üht ei saa lahutada teisest- kõik kolm on vajalikud! Piibli lugemine, palvetamine ja Jeesuse armastamine. Need kolm teenivad sama eesmärki!

Lastega me laulame aastaid: „ Oma piiblit loe iga päev, palveta ja loe iga päev, tunnista ja loe iga päev...“ (korduv osa siingi on ikka lugemine- piibli lugemine!)

Usun, et see on ilma ütlematagi neile juba selge. Ja minu südames on rõõm ja rahu, et kuulasin Jumala juhatust neid tunde tehes ega kohkunud tagasi inimeste kartuse ees. Sestap loodan, et ka armastuse osa tähtsus neile ehk pisut rohkem selgeks sai ning selle rõhutamine seekordsetes tunnistustes neile kuidagi kahju ei teinud.

Rääkisime ka sellest, kui raske on lapsevanemal oma väikeselt lapselt andestust paluda... elu näitas selgelt, et mitte vähem raske kui vennal õelt või sõbral sõbralt. Siiski on andeks palumine palsamiks meie omale hingele ja andestamine võimsaks relvaks. Häbenema ei peaks me kumbagi- pigem vastupidi! Mis avalikult st. teiste ees on valesti läinud, see tuleks ka teiste ees korraldada.

Näha oma vanemaid lihtsate inimestena, tunnistuste läbi ka lastena- see ei vähenda nende väärtust lapse silmades- see paneb hoopis rohkem oma ema või isa austama ja armastama! (Mina sain oma lastelt möödunud päevadel väga tõsist aga positiivset tagasisidet neile tunnistuste tundidele- nad mõistavad ja suudavad kuuldut teisendada oma noortesse eludesse üllatavalt asjalikult!) Kui me seda osa enestes laste eest varjame ning vaid oma tugevust välja paista laseme, kasvatame me vaid jäist liustikku lapse südames ja jäämägesi tema hinges...Näha kedagi alandumas ja andeks palumas- see ei tee üleolevaks ega pane eksinut põlastama- just see, alandumine, näitab inimese tõelist sisemist tugevust ja suurust!

Pangem siis maha meid lapsevanematena ja sõpradenagi nii kergesti eksitav uhkuse patt ja mingem edasi üksteist alanduses iseenestest ülemaks pidades. Laseme neil jäätükkidel Jumala armumerre sulpsatada ning lõplikult sulada!

Armastuse ja tänuga,

Meeli

Pilte laagrist

Keskpäeval saabub meie autoderivi Ristna looduskeskuse õuele. Meid võtab vastu maja perenaine Liis, kellega koos asume metsaretkele- saame teada, milline oli vanaaegne puutetundlik telefon, mis on tihumeeter, kuidas metsamehed oma tööd teevad, näeme loomade jälgi - nii metskitse magamisaset kui ka ehtast seapesa, õpime tundma looduslikke vitaminiallikaid ja palju muud.
Metsast kaasa toodud ja juba majas ootavast materjalist saame peale lõunasööki Liisi juhendamisel meisterdada loomi, laevukesi ja kaarte.
Vendade kannatlikkus saab läbi katsutud õdede (ja heade sõbrannade) tunnistuste kaudu- esimese õhtu tunnistused räägivad Jumala armastuse läbi muudetud sõbrannadest ja kõikevõitva armastuse olulisusest. Tundi alustab aga emade-tütarde ehk parimate sõbrannade kvartett aastatetaguse kuid siiski aktuaalse omaloomingulise "Sõbralauluga", millega ka palume Jeesust tulla ja olla meile endile ning kuulajatelegi tõlgiks, aitamaks mõista, milliseid imesi Jumal inimsüdameid liites ja muutes teeb. Tundi lõpetas aga Aleksei loetud lõik Rick Joyneri raamatust "Võitjad" (lk 28-34).
Õhtusöögilauas on rõõmu kinkidest, tortidest ja saluutidest, kõlab ka õnnitluslaul Markusele ja Gudrunile.

Õhtu lõpetab ametlikult väikene kodukootud kontsert- iga laps saab üles astuda oma õpitud pillilugude, luuletuste ja laulukestega.
Ühise unelaulu järel siiski jätkuvad ööpimeduse katte all nii saunas käimine kui ka vendade tõsised mõttetetalgud.
Uus hommik leiab rõõmsa lastepere varakult jalgelt, Liisi õpetatud kitse-, metssea,- ja põdrajälgede tegemisega hommikvõimlemist küll ei toimu kuid peale pudrusöömist jätkame üksteise inimlikke nõrkusi andeks andvas meelsuses eelmisel päeval alustatud tunnistuslugudega- sel korral tuleb juttu laste tunnustamise olulisusest ja andestamisest Jumala jõus. (Siinkohal minu vabandus lugeja ees- sel korral erandlikult neid tunnistusi täismahus blogis ei avaldata nende sügavalt isikliku sisu tõttu!) Kuni teised täiskasvanud maja lahkumiseks korda seavad ja lõunasöögilaua katavad, lõbustab lapsi õuel vahvate mängudega Aleksei.
Ja teise laagripäeva lõpetab kohalikke radasi läbini tundva Antoni juhatusel juba palju suvisem retk mere äärde. Mäetipus peame laagrilõpupalve, päike soojendab ninasi ning südameid ja küllap peagi ka kogu jää ja lumi kadunud on. Lootusrikkalt arutati juba suvise laagri plaane.

Rohkem pilte siin.
Ja paarile postituses olevale pildile on alla pandud ka videoklipikeselink - olgu teil leidmiserõõmu :)

Vandersellid- valmis olla!

Väike meeldetuletus- sel pühapäeval meid Lugusel ei ole- oleme hoopis laupäeval ja pühapäeval laagris.
Stardime kell 11.00 Käinast Emmaste suunas, esimene vahepeatus Remmelgate pool ja kes soovib ühises autorongis Ristnasse jõuda, saab jooksvalt liituda!

• Vist ei vaja meeldetuletust aga siiski- lastel võiks piiblid/UT kaasas ja meie ppk Võidutalle särgid seljas olla!

Õnnistatud nädalavahetust- nii neile, kel pidupäevad kui ka pereosaduse sõpradele kaugemal, kel tõsised töötunnid eel ootamas!

Esimesed tööriistakastid said valmis!

Eilses pereosaduse puutööringis valmisidki väikeste meistrimeeste esimesed päris tööd:
Taanielil esimesena ja Martinitel kohe peale teda
(pildil neil veel kiilud lihvimata kuid ka see sai veel enne laulu- ja palvetundi lippamist tehtud)
Järgmisel korral loodame ka teistega kastid valmis saada ja kevadisemate tööde juurde asuda- linnukesed ootavad pesakaste ja küllap on muidki ideid tekkinud!

Teatada on:

Homme 13.03 pühapäevakooli ei toimu- võtame enne laagrit ühe haigustest toibumise ja võimalike veel hävimata pisikute vahetamise vältimise nädala!

Pimedal ja libedal ajal koduoludesse kolinud koguduse palvetunnid toimuvad aga taas kolmapäeviti palvemaja väikeses kambris, algusega kell 17.00 (suveajale ülemineku järel aga kell 18.00)

Tülitsemisest ja leppimisest

Kogunesime Lugusele seekord tavapärasest pisut väiksema karjaga - kes reisis mandrimaal, kes oli seotud muude kohustustega ja kes tõbisena kodus püsima oli sunnitud. Tunni teema oli meeles mõlkunud juba pikalt, kuid tunniks vormus see alles kevadeks. Vormus küll, aga vormistatud osa - tunnikonspekt - jäi läbiviijal koos Piibliga koju :) Nii, et kõik tuli kohapeal "taastada".
Teema polnud mitte just rõõmus ega meeldiv - rääkisime tülidest. Ei ole mingi saladus, et tülisid tuleb ikka ette ja eriti sageli, võiks öelda ka igapäevaselt, just laste vahel. Aga lapsi on meie peredes rohkesti! Ei ole täiskasvanudki sellest patust puhtad.

Algatuseks lugesime kirjakohta, millest selgus, et tülitsesid mitmed inimesed piiblilugudes, ka Jeesuse jüngrid. Nemad vaidlesid näiteks selle üle, kes neist kõige suurem ja tähtsam olla võiks. Jeesus aga ütles, et hoopis see, kes on alandlik ja arvab teised endast suuremad olevat, on tõeliselt suur inimene...

Vaatasime lähemalt veel selliseid kirjakohti:

"Kõik kibedus ja raev ja viha ja kisa ja teotamine jäägu teist kaugele
eemale koos kogu kurjusega." Ef 4:31

Tüli ja riidu tekib ikka sageli sinna kus on:

• KIBEDUST - solvumisi ja andeksandmatut meelt
• RAEVU - äkilist viha väljaelamist
• VIHA - kurjaks saamist
• KISA - hääle tõstmist, karjumist
• TEOTAMIST - solvamist ja halbu sõnu, teiste alandamist.

Kas ei tule tuttav ette? Meile kõigile tuli, kahjuks küll. Kaklused mänguasjade pärast, koristamise pärast jne, aga väga sageli ka ilma selge põhjuseta - justkui ei millesti!?! Kisa on kole kuulata ja viha on raske taluda ning vaigistada. Tülitsemisega teeme kahju mitmel tasandil -

• ISEENDALE - meie süda määrdub, sellesse asub patt
• SUHTELE JUMALAGA - kontakt katkeb, sest patt on tulnud meie vahele
• KAASINIMESTELE - olles ise tige ja kuri, teeme haiget ka teistele.

Ükski tüli ei möödu ilma sellise kahjuta. See on justkui poriste saabastega tuppa tulemine - jäljed jäävad maha! Lihtsam on jalatsid ära võtta, kui uuesti koristama hakata, kas pole?

Aga mida siis küll teha, kui tüli majja tekib? Sellegi kohta leiame Piiblist häid juhtnööre.

"Rõivastuge siis nagu Jumala valitud pühad ja armastatud
südamliku kaastundega, lahkusega, alandlikkusega, tasadusega ja pika meelega," (Koloslastele 3:12)

Kui me Jumalaga suhted korraldame, on meis:

• SÜDAMLIKKU HALASTUST - kaastunne õe või venna suhtes
• LAHKUST - leplik ja helde meel
• ALANDLIKKUST, TASADUST - arvame teise ülemaks kui iseennast
• PIKKA MEELT - kannatlikkust

Sellisena on lihtne andeks paluda, andestada ja ka tülid ei kipugi tekkima. Kui me nende heade asjadega rõivastuda soovime, tuleb meil enne lahti rõivastuda kibedusest, raevust, vihast, kisast ja teotamisest.

Kas see on kuidagi võimalik? Ei, inimesele kahjuks mitte!

Aga koos Jeesusega, Tema ristisurma kaudu - JAH!

Muud teed ei ole, kui leppimise tee - andeks palumine ja andeks andmine. Paluda tuleb andestust nii Jumalalt kui kaasinimeselt, vaid nii saame suhte ära korrdaldada ja senise olukorra taastada. Jumal teeb seda, kui me palume ja aitab meilgi andeks paluda ja kaasinimestele andestada.

Tunni lõpuks mängisid vabatahtlikud (Riste ja Taaniel, Helve ja Anton) läbi väikese isemõeldud stseeni tülitsemise ja leppimise kohta. Anton tõi ka näite elust enesest, kuidas tülist välja tulla.

Siinkohal tahame tänada kõiki osalejaid, kes tunnis oma kogemusi jagasid ja sellega palju kaasa aitasid. Ilma teieta poleks see tund just selline saanud, nagu ta sai!

Kanasupp ja jäätis lõpetasid seekordse tunni. Söögilauaosaduse ajaks jõudis ka Meeli reisi pealt tagasi ja liitus meiega tuues hiidlastele tervitusi Rannamõisa koguduselt ja pühapäevakoolilt. Juttu jätkus söögilaua ümber veel paljudest asjadest - alates e-ainete vabadest toiduainetest ja lõpetades suviste matkaplaanidega :)

Pereosaduse talve(lõpu)laager Ristna RMK-s 19/20 märts 2011

Eelmisel aastal toimus märtsikuu kolmandal nädalal tore eskimolaager, mille lõppedes sai antud lubadus kordamiseks. Paraku jääb sel aastal sünnipäevadevaheline öö koolinädala sisse ning iga eskimolaps püsigu omas iglus :) Aga talvelaager siiski tuleb!

Tähelepanu Luguse pereosaduse suured ja väikesed!

Oleme kõik lahkesti palutud tähistama Martinite sünnipäevi ja kevadise koolivaheaja algust 19.-20.03 2011 Ristna looduskeskusesse!

Võtame aega lõõgastavaks puhkuseks ja osaduseks- sestap päris piiblitunde programmis pole ja vendade õpetust sel korral ametlikult ei jagata, küll aga saame spetsialisti juhendamisel talvises metsas Looja loominguga lähemat tutvust teha, meisterdada ja kuulata erinevate õdede kogutud tunnistusi Jumala juhatavast ja armastavast abist. Palvetame ja kiidame Jumalat laulu ja pillimänguga. Ja loeme "Pildipiiblit".

Laagrikava:

I päev:

• Saabumine 13.00, majaga tutvumine
• RMK poolne õpperetk („Meisterdusi metsast“ -talvist loodust tutvustav metsaretk, materjali kogumisega )
• RMK poolne meisterdamine (kogutud materjalidest)
• Lõunasöök
• Õdede tunnistuste tund („Kõikevõitev armastus“ tunnistus kadunud poja loo vanema venna ainetel)
• Sünnipäevalaste õnnitlemine/mängud /soovijaile saun
• Laulu- ja pillitund (võta oma pill ja õpitud lood kaasa!)
• Pidulaud
• Öökino „Pildipiibel“

II päev:

• Äratus, hommikuvõimlemine
• Hommikusöök
• Õdede tunnistuste tund („Andestamine ja vastuvõtmine Jumala jõus“ kogemuste ja kirjavahetuse ainetel)
• Koristamine, lahkumine majast, tagasiteel Kõpu majaka juures peatumine vms.

(Majas on voodid 20 inimesele (8+12 toad)- meid on küll 21 kokku aga ju mõni titem saab kaissu, voodiriided kohapeal, söögi valmistame ise kamba peale, õppekäik, meisterdamine ja soe saun maja poolt. Majas on olemas täisvarustuses köök ja nõud, 3 eri suurusega potti, pann, 2 suuremat teraskaussi, kööginuga, kulbid. Elektripliit, veekeetja, kohvimasin, mikrolaineahi, külmkapp kuuluvad veel köögi tehnilisse varustusse.)