Tänasesse pühapäevakoolitundi (14.04) Luguse palvemaja ülemises ruumis olid kogunenud 5 perekonna esindajad. Pikaleveninud talv näitab taandumise märke ja saime rõõmustada päikesepaistest ja ääreni täidetud ojadest, mis talvekülma vett merepoole sõidutamas.

Tund kulges misjonikalendri aprillikuu teemasid järgides.

Peale sissejuhatavat osa tegelesime koomiksi joonistamisega, kus leidis kajastamist üks tõsine teema: olukord, kus ma vihastasin või sain väga pahaseks, mis siis juhtus ja kuidas olukord lahenes/ ei lahenenud.

 

Lugesime ja arutlesime VT Kaini ja Aabeli loo üle. Kuigi lugu ise on aastatuhandete tagune siis sarnaseid  olukordi on tänaseski päevas küllaga.  Kaini ja Aabeli loole lisaks lugesime Mt 5,21jj ning Ef 4,26.

Enne veel kui halvad teod tulevad, on inimesel kurje mõtteid. Nende mõtetega tuleb juba võitlusesse asuda ja mitte lasta neid endasse pesitsema. Igal õhtul peaksime oma eksimused, mis me oleme mõtte, sõna, teo või tegemata jätmisega teinud andeks paluma, et uus päev oleks kui uus algus.

Vaatasime ka pilte Balkani poolsaare palju kannatanud paikadest. Kosovo vabariik, mis on suuruselt väiksem, kui Eesti, aga rahvaarvult suurem elab tänagi väga vastuoluderohket elu. Vastasseis erinevate rahvusgruppide vahel on ka koolides ja laste hulgas tuntav. Lahendusi ei saa meie anda, aga saame paluda, et Jumal ka seal töötaks oma Püha Vaimu läbi, et rahu, rõõm ja pikk meel sillutaks tee leppimisele.

Mt 26,69-75 Olla tugev-olla nõrk

Tänases loos kohtume Peetrusega. Teame teda juba eelnevast. Teame tema kindlust, sõnakust, julgeid väljaütlemisi. Kui kõik teised jätaksid Jeesuse siis tema ei iialgi. Kuid ometi pidi ta peagi kibedaid pisaraid valama, sest Jeesusel oli õigus, kui ta Peetruse tugevuse üle kahtles.

Me oleme tugevad ja samas jälle väga nõrgad. Nii kindlad ja siis jälle kõigume. Kui olin laps siis olin väga arglik, aga täna ma seda ei ole. Mäletan oma muusikakooli kontserte, kus mu käed lausa värisesid. Täna on teisiti, võin julgelt teie ees seista. See aga ei tähenda, et nõrkused oleksid kõik kadunud. Inimese elu on üsna muutlik ja ka meie ise muutume.

Kui me oleme raskustes siis on hea, kui meie ümber on vanemad või sõbrad, kes meid mõistavad. Meie kõige lähedasemad suudavad sagedamini meid võtta nõnda nagu me oleme ja meile ka andeks anda. Suurim rõõm on aga see kui meil on Jeesus, kes meid saadab, toetab, aitab. Tema mõistab, mis tegu on inimene. Ka Peetrus, kes eksis ju rängasti sai Jeesuselt andestust. Jeesus on meie saatja, kes ei lahku iial. Ta ei jäta meid maha, ei reeda, ei vii Teda surm meie juurest.

Nendes vastandites- tugevus – nõrkus on Peetrus meile väga lähedal. Kui me teinekord kohame nõrkust, mida me ei mõista, võime meenutada Peetrust, kellega kõik oli samamoodi, aga siiski ei pöörand Jeesus talle selga. Meie jaoks muudab see lugu mõisteavaks inimese, sageli meie meelest kellegi teise väikese usu ja mured. Me ei ole ehk nii kriitilised ja täiuslikkust nõudvad, kui meenutame suurt apostlit, Jeesuse kaaslast Peetrust.

Armas Jeesus, me täname Sind, kui meil hästi läheb. Vahel me usaldame ennast rohkem, kui võiksime. Sina tead ja tunned meid. Me tuleme Sinu juurde ka siis, kui hirmunud ja kurvad oleme. Täname, et Sina meid mõistad. Anna meile jõudu, aita meid, et oleksime kaaslaste suhtes ausad.

Anna tunda, et Sina armastad ja ei jäta ka kõige kurvematel hetkedel ja päevadel.

Pilte tunnist.

Jeesuse Mäejutlus

Tänasesse tundi oli oodata tavalisest vähem osalejaid ja otsustasime alustada kohe, ilma akadeemilise veerandtunnita. Enne ametlikku algust said kohaletulnud kuulda manitsuskõnet mille sisuks oli palvemaja, kui koguduse koda, palvemaja sisustus ja selle kasutamine.

Tunni alguslaulude ja palve ajaks olid pea kõik lapsed kohale jõudnud. Laulsime Piiblilaulude raamatust: „Ma tänan Issandat“,“ Issand on mu karjane“,“ Eks teie tea“ ja lisaks „Kes on loonud linnukese“, „Kuningate Kuningas“

Iseseisev töö vanematele lastele oli – koostada ristsõna ühe õndsakskiitmise kohta, millega lapsed onu Taaviga koos hästi hakkama said.

  

 

6+ lapsed lahendasid ülesande õndsakskiitmisest ja seejärel said valida endale sobiva õndsakskiitmise ning selle joonistada õhupalli kahele poolele.

 

Kui kõik ülesanded olid valmis rääkisime Jeesuse mäejutlusest, õndsakskiitmistest ja selle Pühakirja lõiguga seotud kirjakohtadest.

JEESUSE MÄEJUTLUS MT 5,3-11

3. „ÕNDSAD ON NEED, KES ON VAIMUS VAESED, SEST NENDE PÄRALT ON TAEVARIIK.“

* Ps 40,18 Mina olen vilets ja vaene, aga Issand mõtleb mu peale! Sina oled mu abi ja mu päästja!  Mu Jumal, ära viivita!

Js 60,1 Issanda vaim on minu peal, sest Issand on mind võidnud; Ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi.

Js 66,2b Aga mina vaatan ka niisuguse peale, kes on vilets, kellel on purukspekstud vaim ja kes väriseb mu sõna ees.

Jk 2,5 Kuulge, mu  armsad vennad, eks ole Jumal selle maailma vaesed valinud saama usu läbi rikasteks ja pärima kuningriiki, mille ta on tõotanud neile, kes teda armastavad.

4. ÕNDSAD ON KURVAD, SEST NEID LOHUTATAKSE.

Ps 126,5 Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega.

Js 61,1jj Issanda Jumala vaim on minu peal, sest Issand on mind võidnud; ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi, kuulutama Issanda meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva, trööstima kõiki leinajaid, andma Siioni leinajaile laubaehte tuha asemel, rõõmuõli leinarüü asemel, ülistusrüü kustuva vaimu asemel, et neid nimetataks „Õigluse tammedeks“, „Issanda istanduseks“; millega ta ennast ehib.

Jh 16,20 Tõesti, tõesti ma ütlen teile, teie nutate ja kaeblete, aga maailm on rõõmus. Teid kurvastatakse, kuid teie kurbus muutub rõõmuks.

Ilm 7,17 sest Tall, kes on trooni keskel, hoiab neid kui karjane ja juhib nad eluvee allikaile; ning Jumal pühib ära iga pisara nende silmist.

5.ÕNDSAD ON TASASED, SEST NEMAD PÄRIVAD MAA.

Ps 37,11 Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust.

6. ÕNDSAD ON NEED, KELLEL ON NÄLG JA JANU ÕIGUSE JÄRELE, SEST NEMAD SAAVAD KÜLLAGA.

Js 55,1,2 Hoi! Kõik janused, tulge vee juurde! Ka see, kellel ei ole raha, tulgu, ostku ja söögu! Tulge, ostke ilma rahata, ilma hinnata veini ja piima! Miks vaete raha selle eest, mis ei ole leib, ja oma vaevatasu selle eest, mis ei toida? Kuulake mind hästi siis te saate süüa head ja kosutada ennast rammusate roogadega.

Js 65,13 Sellepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Vaata minu sulased söövad, aga teie nälgite; vaata, minu sulased joovad, aga teil on janu; vaata, minu sulased rõõmutsevad, aga teie häbenete.

Jh 6,35 Jeesus ütles neile:“ Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.

7. ÕNDSAD ON HALASTAJAD, SEST NENDE PEALE HALASTATAKSE.

Ps 41,2 Õnnis on see, kes hoolitseb kehva eest, Issand päästab ta õnnetusepäeval.

2 Tm 1,16 Issand andku halastust Onesiforose kodule, sest tema on mind sagedasti kosutanud ega ole häbenenud minu ahelaid.

Jk 2,13 Sest kohus on halastamatu selle suhtes, kes ise ei ole halastanud, kuid halastus kiidab end kohtust kõrgemaks.

8. ÕNDSAD ON PUHTAD SÜDAMELT, SEST NEMAD NÄEVAD JUMALAT.

Ps 24,3j Kes tohib minna Issanda mäele ja kes tohib seista ta pühas paigas? See, kes süütu kätelt ja puhas südamelt, kelle hing tühja ei himusta ega vannu pettuseks.

1 Jh 3,2j Igaüks, kellel on selline lootus tema peale, puhastab ennast, justnagu tema on puhas. Igaüks kes teeb pattu, rikub ka seadust, ning patt on seaduserikkumine.

Ilm 22,4 Ja midagi äraneetut ei ole enam. Jumala ja Talle troon on seal ning ta sulased teenivad teda ning näevad tema palet ning tema nimi on nende otsaesisel.

9. ÕNDSAD ON RAHUTEGIJAD, SEST NEID HÜÜTAKSE JUMALA LASTEKS.

Õp 12,20 Kes kavatsevad kurja, neil on pettus südames, aga kes annavad rahu nõu, võivad rõõmu tunda.

Rm 12,18 Kui võimalik, niipalju kui oleneb teist, pidage rahu kõigi inimestega.

10. ÕNDSAD ON NEED, KEDA ÕIGUSE PÄRAST TAGA KIUSATAKSE, SEST NENDE PÄRALT ON TAEVARIIK.

1 Pt 3,14 Aga kui te peaksite kannatama õiguse pärast, siis olete õndsad. „ Ent ärge kartke nende hirmutamist ja ärge kohkuge.“

11. ÕNDSAD OLETE TEIE, KUI TEID MINU PÄRAST LAIMATAKSE JA TAGA KIUSATAKSE JA TEIST VALEGA KÕIKSUGUST KURJA RÄÄGITAKSE.

Mt 10,22 Ja teie saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast. Aga kes peab vastu lõpuni, see päästetakse.

Jh 15,21 Kuid seda kõike nad teevad teile minu nime pärast, sest nad ei tunne teda, kes minu on saatnud.

1 Pt 4,14 Õndsad olete teie, kui teid teotatakse Kristuse nime pärast, sest siis hingab teie peal kirkuse vaim, Jumala Vaim.

Iisraeli tund

Tänase tunni eripära oli see, et meil käisid külalised.  Mitte tavalised külalised, naabrid või tuttavad ja ega neidki meie pühapäevakoolis sageli  kohta. Külalised olid mandrilt Bianka, Helen ja Margit ja tulid  meile koos Kadriga tooma värskeid uudiseid, elamusi Iisraelist.

Tunni kirjakohaks oli tänasel päeval Apt 2,1 – 21, Püha Vaimu väljavalamisest. Suuremad lapsed said igaüks lugeda väikese osa. Sõnumi põhjalikum käsitlemine jäi järgmist tundi ootama, sõna said külalised. Laulsime hoogsaid iisraeli laule nii eesti keeles, kui ka heebrea keeles.   

Saime ka Iisraeli kohta palju uut ja huvitavat teada.

Iisrael on pika ajalooga riik, kuid oma iseseisvuse saavutas uuesti 1948. aastal, mil ÜRO- s toimunud hääletuse tulemusel anti juutidele taas täielik otsustamisõigus maal, mille Jahve oli neile juba aastatuhanded tagasi igaveseks andnud.

Üks vaene poiss nimega `Smuel  omab Iisraeli riigi loomises väga suurt rolli. Poiss oli oma vanematega rännanud Ameerikasse, kus pidavat ju kõik ajalehepoisid miljonäriks saama. `Smuel alustas banaanide ostmise, müümisega ja saavutas sellel alal märkimisväärse edu ja kuulsuse. Kui siis oli ÜRO-s hääletamine Iisraeli iseseisvuse küsimuses, olid paljud Ladina –Ameerika riigid Iisraeli poolt. Need riigid, milledega `Smuelil olid tihedad sidemed tekkinud. Nõnda oli üks vaene juudi poiss oma rahvale suure teo korda saatnud.

Kuulsime veel Jeruusalemma linnast, tema väravatest, Püha Maa  taimedest ja viljadest (Iisraelist korjatud vilju saime ka oma käega katsuda), palusime rahu ja õnnistust Iisraelile ja Jeruusalemale.
Seda kui tähelepanelikult lapsed juttu kuulasid näitas külaliste koostatud viktoriin (nt. küsiti mitu seemet on granaatõunas ja kuidas see seostub Jumala käskudega või milliseid vilju lubati tõotatud maale rändajaile) , mille auhinnad olid samuti erilise väärtusega- nimelt sai iga pühapäevakoolilaps kingituseks Kadri poolt Vahemere rannalt korjatud merekarbi.

Aeg möödus kiiresti ja peagi pidid külalised sadama poole teele asuma, et õigeaegselt laevale jõuda.
Tänu teile külaskäigu eest! Tänu ilusa, ühise aja eest!

Meie tund aga jätkus sünnipäevalaulu ja koogi, tordi söömisega. Margareeta oli  aasta vanemaks saanud.PALJU ÕNNE SULLE JA ÕNNISTATUD UUT ELUAASTAT!
Veel pilte.

RAAMATUD

Meie pühapäevakoolis, Luguse palvemajas on raamaturiiul, kus on läbi aasate olnud väike valik erinevaid raamatuid. Peamiselt küll lasteraamatud, aga on ka lugemist täiskasvanutele.

* Tahaksin tutvustada/ soovitada raamatut, mida olen omal ajal kohustuslikus korras lugenud ja ka hiljem ei ole see raamat riiulile tolmuma jäänud vaid ikka ja jälle on sealt midagi leida. See raamat on Robert Võsu „Evangeelne eetika“.Välja antud Eesti EKBKL Kõrgema Usuteadusliku Seminari õppekirjanduse sarjas (Nr. 3). Ei maksa heituda pealkirjast, nagu oleks tegemist keeruliste teoretiseeringutega. Hoopis lihtne, elulähedane, kõigile mõistetav.

* Teiseks soovituseks on teadustöös kaugele jõudnud uskliku mehe, Tõnu Lehtsaare raamat „Äärmusliku usugrupi psühholoogia“. Võime leida vastuse nii mõnelegi küsimusele.

L.R.

TALV

On tõesti talv. Veel jõulude ajal nautisime sooja ilma või pahandasime lõputuna näiva vihmasaju üle, nüüd on pakane, mis sunnib meie tavapärastesse tegevustesse korrektuure tegema. Vahetasime sellel talvel esimest korda palvemaja jaheda pühapäevakooliruumi soojema kogunemispaiga vastu.

Alustasime seekord ühislaulude ja pillimänguga. Mängisime ja laulsime ka hiljutises laagris õpitud laule: Taevateel ma kõnnin, Sama taevas, sama maa.

Tunni keskne eesmärk oli tutvuda VT 1 Saamueli 25, 1jj oleva looga, mis räägib ühest targast rahusobitajast Abigailist, tema mehest Naabalist. Selle piibliloo kohta on ilmunud draamavariant Beate Hofmanni raamatus „Teeny Kirche“ (Packende Gottesdienste für 10 - bis 13 – Jährige), mille õppimist alustasime osade jagamise ja lugemisega. Draama on kindlasti üks põnev, vaheldust pakkuv Piibli õppimise viis nii lastele, kui pealtvaatajatele.

Tunni teises pooles tutvusime Apostliku usutunnistuse tekstiga. Nimetatud usutunnistuse võib leida nii Vaimulike laulude kui Kiriku laulu – ja palveraamatu lõpuosast. Apostlik usutunnistus on paljude kristlaste jaoks üheks olulisemaks tekstiks, mida sageli osatakse peast. Selles tunnistuses on väga kompaktselt koos see, mida kirik õpetab ja mida kristlane usub.

Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse.

Ja Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud neitsi Maarjast, kannatanud Pontius Pilatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle.

Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu.

Me usume seda ja hea, kui oskame siis vajadusel oma usku ka usutunnistuse teksti kasutades tunnistada.

Luguse pühapäevakooli pilli – ja laululaager

Emmaste pastoraadis 4. – 6- jaanuar 2012

Ühe määratluse järgi lõpeb jõuluaeg kolmekuningapäevaga. Eelnevatel aastatelgi on nõnda juhtunud, et meie oikumeeniline osadus tähistab ühise koosolemisega jõulupühi just kolmekuningapäeval, mil suur jõulu ja aastavahetuse sagin on vaibunud. Sellel aastal saime eelnevalt ka kolmepäevase laagri pidada.

Kõikidel päevadel olid olulisemal kohal laulu - ja pilliharjutused. Harjutustest vabal ajal käisime matkamas ja mängisime. Tutvusime EELK Emmaste kirikuga, rääkisime kiriku sisustusest – mis on ohvripakk, mis köstritool, mis kantsel, … Ronisime ka üles torni ja vaatasime Emmaste kiriku üle maailma kuulsat kella.

Teisel päeval, kui ilmaolud paremad, matkasime Tilga kruusakarjääri kalu vaatama. Kalu me siiski ei näinud, aga saime lutsu visata ja kõrvalisel teel turvaliselt matkata. Kolmanda päeva väliürituseks olid mängud pastoraadi ümbruses.

Kuigi mõte oli laulmist ja pillimängu siduda uisutamise ja kelgutamisega jäid need talverõõmud sel korral kogemata. Siiski olid meie selletalvised soojad ja heitlikud ilmad meie jaoks head ja ühtegi väliüritust ei pidanud toas olemisega asendama.

Laagri õpetajaks oli palutud Kristiina Harjak Kärdlast. Aitähh, et tulid ja aitasid! Tuba sai laulu ja pillimängu täis ning palju oli sellest laagrist kaasa võtta nii lastel, kui minul ja arvata ka teisel vanematel.

Laager lõppes kolmekuningapäeval palvuse ja jõulupuuga, kus osalesid ka Emmaste ppk lapsed oma õpetajatega. Osalesid laste vanemad ja lähedased. Palvuse osas saime kuulda laste pillimängu ja laulu, mida nad laagripäevadel õppisid või parendasid. Emmaste ppk lapsed astusid üles lühinäidendiga jõuluevangeeliumi ainetel.

Meie Taevase Isa õnnistus saatis meid kõigil laagripäevadel. Korraldus laabus hästi, ilmad olid head, lapsed õpivalmis kõik osalejad – korraldajad andsid oma osa rõõmuga.

Tänan vanemaid, kes lapsed laagrisse usaldasid ja kõiki, kes tulid: Markus, Gertrud, Gudrun Martin; Jaan Martin, Kristjan, Anne Mai Ugam; Riste Sofie, Margareeta Käär; Johannes Markus, Anna Maria Altmäe; Taaniel, Tobias, Anna Elisabeth Remmelg; Ceslyn ja Karoliine.

Tänan Kadrit, kes võimaldas meile laagri pidamiseks soojad ja puhtad ruumid ning aitas igal hetkel. Tänan Karinat, kes aitas pilliharjutuste juures. Piretit, kes laagritoidu valmistas.

Nüüd on veel kaks päeva puhkamiseks, vihiku- ja raamatupaberite värskendamiseks ja algabki jälle kool. Soovin kõigile lastele ja vanematele Jumala õnnistust – rõõmu ja rahu uuel aastal.

TEIE USK ÄRGU OLGU INIMLIKUS TARKUSES, VAID JUMALA VÄES. 1Kr 2,5

L.R

Pildid

KES TOHIB ÕNNISTADA?

Õnnistamine on Jumalalt õnnistuse palumine. Me saame paluda õnnisust oma lähedastele või teistele inimestele. Heebrea arusaama järele ei õnnista mitte ainult Jehoova vaid ka inimene tõstab oma õnnistavad käed Jehoova poole (Ps 63,5). Üldse on VT rahva hulgas õnnistamine väga sageli kasutatav soov ja juudi rahvale ehk omasem kui eestlaste hulgas.

Samas on õnnistamine palju enam, kui hea soov või positiivse mõtlemise jõud vmt. Kui õnnistamine soovina „toimib“, ei ole see võlumine, sest õnnistussõnade ütlemine on palve Jumala poole ja Jumala otsus on, kas õnnistamisest midagi silmnähtavalt muutub. Seega ei ole mitte õnnistaja , vaid Jumal õnnistuse allikas.

Kui meid on kutsutud preesterlikult elama siis oleme kutsutud ka õnnistama. Võime sõltuvalt konkreetsest olukorrast kas panna oma käed või käe õnnistatava pea peale või õlale või paluda õnnistust, tõstes käe või käed või paluda lihtsalt õnnistust. Sel viisil võivad vanemad oma lapsi õnnistada või üldse vanemad inimesed lapsi, aga mitte ainult. Õnnistada võime reisile minnes, midagi olulist alustades, tervist paludes,.. Ka magama minnes ei pea laps hakkama une matit ootama vaid viimaseks sooviks võiks olla õnnistuse palumine. Kui meil mingil põhjusel ei ole aega, et pikemalt palvele jääda on õnnistuse palumine siiski võimalik.

Õnnistamine on osa kiriklikest rituaalidest, aga ta on ka inimese igapäevase elu osa, mida võiksime hoopis enam kasutada. Juba väga ammustest aegadest on õnnistamine seda olnudki, eriti perekonna ringis.

Paulus Rooma kirjas kutsub meid üles õnnistama oma tagakiusajaid (Rm 12, 14). Ka 1 Pt 3,9 kutsub meid üles õnnistama : „ …-sest õnnistamiseks te olete kutsutud-, et ka teie võiksite pärida õnnistuse.“ Sama üleskutse leiame Jeesuselt (Lk 6,28) : „ õnnistage neid, kes teid neavad, palvetage nende eest, kes teid halvustavad!“

Just laste õnnistamisest Jeesuse poolt saame lugeda Mk 10, 13-16 ja mõningate erisustega kirjutavad samast situatsioonist ka Luukas (LK 18,15-17) ning Matteus ( 19, 13-15). Kas on selle toimingu järgimine mingil viisil määratletud, et me võime lapsi õnnistada vaid koguduslike talituste raames, kas siis sündinud lapse õnnistamise näol palvemajas, koguduse koosolekul või kiriku armulaualiturgia osas? Koguduse koosolekul, jumalateenistusel, kus juhataja on kutsutud ja seatud Sõna sulane toimetab õnnistamisi muidugi eelkõige tema. Peale koguduse koosoleku on kristlaste elus veel väga palju erinevaid olukordi, mil õnnistuse palumine on iga kristlase osa.

Jeesus tervendab pimedalt sündinu

Tunni teema oli möödunud pühapäeval Johannese evangeeliumist, 9. peatükist salmid 1-41. Eesmärgiks oli Jeesuse imeteo üksikasjalik õppimine. Selleks said kõik tunnis osalejad (need, kes oskavad juba lugeda) koopia eelpoolnimetatud kirjakohast. Lugesime valjusti kordamööda kogu teksti. Siis said lapsed endale kindlad rollid, kes olid variserid, kes jutustaja, kes Jeesus, kes pime, kes nägijaks saanu vanemad, kes jüngrid, kes naabrid. Iga laps pidi nüüd tekstist oma osa välja otsima ja alla joonima.

Kui iseseisev töö tekstiga oli tehtud, arutasime mõnede kohtade üle:

miks vanemad ei tahtnud konkreetseid vastuseid anda

mis tähendas tol ajal ühele inimesele kogudusest välja heitmine

mida võiks arvata 41. salmist

kes olid variserid?

Lõpetuseks saime lugeda teksti veelkord siis olid kõik juba uues rollis.

Kuigi tekst oli pikk ja töö intensiivne, pidasid lapsed vapralt vastu ja said ülesannetega hästi hakkama.

Lauludest laulsime:

Kes palvetab see rõõmsaks saab

Jeesus käsib särada selgesti

Sädelev rõõm

Väiksed ehitajad me

Tooge tänu nüüd Jumalal

Mu hing, rõõmusta Issandas

PILDID TUNNIST

***

Kuna „variseride küsimus“ jäi veidi õhku rippuma- täiskasvanute arutelu oleks laste tunni arvelt jätkunud ja jätkunud- siis lisan siia väikese täienduse selle küsimuse vastuse kohta.

KES OLID VARISERID?

· Variseride kohta on teateid Hassiidide ja Hasmonite vahelise liidu purunemise järel ca 145 a. eKr. Nad on ehk hassiididest lahkulööjad. Varseride nimetus heebrea keeles perusim, aramea keeles periśayya tähendab eraldujad, tagasitõmbujad.

· Nad on ehk jumaliku seaduse seletajad, „pärsianiseerijad“

· Eraldujad on tõenäolisem seetõttu, et nad hoidusid kõigest sellest mis võiks roojastada (rituaalne puhtus, toitumiskäsk, hingamispäeva käsk, kümnise maksmine, …)

· Töötasid välja seaduse tõlgendamise ja rakendamise pärimuse, mis aja jooksul kippus muutuma sama pühaks kui seadus ise

· Variserid olid üks usulis-poliitiline rühmitus. Paljus vastandlik saduseridele.

· Varisere hindas rahvas kõrgelt.

· Saduserid olevat algselt olnud maaomanike järeltulijad. Variserid põlvnesid linnakaupmeestest.

· Variserid koondusid kohalikeks osaduskondadeks e vennaskondadeks. Josephuse hinnangul oli neid 6000.

· Paljud olid kirjatundjad, aga mitte kõik kirjatundjad ei olnud variserid

· 70. Aastal p Kr kui tempel hävitati olid variserid ainuke partei, kes suutis asuda rahvusliku elu taastamise kallale.

Allikas: F.F. Bruce „ Uue testamendi ajalugu“.

Variserid olid Makkabilaste liikumise tõusuajal u 150 e. Kr tekkinud vagade judaistide-isamaalaste edumeelse ühenduse esindajad, kes, õigustatult rõhutades ka vagaduse välist külge, arendasid selle kuhjuvatele pärimustele tuginedes lõpuks absurdini, mille tõttu mandus õilis sisu. Nende vaimulikud järglased koostasid alates II sajandist Miśna ja Talmudi.

Allikas: Mati Lilleväli „Piibli nimede leksikon“

Pilt variserist ja tölnerist lastelehe piiblitunnist.

VÄIKSED EHITAJAD

1.Väiksed ehitajad me, kivi kivil liidame templi seina, mida maailm siin ei näe.

Kerkib iga päevaga, kui on Jeesus meiega ja kõik Isa lapsed ühendab.

2. Väiksed ehitajad me, argitöösse liidame seda sõna, mida maailm siin ei näe.

Kui on Jeesus meiega, argitöös sind õnnistab ja kõik Isa lapsed ühendab.

3. Väiksed ehitajad me, süda kiindund taevasse ankru abil, mida maailm siin ei näe.

Jeesus juhib matkal meid taeva poole õigel teel ja kõik Isa lapsed ühendab.

/Aafrika viis, Tõlk. Lia Kaljuste Kevadviisid/

Meie Luguse pühapäevakool on nüüd aasta külmemal ja pimedamal ajal ringelnud mööda peresid. Oleme olnud järgemööda kõikide kodudes. Täna kogunesime siis jälle Luguse palvemaja ülemises ruumis. Kuigi palvemaja oli alguses kargelt talvine ja isegi korstna siiber kinni külmunud, on ta siiski armas ja kodune. Kui siiber sai Marko abiga lahti sulatatud ja supipoti võis pliidile soojenema tõsta, sai ka ruum sedavõrd soojaks, et võis tunniga alustada.

Laulsime alguseks VL „Issand Ta“ ja Piiblilauludest „Eks teie tea“ ja „ Issand on mu karjane“. Alguspalve Markolt ja järgnes uue laulu õppimine. Meie jaoks uus laul oli „Väikesed ehitajad“ Kevadviiside raamatust.

Tänase kirjakoha lugemisel said osaleda kõik. Tekstilõik oli VT Nehemja raamatust 1,1 - 3,3. Järgnevaks jagunes kogu „segakond“ kolmeks grupiks, et otsida vastuseid teksti kohta esitatud küsimustele.

Mida saime teada?

· Nehemja oli Paabelisse pagendatud juudi päritolu mees, kes oli teenistuses Pärsia kuninga joogikallajana.

· Hanani ja mehed Juudamaalt tõid Nehemjale kurbi sõnumeid Jeruusalemmast

· Nehemja, kuuldes kurba sõnumit istus, nuttis, leinas, paastus ja palvetas mitu päeva

· Nehemja sai selguse, et peab minema esivanemate maale

· Kohalikud kõrged valitsejad pilkasid ja takistasid Nehemja ja müüriparandajate tööd

· Nehemja ütles:“ Taeva Jumal annab meile kordamineku, ja meie, tema sulased, võtame kätte ja ehitame!“

· Müüri parandamisel töötasid kõik, sõltumata ametist ja seisusest.

Ka tänane meisterdamisosa oli müüri ehitamisest. Kõik lapsed, Markuse koordineerimisel ehitasid ühiselt vähesest plastiliinist ja peergudest lõbusa, hundertwasserlike sugemetega kindluse.

Tunni lõpus laulsime veel alguses õpitud laulu ja VL 461 „Väsind hing, kes kodu poole“.

Järgmine tund, kui Jumal lubab, toimub samuti Lugusel, algusega kell 2 pl.

Veel pilte tänasest tunnist.