Pilte laagrist

Keskpäeval saabub meie autoderivi Ristna looduskeskuse õuele. Meid võtab vastu maja perenaine Liis, kellega koos asume metsaretkele- saame teada, milline oli vanaaegne puutetundlik telefon, mis on tihumeeter, kuidas metsamehed oma tööd teevad, näeme loomade jälgi - nii metskitse magamisaset kui ka ehtast seapesa, õpime tundma looduslikke vitaminiallikaid ja palju muud.
Metsast kaasa toodud ja juba majas ootavast materjalist saame peale lõunasööki Liisi juhendamisel meisterdada loomi, laevukesi ja kaarte.
Vendade kannatlikkus saab läbi katsutud õdede (ja heade sõbrannade) tunnistuste kaudu- esimese õhtu tunnistused räägivad Jumala armastuse läbi muudetud sõbrannadest ja kõikevõitva armastuse olulisusest. Tundi alustab aga emade-tütarde ehk parimate sõbrannade kvartett aastatetaguse kuid siiski aktuaalse omaloomingulise "Sõbralauluga", millega ka palume Jeesust tulla ja olla meile endile ning kuulajatelegi tõlgiks, aitamaks mõista, milliseid imesi Jumal inimsüdameid liites ja muutes teeb. Tundi lõpetas aga Aleksei loetud lõik Rick Joyneri raamatust "Võitjad" (lk 28-34).
Õhtusöögilauas on rõõmu kinkidest, tortidest ja saluutidest, kõlab ka õnnitluslaul Markusele ja Gudrunile.

Õhtu lõpetab ametlikult väikene kodukootud kontsert- iga laps saab üles astuda oma õpitud pillilugude, luuletuste ja laulukestega.
Ühise unelaulu järel siiski jätkuvad ööpimeduse katte all nii saunas käimine kui ka vendade tõsised mõttetetalgud.
Uus hommik leiab rõõmsa lastepere varakult jalgelt, Liisi õpetatud kitse-, metssea,- ja põdrajälgede tegemisega hommikvõimlemist küll ei toimu kuid peale pudrusöömist jätkame üksteise inimlikke nõrkusi andeks andvas meelsuses eelmisel päeval alustatud tunnistuslugudega- sel korral tuleb juttu laste tunnustamise olulisusest ja andestamisest Jumala jõus. (Siinkohal minu vabandus lugeja ees- sel korral erandlikult neid tunnistusi täismahus blogis ei avaldata nende sügavalt isikliku sisu tõttu!) Kuni teised täiskasvanud maja lahkumiseks korda seavad ja lõunasöögilaua katavad, lõbustab lapsi õuel vahvate mängudega Aleksei.
Ja teise laagripäeva lõpetab kohalikke radasi läbini tundva Antoni juhatusel juba palju suvisem retk mere äärde. Mäetipus peame laagrilõpupalve, päike soojendab ninasi ning südameid ja küllap peagi ka kogu jää ja lumi kadunud on. Lootusrikkalt arutati juba suvise laagri plaane.

Rohkem pilte siin.
Ja paarile postituses olevale pildile on alla pandud ka videoklipikeselink - olgu teil leidmiserõõmu :)