Nüüd olen piisaval kaua hoogu võtnud, et mõningaid mõtteid kirja panna. Need mõtted on rohkem nagu märgiks mulle enesele, mingis mõttes kinnituseks ja (enese)julgustuseks ka.Sellest on vist üle poole aasta tagasi, kui Pereraadiost kuulsin järjejutuna ette leotavat mingit Watcman Nee raamatut ( oli see nüüd "Loomulik usuelu" või "Pühitsuselu astmed", ei mäleta.) Seal kirjeldas autor, kuidas ta USAs ringirännates (vist 1930ndatel) sattus perre, kui ema ja isa palusid eestpalvet, kuna nad ei saanud hakkama laste kasvatamisega. Muidu olevat kõik ok, aga lapsed ajavad neid närvi, ärritavad, ei kuuletu jne (tuttav olukord igaühele, eksole:)). Vanemad tahtsid siis, et palutagu neile pikka meelt ja kannatlikkust. Misjonär aga vastas neile, et ta ei saa seda paluda. " Seejärel leidis aset umbes selline dialoog:
"Miks?" pärisid vanemad.
"Te ju olete ise seda juba palunud?"
vanemad vastasid:"Jah!".
"Aga kas Jumal vastas palvele ja saatis kannatlikkust ning pikka meelt?"
"Ei!"
" Siis ei anna ta seda ka minu palve peale. Te palute valesti. Jumal ei anna meile üht osakest Vaimu viljast. Ta annab meile uue elu ja sellega koos Vaimu vilja, milles sisaldub kõik see - armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus."
"Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus - millegi niisuguse vastu ei ole Seadus." Gal 5:22
Minagi olen ennast pidanud üldiselt kannatlikuks ja optimistlikuks inimeseks. Kuid viimase aasta jooksul on Jumal mulle vastupidist näidanud. Minu positiivsus, rõõmsameelsus, lojaalsus ja kannatlikkus on täiesti tühised. Need jätsid mind koguni täiesti maha ning nende peale ei saanud ma enam loota. Iseenda peale ei saanud ma üldse enam loota. Isegi oma mehe peale mitte, kuigi ma tahtsin paljugi "tema kraesse veeretada" Pidin loobuma iseenda armastusest, rõõmust, rahust, pikast meelest, lahkusest, headusest, ustavusest, tasadusest ja enesevalitsusest. Pöördepunk tuli siis, kui palves olin valmis kõigest sellest lahti laskma selleks, et Jumal saaks anda mulle Vaimu vilja, mis on tõeline ja jääb.
"Teie ei ole valinud mind, vaid mina olen valinud teid ja olen seadnud teid, et te läheksite ja kannaksite vilja ja et teie vili jääks. Mida te iganes Isalt palute, seda ta annab teile minu nimel."Joh 15:16
Vilja kandmise üle olen mõtisklenud alati ka kasvuhoones on tomatitaimi kärpides. Need hullud kasvaksid ju lakke ja laest läbi, kui saaks, muudkui õitseks ja ilutseks...No muidugi ongi nad kenad, ainult et siis jääb vili tulemata ja kui viljad arenevaki, siis on need kribud. Esialgu tundus hirmus julm neid kärpida (oh, millise shoki ma sain omal ajal, kui lugesin, kuidas puukoolides taimi "koolitatakse"!). Aga kui ma nägin, et teisiti ei saa, siis võtsin end kokku. Nüüd olen mitu korda vahekäigutäis lõigatud oksi ja lehti kasvumajast välja kärutanud. Hilise kärpimise ja ülessidumise tõttu on taimed küll kõverikud kui liaanid - kuid viljad on peal ja valmivad pisitasa.
Jeesus on öelnud:
"Mina olen tõeline viinapuu ja mu Isa on aednik. Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, lõikab ta ära, ja igaühte, mis kannab vilja, ta puhastab, et see kannaks rohkem vilja. Teie olete juba puhtad sõna tõttu, mida ma teile olen rääkinud. Jääge minusse, ja mina jään teisse. Nii nagu oks ei suuda kanda vilja omaette, kui ta ei jää viinapuu külge, nõnda ka teie, kui te ei jää minu külge. Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha. Kes ei jää minu külge, heidetakse välja nagu oks, ja ta kuivab. Ja nad kogutakse kokku ja visatakse tulle ja nad põlevad ära. Kui te jääte minusse ja minu sõnad jäävad teisse, siis paluge, mida te iganes tahate, ning see sünnib teile. Selles on minu Isa kirgastatud, et te kannate palju vilja ja saate minu jüngriteks." Joh 15: 1-8
Ja millele muule meil loota ongi, kui sellele, et olles Tõelise viinapuu küljes, Viinamäe Aednik ka meid õigel ajal kärbib ja puhastab! Et meie kannaksime palju vilja ja et vili ka jääks. Sest ilma Temata ei suuda me midagi teha! Püüan sellest tõotusest kinni hoida.
