Nõnda küsis Luguse kogudusevanem Herbert Tuulik täna Nurste palvemaja106-ndal aastapäeval kohalviibijate käest. Ja ta jutustas loo ühest mehest, kes tegi oma otsuse.
Kord ajas seda meest taga tige lõvi. Mees jooksis mis ta jaksas ja jõudis kaevu juurde, kuhu sai end kurja looma eest peita, sest kaevu serval kasvas väänkasv, mis allapoole rippus. Mööda seda taime allapoole liikudes märkas ta kaevu põhjas hirmsat madu, kes teda seal all ootas. Ta ei saanud enam edasi allapoole minna, ega ka üles lõvi juurde ronida. Nõnda siis üritas see mees seal vahepeal rippuda, nägemata olukorrast väljapääsu. Oma ehmatuseks märkas mees, et ronitaime vart närib hiir ning taim võib varsti pooleks murduda... Järsku kõlab üleval lask, metsloom tapetakse ja kaevule kummardub sõbralik mees ning ulatab väsinud mehele lahke naeratusega käe. Mees otsustab abi vastu võtta ja haarab käest.
Selles loos kujutab tige lõvi pattu, mis meid kõikjal varitseb; madu hingevaenlast, kes meid meeleldi oma embusesse võtaks ja hiireke aega- me ei tea iialgi millal see meil lõpeb. See mees tegi otsuse võtta Jeesuse abistav käsi vastu ja pääseda.
Igaüks meist on selles samas täbaras olukorras ning meie otsustada on kas võtta Jeesus vastu või mitte.
Lk 13:24"Võidelge, et minna sisse kitsast uksest, sest paljud, ma ütlen teile, püüavad minna, aga ei suuda!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar