Lk 19:9 Jeesus ja Sakkeus

Eelmises tunnis vaadatud maakaart valas "õli tulle" ning kogu tänase tunni ettevalmistusaja oli Martinite meespere ninapidi gloobuses, aerofotodes ja geograafiaraamatuis. (Isegi inglise keele tundides väänas kodukooli III klass püüdlikult keelt sõlme hääldades "National Geographic" lootuses luba saada vastava telekanali vaatamiseks :D)
Tänapäeval võib tõesti mugavalt ja arvutitoolist lahkumata rännata ümber maailma... vanasti tuli kaugele vaatamiseks... ronida puu otsa. Eriti kui juhtusid olema pisike mees ja tahtsid näha linna tulevat Issandat. Just nagu tänase tunni peategelane Sakkeus.

Tund algas palve, laulude "Ma tänan Issandat", "Vala õli mu lampi" laulmise ja eelmise tunni meenutamisega. Mäletatavasti oli Jeesus minemas viimast korda Jeerikost Jeruusalemma. Kõik need inimesed, kellega Ta kohtus ja kelle elud said mudetud, nägid Teda viimast korda. See oli neile võibolla viimane võimalus oma elu muuta. Kui Jeesus on meiega siis meiegi saame võimaluse muutuda, saada paremaks, saame andeks.
Piiblis on Luuka 19:1-10 lugu Sakkeusest. Ka Sakkeuse pöördumine oli vabatahtlik, tema enda maailmapildi ja väärtushinnangute muutumine, Jeesusega koos sai see võimalikuks. Meile on see eeskujuks- kuidas sisemine muutus peab ka väliselt, tegudesse jõudma. Nii sageli me räägime, mida peaks. Annaks Jumal, et jõuaksime ka tegudeni.

Videolõigult filmist "Jeesus" vaadati, milline nägi välja olustik Jeesuse ajal.
Pisikestele lisas põnevust väike vahepala raamatukesest "Kes on peidus?"
Siis läks peamurdmiseks- Marko oli valmistanud Sakkeuse varandusi kujutavad pildikaardid- matemaatikamängu, millel piltide taga olevad rohelised numbrid tuli poolitada (andis ju Sakkeus pool oma varast vaestele) ja punasega märgitud arvud neljaga korrutada (lubas ju Sakkeus riisutud vara neljakordselt tagasi anda).Puu otsa ronimine näis tunni tegijaile kaugele vaatamiseks hetkeks kindlamgi variant, kui tänapäevase tehnika abil kohe ei saanud internetti...
Lauldi siis "Jeesus armastab meid lapsi", "Jeesus ma tänan" ja võeti ette kuldsalmi õppimine ja usukilbiga kaunistamine.
Kes tahvlilt kirjakoha vihikusse maalitud jõudis, sai preemiaks värvi- ja mõistatamisraamatukese Sakkeusest.
Viimaks käivitus ka intrenetiühendus ning Google Earth-is reisiti Eestist Iisraeli ja tagasi Lugusele, vaadati, milline on tänapäevane Jeeriko ja Jeruusalem.
Arutleti, et me saame küll vaadata kosmosest iga maailma punkti ja iga majani ja tänavani läbi interneti aga palju vägevam on Jumal, kes on kõik valmistanud, kes kuuleb ja näeb iga inimest ja nende südameissegi.Järgnes lauaosa ning lõpupalve, mille tulipunktiks talviselt keerulised teeolud ja ohutu liiklemine.

TÕUSE ÜLES JA MINE, SINU USK ON SU PÄÄSTNUD. Lk 17,19

Tänasel krõbekülmal pühapäeval kogunesime siis jälle Luguse armsasse pühapäevakooliruumi. Algselt väljakuulutatud kelgutamise päev asendus Piibli uurimisega.

Alustasime nagu ikka laulu ja palvega. Järgnes Piibliteksti lugemine (Lk 17,11-19), kus Markus sai Jeeuse osa ja Gertrud jutustaja rolli ning ülejäänud olid pidalitõbiste osatäitjad.

Iga laps sai endale maakaardi, mille pealt otsisime ülesse ja tähistasime Jeruusalemma ja Galilea ja Samaaria.

Jeesuse kohtumine pidalitõbistega toimus ühes alevis. Tolleaegse Palestiina alev nägi sootuks teistsugune välja, kui tänapäeva Hiiumaa külad või alevid. Majade katused olid lamedad ja elu toimus ka katustel. Meie katused on teistsugused ja käsitööga ehk ka nii palju ei tegelda kui omaaegsetes külades.

Miks jäid pidalitõbised kaugele seisma ja mis haigus see pidalitõbi üldse on?

Pidalitõbistel ei olnud lubatud kontakti võtta tervete inimestega ja nad pidid endast märku andma, kui nad lähenesid. Pidalitõbi oli väga raske nakkushaigus, mille tulemusena liha inimese luudel mädanes, inimeste välimus muutus teinekord tundmatuseni. Tänases Eestis on pidalitõbiseid üksikuid. See haigus on ikkagi raske, kuigi ravitav.

Kui jeesuseaegne pidalitõbine terveks sai siis pidi ta end näitama preestritele, kes ta terveks kuulutasid ja alles siis oli inimene terve ka ühiskonna silmis.

Kuigi pidalitõbiseid, kes Jeesuselt abi otsisid ja imelisel kombel terveks said oli 10, tuli Jeesust tänama ja Jumalat ülistama vaid üks. Kuhu jäid ülejäänud 9? Selle kohta selles piibliloos teateid ei ole.

Meie lapsed jaotusid aga kahte rühma ja mõtlesid koos, mis võisid ülejäänud 9 terveks saanud pidalitõbist teha. Laste arvamused olid järgmised:

Ma arvan, et nad läksid kaevu juurde. Ma arvan, et nad tahtsid juua.

Mina arvan, et nad läksid Petlemma, selleks, et lihtsalt arvan. Läksid jõe äärde pesema. Läksid Jeruusalemma- kõik koos, aga 1 jäi Jeeuse juurde tänama.

Mina arvan, et nad läksid jõe juurde, sest nad tahtsid sulistada.

Preestri juurde, sest Jeesus ütles – kõik koos.

Nad tahtsid minna sugulaste juurde.

Preester ütles et nad läheksid Jeesust tänama, aga nad ei tahtnud

Nad läksid arstidele teatama tervekssaamisest.

Lõpuks kuulasime 10 pidalitõbise jutustust lastepärases redaktsioonis ja tuletasime meelde varemõpitud laulu Piiblilaulude vihikust „Ma tänan Issandat“.

See 10 pidalitõbise tervendamise lugu Piiblist peaks meile meenutama mitte niivõrd Jeeuse imelisi tegusid vaid hoopis lihtsat tõsiasja – TÄNU. Meie taevane Isa hoiab ja varustab meid vajalikuga igal päeval. Ärgem siis unustagem Teda tänada.

Siin näed pilte tunnist.

Palveta ja koo:

http://www.misjonikeskus.ee/s/kudum.php

Meie Isa II

Emmasteotsa pühapäevakoolilased jätkasid selgi korral külakorda käimist- sedapuhku oli võõrustastajaks Altmäede pere. Jätkati Issanda õpetatud palve lahtiseletamisega ning saadi osa heast sõnumist ka vahva evangeeliumikuubiku abiga. Peale supist ja kringlist kõhutäie said lapsed kaasa ka omameisterdatud kaitseinglid.
Ka käinakant ei jäänud heast osast ilma- õhtu lõppedes tõid Altmäed puudujaile tibutoidu, toasooja ja võideõli koju kätte. Õige inimese võimsast palvest rääkimata.

Järgmisel pühapäeval- ilmajaam lubab kelgulaagriks liig krõbedaid temperatuure- toimub tund jälle Lugusel, pühapäevakooli "klassiruumis".

Mäejutlusest

Et haigused meie ridu olid ajutiselt hõrendanud, kogunes Emmaste-otsa rahvas seekord erandkorras Remmelgate pool. Kõiki tõbiseid eestpalves Jumala ette kandes pidasime tunni MÄEJUTLUSEst Luuka evangeeliumi järgi. Tähelepanu keskmes olid seekord Jeesuse sõnad muretsemise kohta:

"Seepärast ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast,
mida süüa, ega oma ihu pärast, millega riietuda! Eks hing ole
enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas?
Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu
aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole
palju enam väärt kui nemad?
Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe
küünragi juurde lisada?
Ja rõivastuse pärast, mis te muretsete? Pange tähele
lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra,
aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei
olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist.
Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja
homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te
nõdrausulised!
Ärge siis hakake muretsema, öeldes: "Mis me sööme?" või
"Mis me joome?" või "Millega me riietume?"
Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab
ju, et te seda kõike vajate.
Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis
seda kõike antakse teile pealegi!
Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne
päev muretseb ise enese eest! Igale päevale piisab oma
vaevast.

Kas siis lapsed ka muretsevad? Oleme ju kuulnud räägitavat "muretust lapsepõlvest"... Lapsed tõid välja näiteks sellised mured:

Kas ma hakkan tubliks lapseks?
Kas ma teen koolis õigesti?
ei tea kas jõuan õhtul Piiblit lugeda?
peab koristama
kas ma ärkan õigel ajal?
peab emme sõna kuulama

Ka isadel on muresid (laste silme läbi):

lehmad/hobused/lambad tulevad aiast välja ja neid peab ajama
raha on otsas
kas perel on süüa
ei jõua tundi ette valmistada
kas kodus läheb lastel hästi
kas jõuan pliidi alla tuld teha
kas jõuan puid lõhkuda

Emade muresid nägid lapsed nii:

mida teha süüa?
tuba on sassis, ei saa külalisi kutsuda
laps on haige, ei saa pühapäevakooli minna
titad
pesu pesemine
peab kogu aeg lauda katma
lapsi on vaja magama panna
koristamine

Kas tundsite ennast ära? Ükskõik, mille pärast me ka ei muretseks, on Jeesusel lahendus:

"Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis
seda kõike antakse teile pealegi!" Matteuse 6: 33.

Selle kuldsalmi kirjutasid lapsed omale vihikusse ja õppisime ka samasisulise laulu.

Et meil Jumala usaldamine paremini välja tuleks, meisterdas iga laps endale PALVEKARBI. See ei ole mingi võlukarp, kuigi imede osaliseks võib karbi abil saada küll :) See on selline karp, kuhu saab oma sedelitele kirjutatud mured panna, et need seejärel Jumale usaldada, paluda ja uskuda. Mõne aja pärast karpi avades võib näha, et sedelitel kirjeldatud mured on muutunud hoopis tänupõhjusteks ! Karbi kaanele tegime paberist linnu ja lille, sest just neid on Jeesus inimestele eeskujuks toonud mäejutluses.
Meie pühapäevane koosviibimine lõppes traditsiooniliselt ühise söömaajaga.

Uue aasta puhul sai iga pere ka erilise kalendri - pühapäevakooli laste pildiga :) Kes seekord kohal ei olnud, saab selle mõistagi kätte järgmine kord, nagu ka meie palves toetajad kogudustes.

Kolmekuningapäev Lugusel

Kolmekuningapäeval kogunesid Luguse pühapäevakooli lapsed traditsioonilisse koguduse kolmapäevaõhtusesse palvetundi, kaasas külakostiks jõululaulud ja küpsetised ühisele teelauale. Kahjuks oli mitu peret esindatud poole koosseisuga saarel ringi hiilivate haiguste tõttu. Esimeseks osaks olid ühised laulud ja palve. Üritus jätkus ülemises kambris, kus laulsime ühiselt läbi oma jõululaulude tagavara - saateks kaunis viiuli- ja trianglihelin väikestelt muusikutelt Gertrudilt ja Gudrunilt. Õhtu lõpetas suuremat sorti koogisöömine. Hoolimata sellest, et iga küpsetis viis lausa keele alla, et suutnud kohaletulnud koogikoguseid üksinda hävitada, vaid saadeti ka neile, kel haiguse tõttu tulemata oli jäänud.

Mis inimestel on võimatu, on Jumalal võimalik

Inimeste käes võimatu on Jumala käes võimalik Lk 18,27

See kirjakoht Luuka evangeeliumist on meid saatnud aastaloosungina möödunud aastal. Mis inimestel on võimatu, on Jumalal võimalik. Oleme seda kogenud? Kui meil on probleeme siis tavaliselt otsime neile lahendusi. On tervis käest minnakse arsti juurde, rahaliste raskuste või korteriprobleemidega silmitsi seistes loodetakse abi sotsiaalametist. On ju meiegi riik nõnda ülesehitatud, et hädasolijad peaksid saama oma muredele lahenduse või vähemasti kergenduse. Kuid vaatamata inimlikele pingutustele peame teinekord tõdema, et siin on piir. Siit edasi ei ole enam teed.
Jumal on kõikvõimas. Võib olla olukord milline tahes. Inimese mõistus nagu öeldakse on otsas, väljapääs olukorrast puudub. Siiski ei pea me leppima, teades, et Jumal on kõikvõimas. Kui ta seda ei oleks ei oleks ta Jumal. Jumal kes on loonud maailma tühjusest, kes on andnud elu kõigele elavale. Seal kus inimese jaoks on lõpp, on Jumala jaoks algus. Teinekord peab olukord tõesti väga tõsine olema, et inimene laseks lahti kaduvast ja haaraks Jumalast.
„Kõik on võimalik sellele, kes usub“ Mk 9,23 ütleb Jeesus isale, kelle poeg on lapsest saadik vaevelnud langetõves. Jumala käes võimalik vajab usku, usku Jeesusesse. Usk, meie usk!? See võiks olla esimene tänu, et meid on kutsutud, et meil on usk, et see ei ole otsa saanud. Usk Jeesusesse, kellest me loeme evangeeliumitest ehk rõõmusõnumitest. Tema on see kes meid aitab, kui kõik pingutused on pingutatud. Kui me teda ainult usaldame.
Möödunud aasta minu jaoks? Kas olen kogenud seda Jumala kõigeväelisust? Kas olen käe sirutanud, et ta saaks aidata? Ka siis kui tundub, et minu palvetele ei tule vastust?
Aastanumber on vahetunud. Läheme vastu uuele aastale. Päris tundmatu, senikogematu on uus aasta. Mis meid ootab uuel aastal? Palju rõõmu, kordaminekuid, palju muret ja kurbust?
Kõiges selles ebakindluses on meil kristlastena siiski kindel pidepunkt, meie Päästja, Lunastaja. Temale võime kindlad olla ka uuel alanud aastal, Tema on hea.Teie süda ärgu ehmugu! Uskuge Jumalasse ja uskuge minusse. Jh 14,1

(Loosung aastaks 2010)

Palju liikmeid, palju eesmärke?

Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus, nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed. Rm 12, 4-5

Ent silm ei või öelda käele:“ Mul ei ole sind tarvis!“ või jälle pea jalgadele:“ Mul ei ole teid tarvis!“, vaid hoopis vastupidi – need ihuliikmed, mis tunduvad olevat nõrgemad, on tingimata vajalikud. 1 Kr 12,21-22

Kahtlemata kulgeb koguduses kõik hästi, kui kõik ühes ja samas suunas sikutavad. Kui iga inimene just seda teeb, mis tema ülesanne on, mida temalt oodatakse, mida ta hästi oskab. Selliste perioodide kohta võib nähtavasti igast kogudusest näiteid tuua. Aga kestvalt see tavaliselt nii ei ole või on siis väga haruldane. Ikka esineb koguduses liikmete vahel olukordi, mis üldist harmooniat rikuvad. Millal oli meie koguduses viimati selline harmoonia ajajärk? Millal meil ei olnud maohaavu, või selg ei andnud tunda või ei olnud peavalusid?

Et meie keha, vaim ja hing tervena püsiksid, peame me midagi tegema. Peame investeerima, et meil hästi läheks. Rm 12,3-8 ja 1 Kr 12, 12-31 kasutab Paulus inimese keha koguduse näitena. Inimene on siis terve ja mitmekülgselt toimiv, kui kõik tema kehaliikmed just seda teevad, milleks nad loodud on, ilma erandite ja eristaatusteta. Pauluse järgi toimib nõnda ka Kristuse ihu, st kogudus. Iga inimene on liige, igat liiget vajatakse, keegi ei ole üleliigne, ei ole mingit hierarhiat.

Kui Zinzendorf esimesed ametid seadis olid tal nähtavasti Pauluse sõnad silme ees. Me elame praegu 21. Sajandis ja tingimused meie kogudustes on muutunud( kui võrdleme 18, sajandiga). Me peame jälle midagi investeerima, et erinevate liikmete koostöö meie kogudustes toimiks. Ükski inimene ei jää kauaks terveks ja vastupidavaks. Tervislik toit, küllaldane liikumine, ihu hooldus ja ka medikamendid hoiavad meid joonel – seda me teame. Ka meie koguduste tervis vajab sellist profülaktikat. Meie kaastöölised on tähtis vara. Ilma nende võimeteta, talentideta, aja ohverdamiseta ei ole ükski kogudus mõeldav. Nad hoiavad koguduse elavana.

Teenimine koguduses vajab mängureegleid. Muidugi võin ma palli käega mängida, aga kui see on jalgpall, siis see ei lähe. Aitavad täpsed ülesannete kirjeldused. Kriitika ei tohi hävitav, kahjustav olla. Järelepärimine, abi pakkumine aitab, aga „paremini teadmine“ enamasti kahjustab. Kui kõike ei korraldata minu ettekujutuste kohaselt, aga see ometi on Jumala austamine, peaksime püüdma selle üle rõõmustada.

On selliseid teenimisvaldkondi, mida sageli ei märgata – näiteks palvetajad, kodude külastajad. Paulus juhib tähelepanu, et just need nõrgimana näivad on tähtsaimad. Võtkem siis vaatluse alla mitte nähtavad vaid ka nähtamatud, tagasihoidlikud.

Thomas Przyluski kirjutist „ Viele Glieder, viele Ziele?“ Herrnhuter Bote 12/ 2009 refereeris Lui Remmelg