pühapäev, 24. jaanuar 2010

TÕUSE ÜLES JA MINE, SINU USK ON SU PÄÄSTNUD. Lk 17,19

Tänasel krõbekülmal pühapäeval kogunesime siis jälle Luguse armsasse pühapäevakooliruumi. Algselt väljakuulutatud kelgutamise päev asendus Piibli uurimisega.

Alustasime nagu ikka laulu ja palvega. Järgnes Piibliteksti lugemine (Lk 17,11-19), kus Markus sai Jeeuse osa ja Gertrud jutustaja rolli ning ülejäänud olid pidalitõbiste osatäitjad.

Iga laps sai endale maakaardi, mille pealt otsisime ülesse ja tähistasime Jeruusalemma ja Galilea ja Samaaria.

Jeesuse kohtumine pidalitõbistega toimus ühes alevis. Tolleaegse Palestiina alev nägi sootuks teistsugune välja, kui tänapäeva Hiiumaa külad või alevid. Majade katused olid lamedad ja elu toimus ka katustel. Meie katused on teistsugused ja käsitööga ehk ka nii palju ei tegelda kui omaaegsetes külades.

Miks jäid pidalitõbised kaugele seisma ja mis haigus see pidalitõbi üldse on?

Pidalitõbistel ei olnud lubatud kontakti võtta tervete inimestega ja nad pidid endast märku andma, kui nad lähenesid. Pidalitõbi oli väga raske nakkushaigus, mille tulemusena liha inimese luudel mädanes, inimeste välimus muutus teinekord tundmatuseni. Tänases Eestis on pidalitõbiseid üksikuid. See haigus on ikkagi raske, kuigi ravitav.

Kui jeesuseaegne pidalitõbine terveks sai siis pidi ta end näitama preestritele, kes ta terveks kuulutasid ja alles siis oli inimene terve ka ühiskonna silmis.

Kuigi pidalitõbiseid, kes Jeesuselt abi otsisid ja imelisel kombel terveks said oli 10, tuli Jeesust tänama ja Jumalat ülistama vaid üks. Kuhu jäid ülejäänud 9? Selle kohta selles piibliloos teateid ei ole.

Meie lapsed jaotusid aga kahte rühma ja mõtlesid koos, mis võisid ülejäänud 9 terveks saanud pidalitõbist teha. Laste arvamused olid järgmised:

Ma arvan, et nad läksid kaevu juurde. Ma arvan, et nad tahtsid juua.

Mina arvan, et nad läksid Petlemma, selleks, et lihtsalt arvan. Läksid jõe äärde pesema. Läksid Jeruusalemma- kõik koos, aga 1 jäi Jeeuse juurde tänama.

Mina arvan, et nad läksid jõe juurde, sest nad tahtsid sulistada.

Preestri juurde, sest Jeesus ütles – kõik koos.

Nad tahtsid minna sugulaste juurde.

Preester ütles et nad läheksid Jeesust tänama, aga nad ei tahtnud

Nad läksid arstidele teatama tervekssaamisest.

Lõpuks kuulasime 10 pidalitõbise jutustust lastepärases redaktsioonis ja tuletasime meelde varemõpitud laulu Piiblilaulude vihikust „Ma tänan Issandat“.

See 10 pidalitõbise tervendamise lugu Piiblist peaks meile meenutama mitte niivõrd Jeeuse imelisi tegusid vaid hoopis lihtsat tõsiasja – TÄNU. Meie taevane Isa hoiab ja varustab meid vajalikuga igal päeval. Ärgem siis unustagem Teda tänada.


Siin näed pilte tunnist.

Kommentaare ei ole: