Palju liikmeid, palju eesmärke?

Sest otsekui meil on ühes ihus palju liikmeid, aga kõigil liikmeil ei ole sama tegevus, nõnda oleme meie paljud üks ihu Kristuses, üksikult aga üksteise liikmed. Rm 12, 4-5

Ent silm ei või öelda käele:“ Mul ei ole sind tarvis!“ või jälle pea jalgadele:“ Mul ei ole teid tarvis!“, vaid hoopis vastupidi – need ihuliikmed, mis tunduvad olevat nõrgemad, on tingimata vajalikud. 1 Kr 12,21-22

Kahtlemata kulgeb koguduses kõik hästi, kui kõik ühes ja samas suunas sikutavad. Kui iga inimene just seda teeb, mis tema ülesanne on, mida temalt oodatakse, mida ta hästi oskab. Selliste perioodide kohta võib nähtavasti igast kogudusest näiteid tuua. Aga kestvalt see tavaliselt nii ei ole või on siis väga haruldane. Ikka esineb koguduses liikmete vahel olukordi, mis üldist harmooniat rikuvad. Millal oli meie koguduses viimati selline harmoonia ajajärk? Millal meil ei olnud maohaavu, või selg ei andnud tunda või ei olnud peavalusid?

Et meie keha, vaim ja hing tervena püsiksid, peame me midagi tegema. Peame investeerima, et meil hästi läheks. Rm 12,3-8 ja 1 Kr 12, 12-31 kasutab Paulus inimese keha koguduse näitena. Inimene on siis terve ja mitmekülgselt toimiv, kui kõik tema kehaliikmed just seda teevad, milleks nad loodud on, ilma erandite ja eristaatusteta. Pauluse järgi toimib nõnda ka Kristuse ihu, st kogudus. Iga inimene on liige, igat liiget vajatakse, keegi ei ole üleliigne, ei ole mingit hierarhiat.

Kui Zinzendorf esimesed ametid seadis olid tal nähtavasti Pauluse sõnad silme ees. Me elame praegu 21. Sajandis ja tingimused meie kogudustes on muutunud( kui võrdleme 18, sajandiga). Me peame jälle midagi investeerima, et erinevate liikmete koostöö meie kogudustes toimiks. Ükski inimene ei jää kauaks terveks ja vastupidavaks. Tervislik toit, küllaldane liikumine, ihu hooldus ja ka medikamendid hoiavad meid joonel – seda me teame. Ka meie koguduste tervis vajab sellist profülaktikat. Meie kaastöölised on tähtis vara. Ilma nende võimeteta, talentideta, aja ohverdamiseta ei ole ükski kogudus mõeldav. Nad hoiavad koguduse elavana.

Teenimine koguduses vajab mängureegleid. Muidugi võin ma palli käega mängida, aga kui see on jalgpall, siis see ei lähe. Aitavad täpsed ülesannete kirjeldused. Kriitika ei tohi hävitav, kahjustav olla. Järelepärimine, abi pakkumine aitab, aga „paremini teadmine“ enamasti kahjustab. Kui kõike ei korraldata minu ettekujutuste kohaselt, aga see ometi on Jumala austamine, peaksime püüdma selle üle rõõmustada.

On selliseid teenimisvaldkondi, mida sageli ei märgata – näiteks palvetajad, kodude külastajad. Paulus juhib tähelepanu, et just need nõrgimana näivad on tähtsaimad. Võtkem siis vaatluse alla mitte nähtavad vaid ka nähtamatud, tagasihoidlikud.

Thomas Przyluski kirjutist „ Viele Glieder, viele Ziele?“ Herrnhuter Bote 12/ 2009 refereeris Lui Remmelg