Õnnistatud jõuluaega!

Soovivad Luguse pereosaduse suured ja väikesed.

Jõuluaja askeldused

On saanud toredaks kombeks jõuluajal midagi perede osaduses kogetud õnnistusest ka väljapoole viia. Sel aastal oleme saanud nautida lisaks pühapäevastele kogunemistele ka teisipäevi Suuremõisa kooli puutööklassis. Sestap tekkis mõte teha lahkele kooliperele omalt poolt samuti kingitus.
Kingipakkidesse said Saksamaal trükitud eestikeelsed evangeelsed kalendrid, Ameerikast saadetud kristlikud suveniirid, pisikesed lauamängud, kohalik maius ning meie pühapäevakoolilaste pildiga tervituskaart. Kõik selle pakkisime oma samuti Suuremõisas õppivate pühapäevakoolilaste abiga nimelistesse pakkidesse (ja tagantjärele võib öelda, et lapsed tunnevad koolikaaslasi ja nende soove päris hästi).
Jäi ainult mõelda, millal kingitus üle anda. Jumal oli ka selle eest hästi hoolitsenud ning päeval, mil saime südamesse kingipakid kooli kaasa viia, antigi "Advendihommikute" sarjas Markole sõna rääkimaks jõulude tõelisest tähendusest. Jutu lõppedes oligi paslik tervitada kooliperet ka kooli keldrit teisipäeviti külastava pühapäevakoolipere poolt ning anda üle kingitused. Peatselt näeb tollest rõõmsast advendihommikust rohkem pilte Suuremõisa kooli lehel, siia lisan pildi andmisrõõmust elevil kingipakkijatest:Samuti juba kujunenud traditsiooniks on igaaastane väike muusikaline tervitus Luguse kogudusele. Selgi aastal rõõmustasime "alumise korruse" rahvast saali kütmise, kaunistamise, pühapäevakoolilaste fotoga kaartide ning väikese laulude-, pillilugude- ja luulepõimikuga.

Jeesus on kingitus

(Pühapäevakool on küll talvevaheajal aga Piiblit uurida saad ka kodus.
Siin on Sulle abiks ka neti-piiblitund Roy Lessini järgi, originaali leiad Day Springi lehelt.
Piiblitund sisaldab 12 nummeradatud küsimust. Sa võid neile vastata ning saata vastused meeli.martin@mail.ee
Õigesti vastanute vahel loosime kristliku sisuga kingitusi, et kingitust kätte saada lisa oma nimi vanus ja aadress. )
*Mis on kingitus?
Kingitus on miski, mille keegi teine annab sulle vabatahtlikult ja tasuta. See pole auhind, mille saab võita ega tasu, mida teenida, isegi mitte väljateenitud tasule lisanduv boonus.

*Miks kingitusi kingitakse?
Kingitust tehes on andjal kindel eesmärk- ta soovib, et sa selle vastu võtaksid/kätte saaksid. Olgugi, et kingitusi pakitakse kaunilt, pole kinkija soov, et jääksid vaid kingipakendit väljast vaatlema ja jätaksid selle siis sinna paika. Kinkija soov on, et avaksid kingi ning naudiksid selle sisu.

Piibel räägib meile, et Jeesus on Jumala kingitus sinule.

Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand (and=kink) on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas. Rm 6:"23

Tänu olgu Jumalale tema ütlemata suure anni eest! 2Kor 9:15

Milline imeline kingitus! Rooma kirjast me loeme, et Jumala kingitus on igavene elu Jeesuses Kristuses. Selle kirjakoha alusel saame me kingitust- Jeesust- vastu võttes midagi veel.
Loe veelkord Rm 6: 23 ja vasta esimesele küsimusele:
1. Mida me saame lisaks kui võtame vastu Jumala kingituse- Jeesuse?

Rooma kiri avaldab meile imelise saladuse. See räägib meile, et igavene elu pole leitav mingis teatud kohas, kuhu me läheme siis kui sureme, vaid igavene elu on leitav ühes teatud isikus. See isik on Jeesus Kristus.

Mõtle sellele- kui sa usud Issandasse Jeesusesse Kristusesse ja võtad Ta vastu kui oma Päästja siis tuleb Tema igavene elu Sinusse. Tõepoolest, Jeesus Kristus on kirjeldamatu kingitus!

*Kes on Jeesus Kristus ja kust on ta pärit?
1 Jh. 5:5 loeme me: Kes on, kes võidab ära maailma? Eks see, kes usub, et Jeesus on Jumala Poeg!
Leia sellest kirjakohast vastus teisele küsimusele!
2. Kelleks on selles kirjakohas nimetatud Jeesust Kristust?

Jh. 8:28 nimetab Jeesus end ühe teise nimega: "Kui te Inimese Poja olete ülendanud, siis te mõistate, et mina olen see ja et ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud."
3. Millise nimega nimetab Jeesus end selles kirjakohas (Jh. 8:28)?

Nagu näed on Jeesus imeline isik. Pole kedagi teist sellist nagu Tema. Jeesusel on kaks väga olulist nime. Üks on Jumala Poeg ja teine on Inimese Poeg.
4.Miks on Jeesusel kaks erinevat nime?

Jeesus ei olnud 50 % (pooleldi) Jumal ja 50 % inimene. Jeesus oli 100% (tervenisti) Jumal ja 100% inimene. Ta kandis õigusega Inimese Poja nime. Kuidas aga sai ta olla samal ajal siis ka Jumala Poeg?
Et seda paremini mõista, tuleb vaadata, kust Jeesus pärit on.

Kui me mõtleme sellele, kust Jeesus pärit on, läheme me enamasti ajaloos ligi 2000 aastat tagasi, Tema sünniloo juurde Petlemmas. Aga veel enne seda, kui Jeesus sündis Petlemmas, elas Ta kusagil mujal.
Vaatleme õige ühte vestlust Jeesuse ja Juudi vanemate vahel...
"See ongi mu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning temasse usub, oleks igavene elu, ja viimsel päeval mina äratan ta üles." Siis nurisesid juudid Jeesuse üle, et ta ütles: "Mina olen taevast alla tulnud leib." Ja nad laususid: "Eks see ole Jeesus, Joosepi poeg, kelle isa ja ema me tunneme? Kuidas ta siis nüüd ütleb, et ta on alla tulnud taevast?" Jh. 6:40-42
5. Kust ütles Jeesus end pärit olevat?

Enne kui Jeesus tuli maailma, oli ta kodu Taevas. Kuna Jeesus on Jumala Poeg siis on Tal kõik need omadused ja loomus, mis on ka Jumalal. Jeesus on igavene.

Järgnevalt mõned imelised kirjakohad Piiblist, mis räägivad, milline Jeesus on. Pane kirja (lõpetades laused) kõik, mida avastad:

Kl. 1:15 Tema on nähtamatu Jumala kuju, kogu loodu esmasündinu
6. Jeesus on...

Kl. 1:17 Tema ise on enne kõike ja kõik püsib koos temas
7. Jeesus on .... ja .... Jeesuses

Hb. 1-3 kes, olles tema kirkuse kiirgus ja tema olemuse kuju ning kandes kõiksust oma väe sõnaga 8. Jeesus on.... ja kannab....

(Pane tähele! Järgnevates kirjakohtades nimetatakse Jeesust veel ühe nimega. See on "Sõna").
Jh. 1: 1-4

Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal.
Seesama oli alguses Jumala juures.
Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi.
Mis on tekkinud tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus.

9. Jeesus oli (on).... Jeesuse läbi on tekkinud....

Mõtle sellele! See, kes oli loonud kõik, tuli Taevast ära maale inimesena. Piibel räägib, et üks Jeesusele antud nimedest on "Immaanuel". Immaanuel tähendab "Jumal on meiega". Just nii, Jeesuses Kristuses, saigi Jumal inimeseks.

10.Mida räägib meile järgmine kirjakoht sellest, mis juhtus Jumala Pojaga (Sõnaga) Petlemma tallis?

Jh.1-14 Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.

11.Miks tuli Jeesus Taevast ära maa peale? Mis oli tema tegevuse mõte ja tähendus?

Ta tuli sest meie vajasime Teda. Ta tuli, et olla meile Karjaseks, sest me olime nagu ära eksinud lambad, Ta tuli sest me olime patused ja vajasime andestust, Ta tuli, et olla Lunastajaks sest me olime kadunud ja vajasime tagasi toomist Jumala juurde.

Lk. 19:10 Sest Inimese Poeg on tulnud otsima ja päästma kadunut.
Jh.10:10b Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.

12. Kuidas Jeesusel järgnevate kirjakohtade põhjal õnnestus täita ülesannet, mille jaoks Ta tuli?
Mt. 20:28 nii nagu Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!
Rm. 5:8-10 Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. Seda kindlamini meid päästetakse tema kaudu viha eest nüüd, kui me tema vere läbi oleme saanud õigeks. Sest kui me juba vaenlastena saime lepituse Jumalaga tema Poja surma läbi, kui palju kindlamini meid päästetakse tema elu läbi nüüd, kui me oleme juba lepitatud.

Sul on õigus! Jeesus tuli Taevast, et surra ristil ja valada oma veri, et meie saaksime andestuse. Ta ei surnud enese pattude pärast. Temal ei olnud ühtegi pattu. Jeesus suri meie pettude eest. Just Tema surma läbi ristil võid Sina saada päästetud ning võtta vastu igavese elu kingituse!

Loe veel seda imelist kirjakohta Rm. 5:16-17:
Ja anniga ei ole nõnda, nagu ühe patustanu puhul võiks olla, sest üheainsa üleastumise järel sai kohtumõistmine surmamõistmiseks, armuand aga on paljude üleastumiste järelõigeksmõistmiseks. Jah, ühe inimese üleastumise tõttu on surm valitsenud kuningana selle ühe kaudu. Aga seda kindlamini need, kes saavad armu ülirohkesti ning õiguse anni, hakkavad valitsema kuningana elus selle ühe - Jeesuse Kristuse - kaudu.

Jeesus suri, et Sina saaksid elada. Ja Ta tõusis surnuist üles, et tema võiks elada Sinus. Jeesus Kristus on Jumala täiuslik kingitus Sinule aga Sa pead selle kingituse vastu võtma, et see võiks Sinu omaks saada.

Kas Sa sooviksid seda kingitust?

Mõtle järgmisele kirjakohale:
Jh. 1:12 Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse

Kallis lugeja, kui Sa tegid otsuse võtta Jumala kingitus- Jeesus Kristus- oma ellu Päästjaks ja Lunastajaks, siis kirjuta (ülal toodud e-posti aadressil) see samuti oma vastuste juurde! Palvetame Sulle usus kasvamist ja saadame Sulle rohkem materjale tutvumaks Jeesuse Kristusega!

Õnnistatud jõulupühi!

Petlemma täht

Neljanda advendi pühapäevakooli teema oli Petlemma täht. Alustasime nagu ikka, laulu ja palvega. Tuletasime meelde varemõpitud laule Laululätte raamatust:

31 Karjaste jõulud

29 Taevaküünlake

6 Tähelaul

Lisaks laulud: Üks sõimeke heintega (VL 104a), Üks roosike on tõusnud (VL 103) ja Me ootame Sind Jeesus Krist (KLPR)

Vanemad lapsed Anna Maria, Johannes Markus ja Riste Sofie lugesid tänase päeva Piiblitekstid Lk 2,1jj ja Mt 2,1 jj.

Arutlesime kuuldud teksti üle. Miks läksid Joosep ja Maarja Petlemma, miks nad just laudas pidid ööbima, milline osa on tähel jõuluevangeeliumis.

Tänase tunni kõige raskem osa oli meisterdamine. Eeltööd olid eelnevalt tehtud. Kohapeal sai iga perekond voltida ja kleepida endale petlemma tähe. Petlemma täht jõulukaunistusena on omane just saksa vennastekogudusele ja levinud vennaste misjoni kaudu paljudesse maadesse. Tähti valmistatakse paberist ja plastikust ning müüakse soovijatele, et saadud vahenditega toetada misjonitööd. Tähtede meisterdamine on aga jõukohane igale perele. Saadud tähed riputatakse üles juba esimesel advendil.

Meile oli voltimine ja kleepimine siiski sedavõrd mahukas, et lõpetamine jäi koduseks tööks. Kes soovib tähe valmistamist proovida, varugu perele üks õhtupoolik ja vaadaku jooniseid aadressil: www.basteln-mit-elisabeth.de/herrnhuter%20stern/herrnhut.htm

Eile oli ka Taanieli sünnipäev.
8 aastat Issanda kaitse ja armu all. Laulsime - Issand ole meiega, igal elupäeval. Aita suureks kasvada, Sinu lapseks jääda…. Ja muidugi lauaosadus koos tordiga.

Kolmas advent Padal

Eilne pühapäevakoolitund oli sissejuhatuseks teemale „Taevas“.Et Jumala Sõna räägib taevast väga paljude kirjakohtadega alates Piibli esimestest sõnadest, kuni Ilmutuseraamatu viimaste sõnadeni, mis kõik viitavad meie Issandale Jeesusele Kristusele, siis jõudsime kõnelda Jumalast, kui taeva Loojast ja meie galaktika Loojast.
Lugesime kirjakohta Jaakobi unenäost – redelist - mis viis taevasse ja uurisime põgusalt ka Jesaja ilmutust Issandast, kelle kuuepalistused täitsid taevase troonisaali. Lugesime ja arutlesime pisut Hesekielile ilmunud taevaste olendite üle ja lugesime ka Ilmutuse raamatu 4 peatükki taevasest Jumala teenimisest.
Lõpuks püüdsime enestele selgeks teha, kes pääseb taevasse. Sinna pääseb ainult Risti all andestust palunud ja saanud, Jeesuse oma südamesse Päästjaks vastu võtnud, ja püha elu koos Jeesusega elav inimene, kes loeb Jumala Sõna, palvetab, peab koguduse osadust ja on sõnakuulelik Jumala Vaimu juhtimisele. Sinna pääseb ainult Jeesuse Kristuse vere ohvri kaudu, mitte enese headele tegudel toetudes. Usk ja head teod on võimalikud ainult Kristus järgides, mitte enne seda.Anna Maria oli teinud kolm ristsõna laste Jumala Sõna teadmiste kontrollimiseks, mille lahendus andis kokku lause „Taevatee viib taevariiki“.
Taevariiki Jeesuse tähendamissõnade läbi vaatame mõnes järgmises tunnis.
Siis panime pisikesed veel raskesse olukorda, kus nad pidid kinnisilmi leidma taevatee üles mööda peenikest niiti liikudes, kus oli omajagu eksimise võimalusi hargnemiste kaudu, mis kõik viisid erinevate kiusatusteni - inimeseni ( mees või naine ), rahani, võimuni, maailma tagasi, kullasärani. Katse läbisid edukalt vaid kaks pisikest.
Pärast maiustasime Helve valmistatud maitsva õhtusöögiga ja vestlesime vaimulikel teemade. Lapsed mängisid veel tagumise toas ja palvetasid oma palveringi.
Olime rõõmsad, et kõik pered olid Jumala abiga läbi tuisu saanud tulla.Issanda nimi olgu kiidetud. Jäi veel palju rääkimata aga oleme ju isegi alles taevateel. Kui Jumal lubab on veel aega.

Koduseks uurimiseks tunni kirjakohad:
1.Ms.28,12,17
1.Ms.1,1
1.Ms.1,8-9
1.Ms.1,14-15
1.Ms.15,5
2.Ms.24,1-11
5.Ms.4,11
5.Ms.10,14
Hes.1,22
Hes.1,25-26
Hes.10,1
Fl.2,10
Kl.1,16
Kl.1,20
Fl.2,15
Fl.3,14
Fl.3,20
Ilm.4,1-11
Ilm.21,10
Ilm.21,11-27
Ilm.22,1-21

ja väljavõte Adullami lastekodu lastele ilmutatust.

NB! Järgmisel pühapäeval võta võimalusel kaasa käärid ja liimipüstol!

Aastalõpp pereosaduses

Tähelepanelik lugeja on juba märganud pühapäevase tunni ülevaate puudumist.
Möödunud pühapäeval pereosadus ei kogunenudki, iga pere külastas erinevaid kogudusi ja kohti, kes kodusaarel, kes kaugemal, muist lapsi ravis kodus tervist.
Kokku saadi hoopis teisipäeval- puutööringis. Jätkati usinalt tööriistakastide valmistamist. Meie tegemisi oli uudistama tulnud taas ka mitu uut koolilast.Pühadeaja kokkusaamisi on aga tulekul veel:
*12.12 on pühapäevakoolitund Altmäede kodus Padal.
*19.12 on pühapäevakoolitund Remmelgate kodus, tähistame ka Taanieli sünnipäeva.
*21.12 Puutööring ja laulutund Suuremõisas, pereosaduse lapsed on teretulnud palvemajas muusikalise tervitusega üles astuma!
(*22.12 kell 15.30 on Pühalepa kirikus LASTE JUMALATEENISTUS, kaasa teenivad Suuremõisa kooli laululapsed).
Siis järgneb ka pühapäevakoolis pikem talvevaheaeg kuni ametliku koolivaheaja lõpuni, jaanuarikuu esimese teisipäeva puutööringi ka koolivaheajal ei toimu.
Uue aasta esimene pühapäevakoolitund on peale kooli algust 16.01.2011 Kääride kodus Sinimal.

Lastelehel on nüüd advendikalender- iga päev saad lugeda/kuulata jõulujuttu. Kalendri leiad: http://lasteleht.ee/joulukalender

Samas vabandame laste päevasõna lugejate ees, et Eluleiva ilmumine on aeg-ajalt tehnilistel põhjustel häiritud.

ADVENDIKS

Me seisame täna advendiaja alguses. Esimene Kristuse tulemise püha on möödas. Jõulud, Jeesuse sünnipühad ei ole enam kaugel. Veel kolm pühapäeva on ootuseaega.

Sellel ootuseajal me meenutame Jeesuse tulemist siia maailma, tema rahu, tema lähedust, tema abi mida ta meile pakub.

See aeg ei ole loendamatute lõbustuste, kingituste jahtimise ja jõulupidude aeg vaid hoopis – mitmetelegi nähtavasti üllatuseks – paastuaeg. Ka violetsed tekstiilid kirikutes annavad sellest tunnistust. Kuigi evangeelses kirikus selliseid paastumise reegleid ei ole nagu vanades kirikutes siis ometi on see aeg ka siin sisemiseks puhastumiseks. Ei saa minna suurele rõõmupeole, kui süda on raske ja määrdunud. Me valmistume ju pühadeks väliselt - koristame, küürime, kohendame, vaatame ehk enam oma välimusele. Aga hoopiski olulisem on vaadata endasse. Milline ma sisemiselt olen, millised on minu suhted lähedaste ja kõigi inimestega. Kas Jumalale kuuluv koht minu südames on täitmata või täidetud millegi muuga. Kas jõulud on minu jaoks vaid perekondlik kokkusaamine, koolivaheaeg, töövabad päevad või rõõmustun ma tõesti ennekõike Kristuse tulemisest. Jumala inimeseks saamisest.

Advendiaeg on meie maal aasta kõige pimedam periood. Tänavu küll juba lumevalgusega valgemaks saanud loodu ootab talvist pööripäeva. Kuigi talv on ees annab teadmine päevade pikenemisest uut jõudu ja lootust uueks alguseks, uueks kevadeks. Advendiaeg tuletab meile ka meelde, et Petlemmas sündis laps - Jeesus, kes on samuti Valgus. Ja kui Tema valgus meie eluteed valgustab, siis ei ole meil vaja karta pimedust. Meil ei ole vaja karta pimedust ei siin elades, ega üle igaviku silla minnes. Tema valguses ei ole pööripäevi. Tema valgus on igavene.

Rõõmupühad, jõulud ei ole enam kaugel. Valmistagem siis ennast, et võiksime rahu ja rõõmsa meelega tervitada Jeesust tema sündimise päeval ja kord tema taastulemise hommikul.

***

Jumal ja Isa, kes Sa oled pika meelega, anna meile väsimatut kannatlikkust ja lahket meelt, et me kedagi ei solvaks ega kellegi rahu ei rikuks, vaid et me niipalju, kui see meie teha on, üksmeelt peaksime kõigi inimestega!

Anna meile oma Poja Jeesuse läbi rahu õilist andi ja ühenda meie südamed üksteisega armastuses!

Õpeta meid järele andma ja tee tühjaks nende nõud, kes pahandust tekitavad! Aita meid kõik pahad sõnad kiiresti unustada ning andestada, nõnda kui Sina oled meile kõik andeks andnud!

Jah, Sinu rahu, mis on ülem kui kõik mõistus, hoidku meie südamed ja meeled Kristuses Jeesuses, meie Issandas! Aamen.

Esimene advent

Käreda pakasega kogunesime seekord Luguse asemel Süldele pühapäevakoolitundi pidama. Suurem osa kohaletulnutest oli osalenud ka Mäeltsel hommikusel koosolekul. (Sel aastal saab nimelt Mäeltsel, Käina baptistikoguduses igal advendipühapäeval algusega kell 11.00 kuulata lisaks jutlusele erinevaid esinejaid ja maitsta jõuluküpsetisi, lastelegi on oma jõulujutt ja mängud.)

Aleksei pidas alguspalve ja süütasime advendiküünla laulu saatel. Tänases tunnis uurisime tõotusi Jeesuse sünni kohta, mis Jumal oli Iisraeli rahvale andnud. Kirjakohti jätkus lugemiseks pea kõikidele ja tunnusmärke Jeesuse kohta leidsime hulga. Hoolimata prohvetite kaudu antud märkidest ei tundud juudid Jeesuses ära tõotatud Messiat ning nende hinges kõlas küsimus: "Kas oled see sina, või peame ootama kedagi teist?".

Mõtlesime sellele, mida meie jõuluajal kõige rohkem ootame. Laulsime ka mõned jõululaulud ja meisterdasime pildi Petlemma laudast, meenutamaks jõulude tõelist keskpunkti - Kristuse sündi. Tunni lõpus sai iga laps kaasa kauni jõulukalendri, samuti Petlemma lauda pildiga.

Peale supi söömist hakkasime teele sättima, kuna osasid meist ootas eest veel ka advendiküünlasüütamise teenistus Emmaste kirikus. Hämaras läbi lumise õue sammudes imetlesime õunapuudel põlevaid küünlalaternaid.

Sünnipäevane pühapäev

Eilne pühapäevakoolitund langes kokku ka Gertrudi sünnipäevaga ja et meie peres nädalavahetus tähtpäevadest tihe oli, siis palusime pereosadusekaaslastel Luguselt mööda, Süldele, sõita.
Tuba sai tihedalt täis aga nagu Marko ka avapalves ütles- Jeesusele on ikka ruumi!Laulsime suvisest palvekoolist tuttavaid laule, mis vähemalt minu jaoks, olid sügisestes vihmasadudes ja tuultes korraga saanud uue ja sügavama tähenduse.
Siis lugesime päevasõna, Eluleiba. Päevasõna rääkis sellest, kuidas teineteisega ka rasketel aegadel ja tülide sees käituda, kuidas üksteist alanduses enesest ülemaks pidada.
Järgnes ühine palve, kus igaüks sai oma mured ja tänu Jeesusele tuua, ka lapsed (palveristi käest kätte andes).
Lauluga palusime veel Jeesusel oma südamed puhastada.
Seejärel jagas Marko peitepilte näidates mõtteid selle kohta, kuidas me inimestena asju väga erinevalt näeme, tajume ja mõistame. Kuidas me sageli isegi pühakirja lugedes mõistame kirjutatut hoopis erinevalt. Jutu mõte oli veelkord rõhutada, kui tähtis on mitte iseennast ja oma arvamust nähtust vaid just teist inimest ja justnimelt alandlikkuses tähtsamaks pidada.
Kas ja kuidas see meil tegelikult õnnestub... Tuleb tunnistada, et mitte alati. Ja eriti siis mitte kui endal kuuldust ja nähtust hoopis teine kindel arusaam on.
Me vajame Jumalalt selles abi ja juhatust ning ilma Jeesuse, kui tõlgi ja vahemeheta, ei olegi üksteisemõistmine võimalik.Lapsed said peale tunniosa Markuse juhendamisel õppida mängu "Majakas ja karid", milles häälte- majaka piiksumine ja karide sahin- järgi tuli pimesi sadamasse jõuda.Sünnipäevalapse soovil oli piduroaks hernesupp ning juustu-singi kuklid, mille küpsetamisest majas leitsak püsis vaatamata vahelduvale tuulutamisele.
Kohvilaua katmise ajal kuulasime Antoni värskeimat tervenemistunnistust ning tema põhjalikku tagasisidet eelpoolkirjeldatud tunniosa metoodikale.
Nagu sünnipäevale kohane, sai viimaks ka tort ja kringel lauale ning kõlas õnnitluslaul üheksaseks saanud Gertrudile.

Milline on Sinu Jeesus

Vaatlesime pühapäevakoolis 14. novembril 2010 teemat: „Milline on Sinu
Jeesus.“

Eelmisest tunnist oli igale lapsele antud võimalus joonistada oma
ettekujutus Jeesusest Kristusest Jumala Pojast. Et UT ei anna meile mingit
konkreetset kirjeldust lähtusime Jeesuse maise rännu kaasaaegsete
kirjeldustest ja igaühe tunnetusest. Võtsime aluseks Uue Testamendi aga
vaatlesime ka Jesaja prohveteeringut Jesaja 9 ja 61 peatükis.

Alustasime tundi palvega, et Jumala ise õnnistaks ja ilmutaks Püha Vaimu
kaudu meile Jeesuse olemust. Siis lugesime juba mainitud kirjakohti.
Seejärel sai igaüks võimaluse tunnistada, kuidas Jeesus on temale ilmunud.
Ilusa tunnistuse palvevastusest andis Aleksei.
Siis näitasid lapsed oma kodus valminud pilte Jeesusest, mis olid väga
isikupärased, UT inspireeritud ja vahvad.
Laulsime veel mõned vanad Talle Kiituse laulikust pärid Jeesust kiitvad
laulud.
Seejärel vaatasime kõik üheskoos kuidas on Jeesust kujutatud:
Vanadel vaimulikel piltidel läbi kogu Piibli; kuidas on Jeesust kujutatud
kunstis; kuidas on Jeesust kujutatud filmis ja kuidas on kujutatud ka muid
UT kirjakohti.
Enne sööki joonistatsid lapsed veel kord oma nägemust Jeesusest.
Seejärel laulsime veel mõned vaimulikud laulud ja Lui pidas söögipalve ja
peale maistvat söömist Marko lõpupalve.
Jeesuse kaasaaegsete tunnistusi:

„Jeesus oli oma ema moodi, ainult et tal ei olnud tema ema mahedust. Tema
juuksed olid kuldsemad kui emal, kuigi päikesest põlenud. Ta oli pikk ja
tema õlad olid pisut longus. Tema nägu oli kitsas ja üldjoontes tõmmu,
paljust väljas viibimisest. Tema silmad olid suured ja pehmelt sinised ja
veidi raskepärase pilguga.“

„Ta äratas nii armastust, kui viha. Tal olid pähklipruunid õlgadeni
langevad eest nasiiride kombel lahku kammitud juuksed, veatu, kergelt
roosatava jumega nägu. Tema otsaesine oli sile, kõrge ja väga meeldiv,
tema suu ja nina olid hästi vormitud, tal oli tihe habe, juustega
sarnaneva tooniga, hoolitsetud ja mitte väga pikk, tema vaade oli süütu ja
täiuslik, silmad selged. Keegi ei mäleta teda naermas küll aga nutmas. Tal
oli ilus keha ja meeldiv tark kõneviis.“

Ppk tund 7. novembril 2010

Tunni teema – kannatlikkus

Alguslaulud:

Jeesus on tee mis taevasse viib

Eks teie tea

Vala õli mu lampi ma palun

Kõik selle ilma peal ikkagi kaob

Lugesime psaltrist 90. laulu ja olime alguspalves. Mõeldes tädi Mallele laulsime veel laulu 529 Varsti, kui hiilgavad tähed on kustund.

Tänase tunni teemale vastavalt lugesime Piiblist Jaakobuse kirjast 5, 7-12. Järgnes varem õpitud laulu meelde tuletamine . Lauluks oli Timo Lige „Suur kala“.

Rääkisime kannatlikkusest ja kannatamatusest. Kannatlikkusest, kui Vaimu viljast. Kannatlik inimene jääb ustavaks ka raskustes ja loodab, et tulevad paremad ajad. Ta loodab, et praegune raske aeg möödub. Kannatlik ei tõtta kohe sõdima vaid on pika meelega.

Kannatlik allub kuulekalt jumalikule tahtele.

Lugesime Piiblist veel kirjakohti, kus räägitakse kannatlikkusest- Ii 1, 1-22; Mt 24, 6- 13; Jk 1, 2-6; Mt 5, 10-12; Hb 10, 32-36.

Kannatlikkuse näitena uurisime lähemalt Iiobi raamatu algust. Rääkisime kuidas on võimalik kannatlikkuses kasvada. Millised on meie elus need olukorrad, mis panevad meie kannatlikkuse proovile.

Praktiliseks ülesandeks oli odra ja nisu seemnete segust eraldada erinevad viljaterad erinevatesse topsidesse. Selgus, et selleks ülesandeks oli meie lastel küllaga kannatlikkust. Hoopis raskem oli end tunni esimeses osas sundida kirjakohtade lugemisele, kuulamisele.

Järgmiseks said kõik lapsed jaguneda paaridesse. Algas mõistatamine. Väljajagatud tabelis olid lahtrid- loom, taim, kohanimi Palestiinas, lind, nimi Piiblist. Vastavalt etteöeldud esitähele, pidi kõik lahtrid täitma õigete nimedega. Püha maa kohanimede otsimiseks olid kasutada Piibliatlased.

Pühapäevakoolitund lõppes filmi vaatamisega kannatlikust Iiobist (leitav www.bibel-videothek.de) ja tavapärase ühise lõunalauaga.

Kui Jumal lubab saame jälle kokku järgmisel pühapäeval. Aga nagu onu Anton ütles kodune töö on ka kõigil vaja kaasa võtta. Selleks on enda joonistatud pilt Jeesusest. Head joonistamist siis ja ootan põnevusega järgmist pühapäeva ja valmivat „galeriid“ Jeesustest.

(Kannatlikkust proovib ka pildiaparaat, millega sel korral jälle kokkusaamiset pilte teha ei saanud.)

Issand kutsus täna koju oma ustava teenija, Luguse kogudusevanema abikaasa Malle Laid-Tuuliku.

Ärasaatmine Luguse palvelast teisipäeval, 9. novembril kell 11.00

Jeesus ütles talle: "Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Jh.11:25

Pilte puutööst

Puutöösõprade kolmandal kogunemisel õnnestus viimaks fotokaga kaubale saada ja püüda tööhoogu piltidele. Lõpetati pooleliolevaid töid (mataratast, taburetti) ja alustati aegade algusest sarnasena säilunud lihtsa kuid universaalse tööriistakasti valmistamist.

Kiiret paranemist puudunuile!

Tund usust

Tänasel usupuhastuspühal rääkis tund, nagu arvata võiski - usust. Väikeses nukudialoogis rääkisid Jumalasse uskumisest poisid Jaan ja Tõiv. Mis see usk siis õigupoolest on? Kaks meeskonda leidsid vihjete abil Piiblist kirjakoha, mis meile seda õpetab - kiri Heebrealastele 11: 1: "Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade tõendus." - vanas tõlkes : "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida ootatakse ja veendumus selles, mida ei nähta".

Vajame usuteel Jumala abi, üksi ja oma jõuga siin hakkama ei saa. Seda õppisime läbi mängu, kus lapsed pidid üksteist juhtima läbi taksituste (tühjad plastpudelid) eesmärgi poole (komm :)). Markus proovis ära, et üksi, ilma juhatajata kinnisilmi käies, võib jõuda küll peaaegu lõpuni, aga päris lõpus võib ka ometi eksida ning eesmärgini mitte jõuda! Paarilised aitasid üksteist ja kõik lapsed jõudsid eesmärgini!

Meie usku võib võrrelda ka paatidega, mis veel peal püsivad. Senikaua kui paat terve on, suudab ta kanda üpris suurt raskust ega vaju seejuures põhja. Aga usupaadi sisse võivad ka augud tekkida, sellist pahandust võivad teha näiteks patud, kurjus, viha ja muud taolised tegelased. Kas selline paat püsib vee peal? Püsib küll mõnda aega. Aga niipea, kui tuleb raskusi või muresid, tirivad need usupaadi kiiresti põhja!

Tunni lõpus sõime kapsasuppi ja magustoiduks sai präänikut. Senikaua, kui suured ülemist ruumi koristasid, mängisid lapsed õues. Markol õnnestus saada ka toredaid grupipilte lastest!

Puutööring II

Lapsed jätkasid eelmisel korral alustatud tööga. Ühest küljest oli see lihtsalt tööproov, mille abil ringijuhendaja endale pildi osalejate käeosavusest ja püsivusest sai.
Teisest küljest aga kujutas esimeseks meisterdiseks valitud naeltega ketas endast abimeest matemaatika õppimisel. Nõnda said lapsed pärast lihvimist ja naelte löömist nöörikerad ja lahendasid nööri naelte ümber põimides ning mustreid moodustades esimesed liitmis- ja korrutamisülesanded.

Järgmisel tunnil saavad soovijad pooleliolevat "mataratast" lõpetada ning alustada omale tööriistakasti valmistmisega.

Järgmised puutööringitunnid on novembrikuu esimesel ja kolmandal teisipäeval, algusega kell 16.00

"Hoia kinni Jeesusest!"

Sellise teema leidis tänast tundi ettevalmistama hakates Marko oma mütsiriiulist- nimelt sai sinna parandamist ootama pistetud suvel üks takjaribadega pallimäng, mille serval ilutses kiri "Stuck on Jesus".
Alguslauludeks laulsime Piiblilaulikust "Ma tänan Issandat", "Aga kõigile, kes Tema vastu võtsid" ja "Rõõmustage Issandas!" Laulsime veel tunni tunnuslaulu "Hoia kinni".
Järgnes alguspalve.
Seejärel etendasime ühiselt saksa muinasjutu "Kleepluik", milles reibas hulkur nukrameelse printsessi suust naeru välja meelitas vedades enese järel luike, keda puudutanud justkui üksteise külge kleepusid. (Väike jant sai ka liikuvale pildile vaheldumisi liikumatute piltide klõpsimisega :))Sellest loost liikuski Marko jutuga edasi kõige kleepuva ja kinnijäävani. Lauale toodi uurimiseks nii Jumala loodud takjas kui ka sellest inspireeritud velco- takjakangaribad ning põnevust tekitasid jutud inimevelcro- kostüümidest/mängudest, metall-velcro kasutusaladest jms.
Lapsed said veel nimetada kleepuvaid ja kinnijäävaid asju. Meelde tulid liim, kleeplint, kumm, keevitus jms.

Magneti abil nägime kuidas Jumal tõmbab meid enese poole ja juhib meid. Kui inimene ei taha Jumalast midagi kuulda, on ta justkui tagurpidi pööratud magnet, mis pigem tõukub eemale aga kui me pöörame ringi siis tõmbab Jumal meid taas enda ligi. Lapsed said tugeva magnetiga läbi lauaplaadi teist magnetit liigutada.

Vahva isepäise vedru abil sai näitlikustatud aga ka see, kuidas ise Jeesusest lahti lastes saab ainult allamäge minna.

Muidugi uurisime ka Jumala Sõna. Tänased kirjakohad olid Rm 8:1, 39 ja viimane neist sai ka kuldsalmiks külmikumagnetile, mille lapsed enesele meisterdasid.Meisteramisele järgnesid pallimängud "Stuck on Jesus", kummiga reketi külge kinnitatud palli põrgatamine ja viskamine ja veel ja veel ka palju elevust tekitanud vedru.Tundi lõpetasid nagu eelmiselgi hooajal lauaosadus (soe supp, tänase teemaga haakuvalt või pigem kleepuvalt meesai ja kringel hooaja avatundi tähistamaks) ning ei puudunud ka viimastena lahkujate parklakoosolek, mille ajal lapsed "Hernest ja uba" ning "Heeringas, heerinagas 1,2,3" mängisid.

Järgmisel pühapäeval on tundi tegemas Käärid, kokku saame aga juba nädala sees puutööringis. (Päev veel Emmasteotsas täpsustamisel.)

„Vaadake ette ja valvake...!“ Mk 13:33-37

Iga teisipäeva hommikul kella seitsmest kohtuvad Hiiumaa hiidtuuleparkide vastu palvetajad palvesillal, et seista Isa ees oma maa looduse ja rahva tervise pärast.

Leidub aga ka neid, kellele kaunid reklaampildid loodusvaadet nautiva lapsukese taustal labasi lehvitavast üksikust tuugenist on tööstuslike hiidtuuleparkide rajamise soovist pigem õilsa, ilusa ja säästva ning rahvale majanduslkult kasulikuna näiva ettevõtmise mulje jätnud. See pilt on eksitav. Sajad tuugenid, millest tegelikult jutt, on kõrgemad kui Oleviste kiriku torn ja neid ei saa kuidagi peita kaunisse loodusidülli. Hiidtuulepargid pole kaugeltki süütud tuuleveskid, mis „lihtsalt laste lusti jahvatavad“...

Pereosaduse palvel pani kirja mõned põhjendused hiidtuuleparkide vastu Taavi Ugam:

* Planeeritavate tuuleparkide toodangu tarbija ei ole teada. Eesti maksumaksja (s.h. vallakodanik) toetab seda, praegu 84 s/kWh. (Eriti kahjulik juhul, kui nn. taastuvenergeetika ei pruugi looduskeskkonnale kasuks olla).

* CO2 heitmete vähenemine, mida tuuakse tuuleparkide peamiseks põhjenduseks üle maailma, esineb soojuselektrijaamadega elektrivõrgus (nagu Eesti on) siis, kui tuuleeneergia osakaal on ligikaudu alla 10% (Eestis alla 200 MW). Vastasel korral tootavad soojusjaamad
ebaefektiivselt ja üldine heitmete hulk võib tuulegeneraatorite lisandudes koguni suureneda.

* Vähemalt tänaste ja lähema kümnendi elektriliste välisühenduste korral ei ole võimalik tuuleelektri abil Eesti energiasõltumatust suurendada. Me vajame õige pinge ja sagedusega elektrit. Seda saab ainult siis, kui tootmine võrdub täpselt tarbimisega igal ajahetkel. Tuule puhumist me reguleerida ei saa.

* Akustiliste kuuldavate ja mittekuuldavate (eriti infraheli) vibratsioonide levi ulatust ja mõju nii õhus, maapinnas, kui vees on vähe uuritud. Avastatud on pigem negatiivseid mõjusid inimesele ja loodusele.
Mida madalam on võnkesagedus, seda kaugemale heli/vibratsioon levib. Näiteks Aulepa pargiga on inimestel tõsised probleemid: unehäired, peavalud jne. Minu arvates olulisim argument.

* Sotsiaalsed probleemid. Tuulepargid on uurimuste põhjal pannud inimesi piirkonnast lahkuma, kinnisvarahinnad langevad. Süvenevad probleemid nii töökohtade, kui töötajate leidmisel.

* Kõnealuste projektide puhul tundub üsna ilmne olukord, kus arendajad saavad kasu, riik ja rahvas aga kahju.

Lastepäevast Haapsalus Remmelgate vahendusel

TOM – TOM JUHATAB MIND!

TOM – TOM ÕPETAB MIND!

TOM – TOM SÕBRAKS MINU ELUTEEL!

TOM – TOM ANNAB NÕU MUL!

TOM – TOM HOIATAB KUI UMBTEE OOTAMAS MIND EES! /Timo Lige/

Mis on Tom – Tom? Elisabeth arvab, et see on nagu Jumal, see on nagu GPS. Jah, lastepäeval räägiti, et nõnda nagu tehniline orienteerumisseade aitab inimesel võõras keskkonnas sihtpunkti jõudmiseks õiget teed leida, nii aitab meid Jumal elus õigeid otsuseid teha ja sel viisil lõpuks sihile- taevasele kodumaale jõuda.

Mida siis lapsed veel Haapsalu lastepäevast arvasid?

Elisabeth: "Meeldis meisterdamine. Jänes tuli väga armas. Nimeks sai Valge. Meeldis nööri alt läbiminemine. Gertrud oli väga tubli. Meeldis Tom – Tomi laul.“ Elisabethile ei meeldinud jooksmise mäng sellepärast, et sai joosta. Jooksmise mäng ei meeldinud ka Tobiale, sest ta ei saanud joosta.

Tobias: „ Mulle meeldis Tom-Tomi laul ja et sai pöörata vasakule ja paremale“

Taaniel: „ Minule meeldis kõige rohkem, et seal sai püramiidi teha. Ka toolide alt läbi ronimine ja meisterdamine meeldisid.

Seal oli palju lapsi – tuhat. Meeldis, et õpetajad näitasid koos kõiki laulu liigutusi, see meeldis“

Seda ei juhtu just eriti sageli, et selline suur, hästi korraldatud lasteüritus pea-aegu koju kätte tuuakse. Hea kui me ettevalmistajate tööd sellega tunnustame, et üritustest osa võtame. Ja hea, kui lapsed saavad osaleda nii suurtel, kui väikestel kokkusaamistel. Sellepärast läksime ka meie oma väikese rühmaga Haapsalusse.

Päev oli pikk, algas kargel varahommikul Emmastes, kust onu Taavi buss meid „välgukiirul“ sadamasse viis. Laeval saime kokku Markuse, Gertrudi, Gudruni ja Markoga. Sõitsime „Ofeliaga“ üle ja Haapsalu lossiplatsil ootasid meid lahked teejuhid, kes näitasid kuidas Wiedemanni gümnaasiumi juurde jõuda.

Poisid ja tüdrukud jaotati erinevatesse rühmadesse. Meie poiste rühmas oli ca 30 algkooliealist last Hiiumaalt, Saaremaalt, Rakverest ja Haapsalust. Koos meisterdati, ehitati ajalehtedest torni, otsiti väljapääsu labürindist, tutvuti Joosepi looga, lauldi ja hüpati, läbiti takistusribasid, ehitati püramiide, otsiti õigeid vastuseid viktoriiniküsimustele.

Ürituse lõpetasid lastekoor ja onu Timo Kärdla bänd.

Kuna koju minek sõltub hiidlastel ikka praamiaegadest siis jäi veel vaba aega Haapsalus ringi- vaatamiseks. Kuidas sellesügisene lastepäev üksikasjus kulges seda saab näha virkade jäädvustajate pildikuhilat sirvides.

Aga lõpetuseks võib öelda – tore, et sai käidud!

LASTEPÄEVA PILDID perekond Ugami aparaadisilmast SIIN ja Martinite omast SIIN. Peatselt lisa ka korraldajate galeriis.

Tähelepanu vandersellid!

Haapsalusse lastepäevale sõit algab homme kogunemisega Emmasates ja Suuremõisa kooli juures kell 7.45 Sealt suundutakse 8.30 väljuvale praamile.

Võta kindlasti kaasa õpilaspilet (bussi- ja laevapileti soodustuse tarvis) ja vahetusjalatsid!!!
Pane selga pühapäevakooli särk vms ppk logo kandev riietusese.

Peale üritust poodlemine kehakinnitamise eesmärgil. Tagasisõiduks väljuvad praamid 14.30 või 18.30
Lui ja Markoga seiklevad:

• Taaniel
• Tobias
• Elisabeth
• Markus
• Gertrud
• Gudrun
• Riste
  

Lõikustänu- ja aastapäevakoosolek Lugusel

Luguse palvemaja 87 aastapäeva koosolekul kõnelesid kogudusevanem Herbert Tuulik, Anton Altmäe, Kalju Järva ja Meinhard Elmi. Lauluga teenis Nurste koguduse koha peal täienenud koosseisuga koor ning üldlaule klaveril saatis Ingrid Purge. Meeleolu lisasid (kilgete ja sehkendamisega) pereosaduse lapsukesed :)

Lõikustänupüha tervitus pereosaduselt

Luguse pereosaduse perede ühine tänuohver ja tervitus koguduse aastapäeva puhul sai sel aastal küll sõnatul viisil palvemaja kaunistama kuid mõtet selle sees kannab eneses laenatud luuletus ülemisel pildil.