Hea Karjane Joh.10:11

Taas täituvad poeriiulid pühadekraamiga ning kodudes on salapärast sagimist ning üllatuste valmistamise rõõmu. Kevad, tärkamine ja uus lootus helgemale hingamisele täidab kõikide meeli. Justnagu Jumala armupäikegi, mis oma soojust ja valgust kallab üle õige ja jumalatu.
Vana vaimulik laul ütleb:"Kuid ma tean, kellesse ma usun ja olen julge, et Ta on vägev ka hoidma mulle antud vara kuni viimse päevani!" (VL. 427)
Mõnikord on vaja suurt meelekindlust, et mitte kaotada pead, jääda kindlaks oma usule ning mitte joosta kaasa üldise trendiga... Jumal teab, me oleme sageli nagu lambad- ei, mitte alati "vagurad hääd, vagurad hääd!"- vaid arad, abitud ja ikka ja jälle tegemas seda, mis meid ennast ohtu seab. Me vajame julgustust ja hoolitsust, vajame, et meid juhitaks.
Seekordses tunnis jutustas üks vahva karjane meile lammastest ja nende eest hoolitsemisest, rääkisime Jeesusest- Heast Karjasest, kes meie eest oli valmis elu andma ja sellestki kuidas Tema "karjas" turvapaika leida. Ka seekord kasutasime tänuga juba valmis õppematerjali kuid mugandasime seda nii laulude kui mängude osas. ("Jookse, jookse lambalaps!" on üks tore mäng, mille mängimisehoos sageli siiski kipub lambalastel segi minema, et mitte lambatara turvaliste seinade vahelt pääsemine pole eesmärk :) Ikka "hüppa aeda- kraps!")
Pühaks Vaikseks nädalaks said lapsed koju teema kordamiseks "Nöpsik"- värviraamatukese- tervituse sõpradelt Rannamõisa koguduse pühapäevakoolist.
Lauaosas rõõmustasid silma ja suid aga päevakohaselt palmiokstega kaetud maiuspalad.
Pildid.