Sepp Jakob

Sepp Jakob elas oma suure lastekarja ja kauni naise Elsbethiga päris turuplatsi lähedal. Nad ei olnud enam vaesed, ega veel ka rikkad. Jakobil oli tööd ja selle eest maksti pigem hästi, aga seitse väikest suud tahtsid täitmist ja sama palju tagumikke katmist. Tema sepikoja hääli oli kuulda nii turule, kui ka linna läänepoolsete väravate juurde. Neil päevadel, kui päike ei paistnud, toimetasid inimesed sepikojast tulevate häälte järgi – nii täpselt alustas sepp hommikul ja lõpetas õhtul. Veel tänapäevalgi on sealkandis käibel väljend: Sepa südames ei tule päikse ette pilvi.
Jakob oli pärinud töö ja töökoha oma kasuisalt Harpaselt, kellel endal ei olnud lapsi, ega isegi mitte naist. Harpas oli pärit iidsete seppade soost ja keegi ei teadnud mitu põlve seppi nende suguvõsas oli olnud. Harpas oli noore poisina ütelnud, et tema ei võtagi naist ja pühendab kogu elu sepistele, mis parandavad tervet maailma. Tema juurde tulid tõesti kokku inimesed tervest maailmast ja lasid tal teha endale nii tarbe- kui iluasju. Käisid ka kõrgest soost isandad, et äkki saaks sellise sepa endale väimeheks, aga Harpas jäi endale kindlaks. Iga tööpäeva lõpuks ütles, et homme teeb ta päeva naela.
Jakob oli oma kasuisalt kuulnud seda lauset ja palju teisigi ütlemisi, mis nüüd olid tema suus ning juba küsisid tema lapsed, kas isa teeb täna päeva naela. Jakob vastas nagu iga kord, et ehk teebki täna, andis naisele musi ja läks rauda lööma.
Ühel kevadisel päeval, kui õhk väreles, justkui millegi suure ootel, tuli sepikotta võõramaalasest valitseja käskjalg ja tahtis osta üheksa naela. Jakobil oli kuus naela valmis ja ta palus käskjalal sepikoja arvel turukõrtsis oodata, kuni ta puuduolevad kolm naela juurde teeb. Käskjalg ütles, et nende kolme naela eest makstakse kolmekordselt, muigas valusalt huulde ja läks kõrtsi poole.
Jakob ei leidnud kohe õiget rauatükki, millest naela teha, aga siis jäi talle silma hang, mis oli oma hangumised ära hangunud ja sellest sai ta kolm paraja suurusega tükki. Vilunud liigutustega sai Jakob naelad just siis valmis, kui käskjalg tagasi jõudis. Need kolm said küll natuke suuremad, aga käskjalg ütles, et nii ongi parem. Ta oli kõrtsis end silmnähtavalt purju joonud, maksis kõigi naelte eest kolmekordse hinna, ütles, et Jakob on nüüd tõesti teinud päeva naela ja läks väga kiire sammuga ära.
Jakob ei olnud kunagi nii väikese töö eest nii palju raha saanud ja läks kohe oma rõõmu Elsbethiga jagama.
Pühad olid tulekul ja sel aastal tahtsid nad neid tähistada suurejoonelisemalt kui varem.
Aga pühadele eelneval päeval viidi kolm kurjategijat linnast väljas olevale mäele, hukkamisele, mida läksid vaatama kõik. Seal nägi Jakob oma naelu ja seda, mistarvis neid vajati.
Pühad tulid, aga Jakobil ei olnud isu süüa ega juua – kurgus istus päeva nael.