kolmapäev, 29. oktoober 2008
Palvetunni uus aeg
esmaspäev, 27. oktoober 2008
Laagrimeenutused väikeste Martinite esituses
Markus:Laupäeval läksime pühapäevakooli laagrisse, autos oli vähe ruumi aga meil olid autos vajalikud asjad. Kõigepealt läksime Lugusele, tõime süntesaatori. Siis sõitsime poodi ja olime juba hiljaks jäänud.
Siis käisime ühes suures augus ja võtsime sealt kivisi- paekivisi.
Gertrud: Mina leidsin ühe kivi mis oli südamekujuline ja tulnud meteoriidist
Gudrun:See ponud meteoriidist, see oli hoopis olnud mere põhjas
Markus:Enne me ronisime augu äärde ja issi ja onu Lui tundusid hästi väikesed.
(Me käisime seal ükskord enne pähkleid korjamas ja mina laskusin mööda lahtiseid kive alla)
Siis me tulime tagasi palvemaja juurde ja hakkasime ühte mängu mängima- üks võttis autost kivi andis teise kätte jne ja viimane pani kivi maha, siis tõmbasime pika nööriga joone, mille järgi me tegime lõkke ääred. Seda tegid kõik koos.
Siis me arutasime ka piibliloo üle, kus on juttu ehitamisest: kahest mehest (Gudrun: üks tegi maja kaljule ja tema oma ei kukkunud, teine liivale ja torm uhus selle kõrvulukustava kolinaga kokku) ja kuningas Salomoni templist ja sellest kuidas inimesed Paabeli torni tehes oskasid telliseid valmistada.
Siis tegime lõkke, onu Alekseil oli välgumihkel, sellega panime põlema. Oksi saime nii, et raiusime ise kirvega väikesi oksi. Kõik poisid tahtsid raiuda.
Kui lõke oli põlema pandud siis pesime külma veega käed ära, mina kallasin vett käte peale ja teised pesid nii, et kõige väiksem oli esimene ja kõige suurem viimane.
Gudrun: siis me palvetasime ja mängisime palju mänge.
Markus: sellel päeval me ei mängind, sõime hoopis õhtusööki ja hakkasime aknast lõket vaatama ja nägime et lõke on väikseks jäänud. Siis panime pikka aega ühte filmivaatamise katet – ei see ei lähe teemasse- enne me laulsime laule ja ühte kaanonit laulsime. Siis panime pikka aega katet aga siis avastasime, et seda ei olegi vaja panna ja vaatasime hoopis ukse pealt filmi natuke aga kõik olid juba nii unised, et panime filmi kinni.
Siis palvetasime ja hakkasime magama minema, meie magasime Gertuga magamiskotis. Pühapäeval alguses mängisime ja sõime ja edasi sa tead juba ise.
Meeli: Pühapäeval lubati emmedel ka laagriga ühineda ning peale taaskohtumisest tulenevat pisukest viivitust toimus tore piiblitund, mis rääkis Ristija Johannese meeleparandussõnumist. Lui juttu ilmestasid suurel ekraanil pildid ja kaasaegsemasse koomiksi vormi pandud piibliloo versioon. Lapsed said värvipilte värvida ja joonistada ning muidugi laulda. Sõime ühiselt lõunat (sügav kummardus Piretile, kes mitme päeva oivalised lookas lauad meeste-laste jaoks ette valmistas!) ning menüüst ei puudunud ka „rohutirtsud ja metsmesi”...
Meie lapsed olid ülirahul ja tõepoolest- kogu laager oli super hästi organiseeritud ja osalejate jaoks täis toredaid nüanse. Tuleb välja, et nii mõnigi tegija oli seni tagasihoidlikult oma talente varjanud ja tore, et need nüüd ilmsiks saavad!
Marko küsis kodus lastelt, mida peaks tegema, et rohkem inimesi nendest vahvatest ettevõtmistest osa saaks? Üks vastas: „Palvetama!”, teine „Ruuporiga tänaval kuulutama!” Ja eks neil ole õigus. Kurb oleks kui Luguse kandi või Suuremõisa lapsed jäävad heast ilma, ometi võib kulda leida lausa koduukse alt.
kolmapäev, 22. oktoober 2008
Isaga laagrisse!
"Laupäeval isaga teha võib kõike: limpsida limpsi, kui paistmas on päike, lohega lennata kaugele maale, voolida valmis vibu ja nooled; mutreid võib keerata, määrida määret, kuskile kanti ei ole meil kiiret..."
Nüüd see siis lõpuks tuleb-isade ja laste vahva laager, meisterdamise, mängimise, piiblitundide ja kõige muuga mida ainult isaga teha saab! Laager toimub Suuremõisas, Vennastekoguduse palvelas algusega kell 15.00 laupäeval ja kestab pühapäeva lõunani.
Pühapäeval kell 11.00 PÜHAPÄEVAKOOLITUND, kuhu oodatud ka kõik need, kes laagris osaleda ei saa.
Oodatud on kõik huvilised!
Kaasa õues müttamiseks sobivad riided, magamiskott ja muu mis palvelas ööbimise mõnusamaks teeb, söögiriistad ja reibas meel.
NB! Kui sinu isa seekord kaasa tulla ei saa- tule ise ikka ja õpi tundma oma Taevast Isa!!!
esmaspäev, 20. oktoober 2008
Alguses lõi Jumal taeva ja maa...
Üks väike poiss, Paul Tammetõru nimeks, tahtis oma isalt teada, mis oli enne seda, kui tema vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad ja nende vanemad elasid? Mis oli kõige-kõige alguses? Niisiis lugesid nad vastust Piiblist. Ja meiegi kuulasime koos nendega maailma loomise lugu.
" Alguses lõi Jumal taeva ja maa.
Maa oli tühi ja paljas ja pimedus
oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.
Ja Jumal ütles:
"Saagu valgus!" Ja valgus sai."
Kuulsime, kuidas kuue päevaga lõi Jumal oma Sõna läbi maailma ja kõik, mis selles elab. Mõnigi meist märkas ja teadvustas esmakordselt fakte loomise järjekorras - valgus loodi ENNE kõiki taevakehi, mida inimesed ikka valgusekandjateks pidanud on! Kinnitav teadmine valguse Jumalikkusest. Taimed on loodud ka enne päikest, kuud ja tähti... Kas pole mõtlemapanev? Samuti on eraldi loodud koduloomad ja metsloomad...
Kuue päevaga sai maailm valmis ja Jumal puhkas oma tööst seitsmendal päeval. Kasutagem meiegi hingamispäeva eesõigust!
Et aga esimesele inimesele - Aadamale anti keeruline ülesanne anda loomadele nimed, siis proovisime meiegi loomanimesid mõistatada ja loomapilte kokku panna. Iga pere sai pooleks lõigatud loomanimetusi, mille esimene ja viimane osa tuli õigesti kokku sobitada ja pusle mõnest loomast. Nuputamist jätkus kõigile. Kui mõni loom päris tundmatuks osutus, vaatasime loomade atlasest järgi, kes nime "sõdurtermiit" või "lakklammas" taga peidus on.
Loomis loo kokkuvõtteks tegime suure ühispildi loomise kohta ja kokku sai tore omatehtud õppe"film", mille igas kaadris kujutatud üht päeva:
Vana tuttav laul "Miski pole ise tulnud" ja vastõpitud "On kogu maailm Tema käes" väljendasid meie imetlust Jumala loomistöö suhtes ka muusikakeeles.
reede, 17. oktoober 2008
Ps 51, 12
LOO MULLE, JUMAL, UUS PUHAS SÜDA, JA UUENDA MU SEES KINDEL VAIM!
Ps 51, 12 /Vennaste Uniteedi 2008. aasta noortetöö loosung/
Milline imeline palve. See on esimene mõte mis mu pähe tuleb, kui ma seda psalmi loen. Siin otsib üks palvetaja Jumala andestust. Täis lapselikku usaldust ulatab ta Jumalale oma määrdunud südame.
See oli kuningas Taavet, kes need sõnad oma Isa ette tõi, peale seda, kui prohvet Naatan ta silmad oli avanud. Taavet oli pattu teinud oma sõjamehe naisega. Naine jäi lapseootele ja kui Taavetil ei õnnestu ihuvilja naise seaduslikule mehele sokutada, saadab Taavet sõjamehe eesliinile kus ta hukkub. Kes seda lugu täpsemalt tahab uurida, avagu 2 Saamueli 11 ja 12.
Abielurikkumine, mõrv - ja siis? Vabandav sõna ehk? Või:“ma tahtsin küll, aga…“, mida me nii sageli kuuleme ka endas? Ei, lihtsalt vabandada, see ei lähe!
Ka Taavet saab sellest teadlikuks. „Loo mulle, Jumal, uus puha süda, ja uuenda mu sees ka kindel vaim.“
Nii seisab Taavet nagu laps Issanda ees. Ta teab, et ilma ohvrita ei saa ta oma südant puhtaks pesta. Ta ei ilusta midagi. Ei proovi vabandada ega ennast õigustada…
Jumal kingib meile Jeesuse ristisurmas uue alguse. Jumal ütleb meile: Ma olen sinuga. Ma ei mõista sind hukka. Kuidas sa elanud oled, see ei ole mulle meeldinud. See mida sa tegid oli ebaõige. See oli ebaõige, millega sa teistele kahju tegid ja mis sind ennast ennekõike kahjustas. Aga sinu teod ei kleepu sinu külge igaveseks. Sa saad edasi elada, eluga uuesti alustada.
Psalm 51 juhib meid pöördumisele ja meeleparandusele. Ta ütleb täiesti selgelt. Sa võid koos Jumalaga uuesti alustada. Sa võid Jumala juurde tulla. Ta võtab sind vastu avatud kätega. Ta hoiab sind oma tugeva käega.
Sõna :„Loo mulle, Jumal, uus puhas süda“ on meile kingitud ja me tohime seda igal päeval uuesti Jumala ette tuua. Võimaliku vastuse sellele meie palvele ma leidsin Hesekieli 36, 26-27 : „ Ja ma annan teile uue südame ja ma panen teie sisse uue vaimu. Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame.
Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käiksite mu määruste järgi ja peate mu seadusi ning täidate neid.
Christina Bouws.
pühapäev, 12. oktoober 2008
Tere kool!
Arutleti selle üle, et Jumal on loonud igaühe meist ainulaadseks ja imeliseks. Kuigi tänapäeval öeldakse- "asendamatuid inimesi ei ole"- on siiski Jumalal igat inimest luues olnud oma plaan ning Ta on teinud igaühe just sellise, et keegi teine teda asendada ei saa, ega suuda teha asju täpselt samamoodi. Me oleme unikaalsed ja kordumatud, ometi loodud Jumala enese näo järele. Oleme pandud üksteiese kõrvale, et täita oma osa Tema riigi töös ning toetada ja aidata ligimest.
Rohkem pilte
neljapäev, 9. oktoober 2008
Avatud muutustele ja ettepanekutele!!!
Oleme arutanud Lugusel pühapäevakooli jätkumise küsimust. Rõõmsate sündmuste tõttu töötegijate peredes peame mõndagi muutma. Martinite perele meeldiks kõige enam võtta lapsepuhkuse-aasta ja anda sama võimalus ka Kääride perele, sest põnevate tundide tegemine on olnud perede jaoks aega nõudev ning tõsine tiimitöö ning ei toimiks stressivabalt kui üks ja -olgem ausad- suurema osa ettevalmistustööst tegija on „rivist väljas”.
Kuid me ei saa mõistagi kedagi sundida kohustust üle võtma. Sestap pakume omalt poolt arutamiseks välja veel ka teise ja kolmanda variandi.
Esimene variant siiski oleks:
Pühapäevakooli teevad sel aastal uued tegijad. (Remmelgad, Vannased või keegi uus tulija?) Stiili, aja ja koha muutus pole meie meelest probleem, kõiki juba varutud materjale saaks mõistagi kasutada ning vajadusel nõu küsida.
Teine variant oleks:
Pühapäevakool jätkub samal ajal ja kohas kuid igal pühapäeval vastutab KOGU töö eest erinev pere.
(Seega vastutav pere tuleb varem, kütab, valmistab tunni, kogub oma tundide jaoks ise nänni ja materjalid kasutades omi vahendeid, jääb viimasena koristama- ruumi ülevaatama, vastutab uste ja puhurite sulgemise eest ning peseb nõud).
Sel moel on igal perel AINULT 1 töine pühapäev kuus. Kui kõik seni osalenud (või keegi uus) pered kaasa lööks jaguneks kuu kenasti perede vahel ära, kui keegi loobub siis kuu viimane pühapäev, mil Lugusel enamasti koosolekut ei toimu, ja lisanädalad kalendrikuus jääks vabaks.
See oleks parem kui üldse ära jätta aga samas teeks elu titeperedele lihtsamaks. Ning kuu aega tunni ettevalmistamiseks peaks olema siis kõikidele jõukohane.
Kolmas variant oleks:
Pühapäevakooli aeg muutub. Marko niikuinii õpetab 5 päeva nädalas lapsi igal hommikupoolikul ning pühapäev oleks talle kuues tööpäev. Et talle siiski ka üks hingamispäev nädalas jääks, võiks ta ühe kodukooli-päeva osa viia läbi Lugusel . See oleks sarnane eelmiste aastate vormile aga sisaldaks ka koolilaadseid elemente nagu kristliku aabitsa kasutamine ja matemaatika või loodusõpetus läbi piibli jne. Pühapäevakool oleks hommikupoolsel ajal mõnel tööpäeval (välja arvatud tema Suuremõisa kooli ja tehnikumi päevadel – s.o. kolmapäev ja reede selle aastanumbri sees).
Palume kõigil asjaosalistel enne pühapäeva kommentaarides oma arvamus avaldada, et see siis kohe ka teistele läbimõtlemiseks nähtav oleks!
pühapäev, 5. oktoober 2008
Teatada on...
- Kolmapäeval kell 17.00 koristame Luguse palvemaja ümbrust. Järgneb palvetund.
- Pühapäeval 12. oktoobril tähistab Luguse kogudus oma aastapäeva ning Lõikustänupüha.
- Uut õppeaastat alustab pühapäevakool- peale aastapäevateenistust koguneme korraks ka oma ülemissse tuppa "klassijuhatajatundi". NB! Võtame võimalusel kaasa: suured- midagi tänupüha teelauale ja lapsed oma näopildi (foto või joonistus ~3x4 cm) õpilaspileti valmistamiseks. Kindlasti kutsuge ka sõpru pereosadusse/pühapäevakooli!!!
reede, 3. oktoober 2008
Sa oled ju näinud Teda...
Võime näha pimeda mehe usku Jeesusesse. Hoolimata variseride survest ei nõustunud ta Jeesust patuseks meheks pidama, viidates tema imetööle.
Ja kui ta oli ära aetud, võibolla kahtles, kas tal ikka on õigus, kuna variserid kõik hoopis teistpidi mõtlesid, tuli Jeesus tema usku kinnitama ja vaidlusesse selgust tooma.
- Sa oled ju näinud teda -
need sõnad, justkui igapäevased, olid endise pimeda jaoks väga erilised. Jeesus ütleb siin sisuliselt - teed õigesti, et pead oma silmade avanemist Jumala tööks ning usud minusse! Veelgi enam - Jeesuse sõnumis peitub ka tõde "mina olen messias", sest Vana Testamendi ennustused Messia kohta hõlmavad muuhulgas just pimedate nägijaks saamist.
Ning Jeesus annab mehele teada ka variseride pimeduse.
Kui palju on ka meil igaühel mäletada omaenese elust seiku, kus Jeesus on selgelt meie kõrval olnud ja meid aidanud! Oskaksime meiegi niimoodi kindlaks jääda, kui kahtlused ründama kipuvad.
Kati