Hageri 197

Tere!

Kaua kavatsetud reis, külastada mandril vennastekoguduse mõne palvemaja aastapäeva sai lõupuks teoks läinud pühapäeval. Reisikaaslaseks oli sel korral Taaniel. Läksime hommikuse praamiga. Ilm oli selle suve ilusamaid ja jälle võis kogeda, kui ilus ja kosutav on koht, mis on meile koduks - Hiiumaa.

Reisi sihtpunkt oli Hageri, kus just sellel pühapäeval tähistati palvemaja 197. aastapäeva. Hommikul toimus piiblitund, millele järgnes jumalateenistus Hageri kirikus. Aastapäevakoosolek algas palvemajas kell 3 p.l.

Hageri palvemaja on suur, arhailise väljanägemisega hoone, kaetud paksu rookatusega, sisustus lihtne käsitöö. Ainukesed, veidi ehk toretsevad esemed on kroonlühter ja kõnetool.

Aastapäevalisi oli kogunenud paarisaja ümber ja samapalju oleks see maja istujaid veelgi mahutanud.

Koosoleku alguskoraali saatsid "pasunad". "Veel armuallik keeb, kust igaüks võib juua" lauldi vana tava kohaselt sõnu ette üteldes. Alguspalvele järgnesid tervitused ja kõned kokku üheksalt vennalt ja õelt. Ehk oli neid rohkemgi, aga nagu hiidlastel ikka - tarvis ju praami peale jõuda ja ka meil jäid lõpusõnad kuulamata.

Koorilauluga teenis Tallinna Kaarli koguduse naiskoor ja Maarika Kahar.

Millest kõneldi.

Vennastekogudus oli ja peab jääma misjoneerivaks koguduseks. Paluda, paluda, et Püha Vaim sütitaks südameid, et igaüks oleks tunnistaja, et me läheksime välja inimeste juurde oleksime oodatud, mitte peljatud, oleksime inimestele avatud, et meist õhkuks Jeesuse Vere lõhna.

Kus on meie noored? Minagi imestasin. Kui arvata, et valdav enamus kohaletulnuist olid arukad inimesed siis võis näha, et arukas inimene last või noorukit koosolekule kaasa ei võta.

Kinnitav oli kuulda, et istumine ja ootamine ei ole kooskõlas suure misjonikäsuga - MINGE....

Minemisest ja evangeeliumi kuulutamisest rääkisid kiriku misjonärid soome-ugri rahvaste seas abielupaar Väliahod. Kui meie saame siin palvemaja 197. aastapäeva pidada siis maride ja teiste sugulasrahvaste juures on suured piirkonnad, kus ei ole ühtegi pühakoda. 500, 600 elanikuga külas ei ole ainsatki ristitud inimest. Praegu on uksed avatud ja me saame evangeeliumi kuulutada. Kasutagem seda! Misjonärid paganate hulgas on kui eesliinil olijad. Nende ootus on, et me palvetaksime selle töö eest, mis seal tehakse.

Kui räägime misjonist Venemaal või mujal kaugel läheb mõte kohe meie eesti rahva peale. Sama palju ehk enamgi on vaja tööd teha oma rahva hulgas. Üks kõneleja võrdles ennast roostes raudtoruga, teine puutoruga. Mõlemad on Jumala Sõna edasiandjad. Midagi on edasikantavas ka sellest mille või kelle kaudu edasi kantakse.

Vennastekogudus on Kristuse keskne, seda algusest peale.Ilma usuta Kristusesse ei saa olla ristiusku.

Need on mõned mõtted mida kuulsin ja mis mul tekkisid Hageri palvemaja aastapäeval.

Tänu vend Ennule ja tema autole saime Taanieliga uusi kiira-käära teid mööda Rohukülla ja õhtuse praamiga üle peegelsileda vee koju tagasi.

Kasutagem neid võimalusi, mida armuaeg meile annab. Käigem koguduses, huvitugem mis toimub. Toetame tegijaid oma kohalolekuga. Uskugem, et meie tee on õige. Küsigem iga päev endalt - kas ma ehk olen tukkuma jäänud.

Eakate austamine

„Mu päevad on kärmemad kui süstik“ Iiob 7:6

„Meie päevade mõõt on seitsekümmend aastat
ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat,
ja parimal puhul on need ometi vaev ja häda.
Jah, see möödub kähku

ja me lendame ära. Õpeta meid meie päevi arvestama,
et me saaksime targa südame!„ Psalm 90: 10, 12

Need kirjakohad peegeldavad elu veeremist aasta aastalt. Need on ka julgustuseks aja möödumisest, ja mida see meile tähendab.

Kes on eakad?

Sedamööda, kuidas Issand inimese elule aastaid lisab, jõuab kätte kord aeg, mida nimetatakse „elu loojanguaastateks“. See on aeg, kui elutööd olõpetatakse, füüsiline tugevus hakkab alt vedama. Inimese langemise tõttu on Jumal otsustanud, et inimene peab surema. Heebrea 9: 27 ütleb meile „Ja otsekui inimestele on seatud üks kord surra, pärast seda on aga kohus“. See peab meile meenutama elu pöördumatut saatust“.

On arm vastu võtta vanaduseaastad

Me kiidame Issandata igapäevase armu külluslik tagavara valmistab meid ette rändamiseks läbi kogu elu ja Tema arm valmistab meid ette ka tulevaseks Kuningriigiks. 2. Korintlastele 4:16 ütleb: „Seepärast me ei tüdi, vaid kuigi meie väline inimene kulub, uueneb seesmine inimene ometi päev-päevalt.“ Vastupidiselt päästmata inimestele, Jumala pühad ei kohku võimaliku eelseisva kõrge ea ebakindluse ees.

Kuidas austada eakaid?

Vaadelgem, mida pakub sõna „austamine“ tähenduseks sõnaraamat.

1) Tundma või näitma üles austust ja lugupidamist

2) Suhtuma austusega

3) Arvestama või kohtlema aupaklikuse või teenimatu austusega

4) Hoolimist üles näitama

5) Vältima sissetungimist ja vahelesegamist

6) Näitama üles viisakar austust külastamise või kellegi esitlemise puhul.

Jumal ütleb 3. Moosese 19: 32 „Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au! Karda oma Jumalat! Mina olen Issand!“ Filiplaste 2:3 ütleb meile : Vaid peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast“.Issand näeb, kas me arendame oma suhtumist vastavalt nendele tõdedele.

Võtkem arvesse seda salmi (vabatõlge):

„Vabandage mind, kui minust möödute.

Selline, nagu teie praegu, olin ka mina kord.

Selline nagu ma praegu, olete kord teie:

seega valmistuge mulle järgnema“

Mõnikord võime me mõtleda, et küll oleks tore olla kellegi vanema inimese sarnane, kui peaksime ise vanaks elama – olla kena, õrn, Püha Vimu armastusega silmis. Peame mõistma, et alustada tuleb juba täna, sest Pühakiri hoiatab meid mitte paadutama oma südameid täna ja pidama meeles Loojat oma nooruspäevil, enne kui kurjad ajad kätte jõuavad.

Õppimine eakatelt

Õppigem oma vanadelt vendadelt ja õdedelt kuidas alles hoida Kristuse usku ja armastust , nagu ka Heebrea 5: 14 ütleb : „Tahke toit on aga täisealiste jaoks, kelle meeled on kogemuste
varal harjunud eristama head ja kurja“. Kas oskame sellest tarkusest kasu lõigata?

Arvestagem eakatega

Samuti peaksime me püüdma panna end eakate olukorda. Kui vaatama kehalisi raskusi, millega nimad kokku puutuvad, kohustab see meid olema arvestavad ja kenad nende vastu. Hooliv on eakate kõndimist toetada, uksi avada, pakkuda tooli ja abistada kõikvõimalikes olukordades. Kohati on õige koht ja hoolival huumoril selle olukorra üle. Kuldne reegel Luuka 6: 31 : „Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile!“

Eakate külastamine

Väga kurb on, kui inimesed ei hoolitse oma aekate vanemate või lähedaste ja tuttavate eest, ega külasta neid, arvates, et nende füüsilised vajadused on ju igapäevaseöt täidetud. On võimalik unarusse jätta armastav suhe, mis on väha tähtis nende heaoluks. Nad igatsevad ja leinavad sageli lähedasi ja seltsilisi keda pole enam siin. Kas me võidame tagasi Issanda õnnistuse külastades eakaid?

Nende elav lootus

See on, millest Psalm 130 räägib – nagu hommiku ootamine. On väga vähe asju selles maailmas, mis võib nende tähelepanu kõrvale juhtida Issandalt. Nende ilme ja igatsus on koos Johannesega, kui see õhkab : „Sündigu nii, Issand Jeesus“.

Ja tõesti, paljudes olukordades oleks lahkumine palju parem. Nad vajavad julgustust hoidmaks oma hingi rahus, kuni nende tund tuleb.

Lävides eakatega võime märgata, et mis me oleme teinud „kõige vähematele“, oleme teinud Issandale.

Sillaehitaja

Üks vana mees, reisides üksi maanteel

jõudis külma ja halli õhtusse

sügava ja laia kuristikuni.

Vana mees ületas selle ehahämaruses

mahajäetud vool ei olnud talle hirmus

aga jõudes teisele poole,

Ehitas ta silla, ületamaks vee.

„Vana mees!“ hüüdis mööduv palverändur

„Sa kulutad oma jäudu siin ehitades;

su teekond on lõppemas koos tänase päevaga.

sa ei käi enam iial sel teel“

„Sa oled ületanud kuristiku, laia ja sügava,

Miks oled ehitanud silla üle selle?“

Ja ehitaja tõstis oma vana halli pea,

„Hea sõber, olen tulnud seda teed“ ütles ta

„ Minu järgi kõnnivad täna noored

Kelle jalad ületavad selle silla“

„ See oja, mis on olnud takistuseks mul,

Võib saada poisikesele lõksuks;

Ka tema peab selle ületama eha hämaruses.

Hea sõber, ma ehitan seda silda tema jaoks“

(Tundmatu autori luuleread.)