Mõni aeg tagasi paluti mult intervjuud naisteajakirjale (seoses koduõppe ja maal toimetulemisega.) Kirjas oli lause, mis mind keelduma pani- "oleme kirjutanud varemgi toredatest peredest- näiteks perest, kes oma koju "Nõia-riigi" rajas jne" Paar päeva tagasi helistati meie perele taas ja paluti luba kasutada üht ammu tehtud perepilti meist mingi brožüüri kaanel. Peale hetkelist mõtlemist vastas perepea helistajale, et võib, kui see kirjutis ei propageeri euroliitu ja nõidu :D Nali naljaks, iseenesest ju iga kristlane peaks hoidma end kahtlase seltskonnaga seostamise eest.
Kui siis kohalikus lehes ilmus kuulutus Soeras toimuva muinasjutupäeva "Haldjasaare lambalugu" kohta, olin ma veel piisavalt selge mõistuse juures, et Karinat (kes polevat kunagi varem sealsetel üritustel osalenud, vaatamata, et muinasjutupäevgi juba kuuendat aastat kavas) manitsevalt lohutada ja öelda, et ega "euroliidu- ja nõidadevastastele olegi see kohane koht"...
Aga näe- lõppes lugu meie endi jaoks siiski sellega, et millegipärast lasime end projektilammastest ja üritusele kohaletulnud kaugematest sõpradest eksitada ja sõitsime ise perega ikka sinna üritusele.
Ja näiliselt on ju asi täitsa süütu- mis siis mingi muinasjutt ja rahvapillilugu ikka ära ei ole- igas muinasloos ju terake õpetust ja tõdegi sees KUID see pole nii süüta asi midagi!!!
Kui sina oled tugev kristlasena siis sa oskad jah hea ja halva, õige ja vale vahel vahet teha aga pane tähele- sinu neljaaastane või muus vanuses laps ei ole sellel tasemel. Kui tema kuuleb PÄRIS kohanimedega lugusi-legende siis ei pruugi ta taibata, et need on sama mis "elas kord ühes kauges kuningriiigis"-lood ja ega ta pruugi lõpuni mõista sedagi, et viimastel pole päriseluga või piiblilugudega seost. Nii võibki tema jääda uskuma, et Kõpu nõia käest saab abi, Tihu järves elab vesiroosihaldjas, Saarnakil veehaldjas, kivihaldjas kaitseb taanlase vaenuvägede eest ja hiidlased ongi haldjate järeltulijad...
Meie lapsed satuvad siis meie oma süü tõttu sellesse olukorda- justkui kanapojad, kes kaitsva aiakese sisse tekkinud augukesest (ja ärge ometi kahelge- hingevaenlane püüab tekitada neid augukesi agaralt ja väga osavalt!) uudishimulikult välja poevad (sest meil on ju ka mõnikord igav/vaja vaheldust/omast arust piisavalt tugevust, et enda "riideid mitte poriloigus ära määrida". Ja siis polegi hiljem midagi parata kui me ise peame (vbl küll alles aastaid hiljem) pealt vaatama kuidas maailm meie lastest vaid "sulepuru" korjata jätab... ning parandada ei saa meie ise enam midagi.
Palugem siis nii enesele kui ka oma lastele suveks Kõigekõrgema kaitset nii maailma ahvatluste kui meie endi lihalikest eksimustest tekkivate ohtude eest!
Jeesus olgu teiega!
1 kommentaar:
Aamen! ütlen ma selle peale. Ikka ja alati tuleb läbi katsuda , sest pealtnäha süütul asjal võib olla väga ränk tagajärg.
Leelo
Postita kommentaar