Kristliku pere väärtused

Lugesin hiljuti raamatut Kristliku perekonna väärtused ("Christian Family Values" (CMCO Publications)). Mõtlesin loetut ka teiega peatükk-haaval jagada, tõlkides raamatut eesti keelde. Raamat on üles ehitatud inimese elukaare järgi - alates sünnist kuni surmani. Vabandan ette konarliku tõlke pärast, loodetavasti ei sega see mõtetest aru saamist!

Eessõna

Kristlik perekond on üks kristliku kiriku alustalasid. Seal kus kodu on nõrk, on ka kirik nõrk. Me usume, et Kristlik kodu ja perekond mõjutavad otseselt näiteks kooli heaolu, kui ka kogu rahva heaolu. Jumal on kutsunud oma rahvast olema maa sool ja valguseks neile, kes kõnnivad pimeduses.

Selle raamatu peatükid ilmusid algselt järjejutuna ajalehes Ontario Informer, need on läbi vaatatud ja kogutud sellesse bukletti, et muuta need kättesaadavamaks. Me usume, et sellest saab sobiv täiendus meie kodu raamtukogudele.

Avaldame tunnustust järgmistele vendadele, kes on raamatusse kirjutanud artikleid: Enos Nighswander, Larry Steiner, Delton Martin, Harvey Brubacher, Edgar Martin ja David B. Martin.

Kirjastuse nõukogu igatsuseks on, et see buklett oleks vaimuliku ülesehituse tööriistaks teie kodudes ja kasvataks teie austust kristlike pereväärtuste vastu Jumala auks ja ülistuseks.

Ontario Konservatiivne Mennoniidi Kirik

Kirjastuse nõukogu

1.Peatükk

Uue pereliikme vastu võtmine

Uue pereliikme vastu võtmine algab Jumala poolt kaasaantud armastusega laste vastu. Laste armastamine areneb läbi meie elu. Meie oma lapsepõlves oleme õppinud austama teisi lapsi ja nendega sõbralikult koos mängima. Armastus laste vastu muutus meie kasvades ja küpsedes, kui õppisime aitama vanemaid oma nooremate õdede ja vendade hoolitsemises ning abistama teisi, kelle vastu me lahkust oleme üles näidanud.

Küpsedes hakkasime märkama enestes Jumala poolt meisse pandud igatsust saada ise lapsi. Jumal on igatsuse laste järele asetanud iga pühendunud kristliku paari südamesse, kes alustavad abielu.

Jumala poolt pandud igatsust ei tohi väärastada ega alla suruda, nagu see on kombeks tänapäeva ühiskonnas. Piiblis on mitmeid näiteid suurest igatsusest laste järele, näiteks Hanna puhul: „Selle poisi pärast ma palusin ja Jehoova andis mulle mu palve peale, mida ma temalt palusin”. (1 Saamueli 1:27) Raahel ütles: „Muretse mulle lapsi, muidu ma suren!” (1Moosese 30:1) „Aga Jumal mõtles Raahelile, ja Jumal kuulis teda ning avas tema üsa.” (1 Moosese 30:22)

Seepärast võtkem vastu iga laps oma peresse ja pangem vastu selle ajastu vaimule, mis kutsub üles piirama perekonna suurust. „Otsekui nooled sangari käes, nõnda on noorepõlve pojad! Õnnis on mees, kes oma nooletupe nendega on täinud! Ei jää nad häbisse, kui nad vaenlastega kõnelevad väravas!” (Psalm 127:4,5)

Jumala kätte usaldamine

Vastsündinu pole lihtsalt rõõm ja kink Jumala käest, vaid Jumal on usaldanud selle väikese elu Sinu hoolde. Milline vastutus ja eesõigus! See laps on meie oma, meie silmatera, antud meile armastada, toita, hellitada, hoolikalt juhatada ja lõpuks juhtida Kristuse rüppe.

Ärgem laskem end läbikukkuda selles vastutuses, sest Issand on andnud meile lapsed Tema jaoks. Hesekiel 16:20 ütleb Jumal, et me oleme sündinud Temale , ning 21. salmis nimetab ta inimesi oma lasteks kui ütleb: „sa tapsid mu poegi ja loovutasid need, lastes neid tulest läbi käia nende heaks?” Me ei taha anda Jumala lapsi sõnakuulmatuse, kergemeelsuse, äralangemise ja maailmameelsuse tulesse, vaid kasvatada neid Issanda manitsuses.

Sellepärast kandkem rõõmuga oma väikesi, võtkem vastu nad oma kodudesse ja kasvatagem neid Temale, sest nad on Tema omad.

„elada rõõmsana poegade emana! Halleluuja!” (Psalm 113:9b)