Organisatoorne meeldetuletus

Kevadkontsert emadepäeval Luguse koosolekul
Esinevad isad ja lapsed, emad pildiaparaadiga esireast või klaveril/flöödil aitavad nii mis jaksavad:

• Päikese poole (sinised pillid+ flöödisoolod salmide vahel)
• Miski pole ise tulnud (sinised pillid, klaver + lapsed rütmipillidega)
• Näidendike „Röövikulugu” (tegelased lambalogoga t-särkides: jutustaja Gertrud, röövik Riste, Jumal Markus, tigu Gudrun, sipelgas Taaniel, mesilane Tobias, lepatriinu Eliisabet)
• Ainult see, kes vaatab elu lähedalt (rütmipillid)
• Kevadlaul (sinised pillid+ klaver)
• Jeesus, ma tänan! (sinised pillid+flööt)

*Koosolekule järgneb koos Emmaste pühapäevakooliga väljasõit putukatepeole „Otsimas kadunud varanust”

PUTUKATEPIDU OTSIMAS KADUNUD VARANDUST (sulgudes vastutav isik)

• Saabumine, sebimine ja lõkkematerjali kogunemine (kõik sebivad)
• Avasõnad, tänusõnad, tagasivaade pühapäevakooliaastale ja pildid (Marko, Meeli, Karina)
• Vaimulik-seiklusrada: Putukad otsimas kadunud varandust. (Karina, Meeli)
• Sõõgiosa (vabatahtlik grillmeister + Kaire, Kai, Piret, Karina, Meeli)
• Mänguosa e. jooksu, turnimis ja pallimängud (Aleksei, Tiit, Marko)
• Nelipüha teemaline vaimulik mõtisklus ja laste suvesse õnnistamine (Lui).
• Koristamine, lahkumine (koristavad ja lahkuvad kõik)

Naiste vastutusala:

Toit (jagada naiste vahel näiteks nii):

• joogid, leib (Kaire)
• salatid (Karina)
• grillimiseks liha/vorstikesed (Meeli)
• õunad jms tükeldatav/jagatav puuvili (Kai)
• plaadikoogid vms (Piret)

(söömisnõud jms on olemas, eraldi ei pea keegi vastutama, oma vastutusalas serveerimiseks-valmistamiseks vajaliku varub vastutaja ise!)

Meesteosa vastutusalad:

· Alekseile, Tiidule jooksu- ja pallimängud

· Markole köied ja muu turnimisatribuutika, (vbl suur batuut)

· Lui –vaimulik osa: söögipalve,väike lastepärane õhtu lõpetus-mõtisklus seoses käesoleva Nelipühaga ja (kui on kohal siis Herbertilt) laste suvve õnnistamine

Näidendi ja laulude kokkuharjutamine ja peaproov: maikuu esimesel pühapäeval (pühapäevakoolis)!

Laagri toimumiskoht veel lahtine. (Lugusele kõige ligemal oleks vast Orjaku matkarada ja linnuvaatlustorn või kassari kiigeplats...)

Paulus II

Et meil pühapäevakoolis haiguste tõttu taas väike paus tekkinud oli, tuletasime tunni alguses meelde eelmise tunni "Röövikulugu" ja väikest jutukest ühest tüdrukust, kellele kunagi ei öeldud, et teda armastatakse ja kelle süda sellest aina kõvemaks ja kurvemaks muutus...

Laulsime laulu "See, kes vaatab elu lähedalt", meenutamaks seda, milliseid imesi me oma argielus igal päeval näha võime kui vaid oskame lähemale kummarduda!

Eelmisel korral jäi meie piiblilugu Paulusest pooleli õige põneva koha peal. Kuri ja kalgi südamega mees oli teel vangistama Jeesuse sõpru, kaasas luba ja sõdurid. Kuid järsku langes taevast ere valgus, mis mehe sadulast paiskas ja pimestas. Jeesus, kelle järgijaid mees oli hävitama minemas, peatas ta ja andis juhiseks vaid minna siiski linna- küllap seal ka edasised juhtnöörid saab.
Pauluse kaaslased talutasidki pimeda mehe Damaskusesse, Sirgele tänavale, kus ta segaduses palvetas Jumala poole kolm ööd ja päeva. Samal ajal valmistas Jeesus ette tema imelist muutumist (röövikust saab liblikas!). Jeesus rääkis Hananiasega- ühega oma sõpradest ja palus tol minna Paulusele Jumala armu sõnumit viima. Hananiasele oli see suur väljakutse- kõik ju teadsid, millise kavatsusega Paulus oli linna poole teel olnud- kas see oleks Hananiaselegi kindlasse surma minek?
Aga kui inimene tõeliselt ja isiklikult kohtub Jeesusega siis ei ole enam kaksitimõtlemist- Paulus võttis armu vastu ja silmapilk sai temast nägija- nii otseses kui ülekantud tähenduses.Kui tegu oleks muinasjutuga siis siinkohal see õnnelikult lõppekski... Päris elus aga ei lõpe lood alati sellise koha peal. Nii ka Pauluse lugu- nüüd said Jeesuse sõbrad ka tema sõpradeks. Kuid kõik need, kelle heaks ja kellega koos ta ise varem tööd tegi- kõigist neist said ju tema vaenlased! Nüüd sai temast endast see, kellele jahti peeti...
Paulusel oli aga ülesanne- töö, milleks tema südant oli läbi kurjuse, kibeda kahetsuse ja patust pöördumise tugevaks valmistatud. Ja Jeesus ise ning tema sõbrad aitasid teda mitmetes raskustes.

Pühapäevakoolilapsed said värvida oma vihikutes järgmise pildi ja pildil näidatut ise ka õuel järele proovida- plokkide abil jooksav nööri otsa kinnitatud kotis istuvat last said teised "üle müüri" põgenema aidata- et keegi viga ei saaks, pidid kõik hoolsa tähelepanuga ja koos sõbra aitamiseks tegutsema!

Vaatasime ka Saksa Piibliseltsi filmi Pauluse pöördumisest, mille Lui meile kohapeal dubleeris.Aga mis siis ikkagi sai sellest tüdrukust, kes armastuseta kurjaks ja kurvaks oli muutunud?

Te juba aimate?
Ta kohtus ühel päeval Jeesusega ja Jeesus ütles talle: "Mina armastan Sind! Ma olen Sind alati armastanud, Sa ei olnud oma vanemate soovimatu viga! Mina valmistasin Sind Sinu emaihus ja Mina olen see, kes Sinus oma head tööd edasi teeb!" Ja kuigi see hea töö veel kestab, kuigi mõnikord see tüdruk ikka vahel rööviku kombel mõtleb, et ta vist ikka on nii tavaline- Jumal siiski teeb temas oma tööd ning ühel päeval saab temastki imeilus Taevalinna elanik!
Aamen.

Peale tunniosa õnnitlesime laulu ja lilledega homme kaheseks saavat Margareetat:

Pildid uues albumis

Lapse iseloomu kujundamine

Kui vaatame vastsündinud lapsele näkku, ei saa me muudmoodi, kui soovime, et ta selliseks puhtaks, süütuks ja rikkumatuks jääkski. Siiski rõõmustame me tema kasvamise ja arengu üle. Selle arengu jälgimises avaldab meile muljet vanemate vastutus ja lapse kujundamise ja õpetamise juures.

Millal peame me oma lapsi õpetama hakkama? Laps ei pea oleme sugugi vana, kui võime märgata tema juures patuse loomuse märke. Nad on pärinud Aadama loomuse, omavad enesekeskset tahet ja kalduvad olema pigem kurjad. Ärgu olgu meil iialgi mõtet, et meie lapsed on pisut paremad, kui teiste lapsed.

Õppimine algab sünniga ja esimestel muljetel on kõige jäävam mõju. Keegi on öelnud, et lapse elu kujundatakse tegelikult välja esimese viie eluaasta vältel. Näide Jookebedist, Moosese emast, on väga märkimisväärne. Me ei tea täpselt, kui vana oli Mooses, kui ta asus elama vaarao tütre juurde, aga see, mida ta oli õppinud kodus, mõjutas usutavasti tema otsuseid. „Pidades paremaks ühes Jumala rahvaga kannatada viletsust kui üürikest aega nautida paturõõmu (Heebrea 11:25).”

Et oma ülesandega hakkama saada, peame oma elu elama Jumala tahte järgi. Kui lapsed ei taju oma vanemates Jumala armastust, Tema Sõna ja austust Kiriku suhtes, on ebatõenäoline, et nad kasvades saavad õige ettekujutuse Jumalast.

Süütud lapsed ei vastuta oma möödalaskmistega mitte Jumala, vaid oma vanemate ees. Vanemad on vastutavad käitumise eest, mida nad oma lastele lubavad. Kui möödalaskmine leiab aset, peame meie vaatama, et rakendaksime õiget karistust, seejärel andestama ja unustama. Seda tehes näeme, et lapse süü on kaotatud. Peame kasvatama neis mentaliteeti hoida südametunnistus puhtana. Vaadakem lähemalt praktilisi alasid, milles vanemate õpetus on vajalik.

Sõnakuulmine (allumine)

Allumine pole inimesele loomupärane. Seda õpitakse harilikult läbi keeruliste ja soovimatute olukordade ning sõnakuulmatuse. Piibel räägib, meile, et Kristus õppis sõnakuulelikkust kannatuse kaudu. Igaüks peab õppima alluma auoriteedile ning seda on kõige parem õppida just lapsepõlves. Jumal on oma sõnas kutsunud lapsi alluma vanematele ja austama neid : „Lapsed, kuulake oma vanemate sõna Issandas, sest see on õige. „Austa oma isa ja ema!” – see on esimene käsusõna, millel on tõotus” (Ef 6:1,2)

Viivitamatus (kohene kuuletumine)

Viivitamatus on kuulekuse alus. Lapsi tuleb õpetada nõudmistele vastama otsekohe, viivitamata. Hilinenud sõnakuulmine on sõnakuulmatus. Kui palju kergem on alluda Jumala kutsele, kui on harjumuseks kuuletuda oma vanematele otsekohe.

Austav suhtumine Jumala Sõnasse ja palvesse

Juba väga varakult peame oma lapse õpetama palvetama. Vanemad peavad lugema neile Piiblilugusid, suuremaks saades peaks Piibli lugemine muutuma loomulikuks osaks nende päevast. „Kuidas hoiab noor inimene oma teeraja selge? Kui ta peab seda sinu sõna järele” (Psalm 119: 9) Vanemad, kas oleme eeskujuks selles? Kas meile meeldib lugeda ja mõtiskleda Jumala asjade üle? Kõnekäänd: „More is caugth than taught” - „ enam püütakse kinni kui õpetatakse” rõhutab eeskuju tähtsusts selles. Tähendusrikkad pereosaduse hetked annavad hindamatu panuse selle eesmärgi saavutamisse.

Ausus

”Sellepärast jätke maha vale ja rääkige tõtt igaüks oma ligimesega...” (Ef 4:25). Niiöelda „valged valed” (hädavaled) on patt Jumala silmis. Peame sisendama lastele vajadust rääkida alati tõtt, sõltumata olukorrast.

Püüdlikkus (usinus, hoolikus)

On vanemate kohustus jälgida, et kokkulepitud kohustused saaksid täidetud korralikult ja kohusetundikult. Lapsed ei pea olema väga suured, selleks et suudaksid aidata mänguasju kokku koguda, pesta oma käsi jne. Selliseid omadusi varakult kujundades, toob see neile kasu kogu eluks.

Autoriteetide respekteerimine

„Olege sõnakuulelikud oma juhatajaile ja alistuge neile...”(Heeb.13:17)

Näeme Jumala kohutumõismist austamatuse suhtes Eliisa aegadel. Kui lapsed pilkasid kiilaspäist prohvetit, hävitas Jumal neist paljud. Millise eeskuju meie jätame? Kuidas räägime meie pastoritest, kooliõpetajatest, riigivalitsejatest jne. Kui vanemad kukuvad läbi austava suhtumise ülesnäitamises, mida võime oodata siis nende lastelt? Lapsed järgivad ju alati oma vanemate eeskuju.

Jumalakartus

Kas me käime Jumala lähedal? Kas teame, mis tähendab olla osaduses Jumalaga? Me ei soovi, et lapsed Jumalat kardaksid, vaid et peame neile õhutama Püha Jumala pühadust ja õiglust. Ühel päeval peame kõik seisma Jumalaga silmast silma ja andma vastust kõikidest tegudest, mida oleme teinud. Kas seda tõsiasja oleme lastele rääkinud?

Karistamine

See mõte on Sõna õpetustest. Me oleme tänulikud õpetuste eest, mis meie jaoks Piiblis kirjas on. „Meeletus on seotud poisi südamesse, aga karistusvits saadab selle temast kaugele!” (Õp 22:15) Me ei pea eriti kaugele vaatamagi, et näha et maailma võtted ei toimi. Karistamise puudumine või valed karistusviisid toovad frustratsiooni nii lapsele kui vanemale. Vanemad, kes ei järgi Piibli põhimõtteid karistamise kohta, pole võimelised ka saavutama eesmärke, ning leiavad end aastate mööduses olukorras, kus lapsed ei austa neid ning valmistavad paljude asjadega nendele isegi häbi. ”Vits ja noomimine annavad tarkust, aga üleannetu poiss teeb häbi oma emale” (Õp.29:15) „Karista oma poega, kuni veel on lootust...” (ÕP. 19:18) „Sa peksad teda küll vitsaga, aga sa päästad tema hinge põrgust!” (Õp. 23: 14) „ Õpeta poisile teed, mida ta peab käima, siis ta ei lahku sellelt ka mitte vanas eas!” (Õp 22:6)

Vanematel on ainult üks võimalus kasvatada oma lapsi Issanda tundmises. Järelikult on meil ainult kindlaksmääratud aeg selle töö tegemiseks ja pole aega puhata.

Meie eesmärk lapse kujundamises pole see, et lastest saaks ühiskonnas mõjuvõimsad isikud vaid mehed ja naised, kes on Jumalale pühendatud ja kasulikud Tema teenimistöös.

Pidage meeles! Sinu laps on ainus varandus, mille saad taevasse kaasa võtta!

Täna taas erinevate lokkavate tõbede tõttu pidasime pühapäevakooliga ametlikult pausi. Mitteametlikult aga kutsus kaunis kevadilm siiski loodusesse ning seadsime isekeskis sammud palvemaja poole. Kohale jõudes, polnudki enam muud kui spontaanne pühapäevakoolitund maha pidada- laulsime kevadlaule ja palusime õnnistust, tervist ja kaitset kõigile meie väikese osadusgrupi peredele, lapsed lõpetasid eelmise tunni piltide värvimist ja joonistasid uusi ning arutasime Mary Batchelor´i raamatust "Piiblit avades" loetu põhjal algkoguduse elukorralduse, tagakiusu ja enese tegelikkusest paremas valguses näidata püüdmise (Hananiase ja Safiira juhtumi alusel) üle. Niiet tõsised teemad ja tõsine tund selle nädala muidu ka tõsiste vaimulike õppetundide jätkuks meie peres...Järgmisel nädalal loodame jätkata Pauluse elust jutustamisega ja filmi vaatamisega. Ehk saame õuel mängidagi.
Tevituseks tõbistele ja tujutõstmiseks muidu vahvatele väike klaverikontsert ka- laulge kaasa ;)

(Timo, vabandust, see pianist jääb küll oma kuulsale nimekaimule kõvasti alla :D Lugu oma täies ilus kuulake pigem Meediamisjoni lehel!)

Hiiumaa patust puhtaks!

3. mail puhastab kogu Eestimaa prügist oma metsaaluseid- tekkis mõte, et ka meie, kristlased, võiksime samaga tegeleda. Nii otseses kui kaudses mõttes.

???Miks mitte liituda ka puhastusaktsiooniga ühise meeskonnana kasvõi pühapäevakoolide või koguduste kaupa?

???Teisalt on aeg välja minna ka laste kaitseks- peagi (Lastekaitsepäeval, 1. juunil) toimub temaatilisi üritusi igal pool- taas saaksime meiegi endi hoolde usaldatud Jumala laste kaitseks ja maailma vastu välja minna ning tõhusamaid relvi- Jumala Sõna ja palvet kasutada!

Teeme ära?

Kevad südames

Kevad on tore aeg- looduses kõik tärkab, inimesed on lahked ja rõõmsad. On palju pühademeeleolu ja saab kingitusigi :) Meie pühapäevakooli tütarlapsed said sel nädalal ka vahvad tervituspakid- saadetud on nad teele juba ammu ja kaugelt ameerikamaalt aga see ei vähenda tegijate südamesoojust ja eestpalvete tugevust! Suur tänu- Jumalale, kingivalmistajatele ja vahendajale-kohaletoimetajale!!!
Et pakivalikus seekord olid ainult väikestele tüdrukutele mõeldes tehtud kingid, (poisse aga pühapäevakoolis isegi rohkem:)) siis lisaks kingisaamisrõõmule õppisime enda oma sõbraga jagamist ning seda, et Jumala heldus ja head kavatsused on alati parimad ja üle meie inimlikust arusaamisest!

Kristliku pere väärtused

Lugesin hiljuti raamatut Kristliku perekonna väärtused ("Christian Family Values" (CMCO Publications)). Mõtlesin loetut ka teiega peatükk-haaval jagada, tõlkides raamatut eesti keelde. Raamat on üles ehitatud inimese elukaare järgi - alates sünnist kuni surmani. Vabandan ette konarliku tõlke pärast, loodetavasti ei sega see mõtetest aru saamist!

Eessõna

Kristlik perekond on üks kristliku kiriku alustalasid. Seal kus kodu on nõrk, on ka kirik nõrk. Me usume, et Kristlik kodu ja perekond mõjutavad otseselt näiteks kooli heaolu, kui ka kogu rahva heaolu. Jumal on kutsunud oma rahvast olema maa sool ja valguseks neile, kes kõnnivad pimeduses.

Selle raamatu peatükid ilmusid algselt järjejutuna ajalehes Ontario Informer, need on läbi vaatatud ja kogutud sellesse bukletti, et muuta need kättesaadavamaks. Me usume, et sellest saab sobiv täiendus meie kodu raamtukogudele.

Avaldame tunnustust järgmistele vendadele, kes on raamatusse kirjutanud artikleid: Enos Nighswander, Larry Steiner, Delton Martin, Harvey Brubacher, Edgar Martin ja David B. Martin.

Kirjastuse nõukogu igatsuseks on, et see buklett oleks vaimuliku ülesehituse tööriistaks teie kodudes ja kasvataks teie austust kristlike pereväärtuste vastu Jumala auks ja ülistuseks.

Ontario Konservatiivne Mennoniidi Kirik

Kirjastuse nõukogu

1.Peatükk

Uue pereliikme vastu võtmine

Uue pereliikme vastu võtmine algab Jumala poolt kaasaantud armastusega laste vastu. Laste armastamine areneb läbi meie elu. Meie oma lapsepõlves oleme õppinud austama teisi lapsi ja nendega sõbralikult koos mängima. Armastus laste vastu muutus meie kasvades ja küpsedes, kui õppisime aitama vanemaid oma nooremate õdede ja vendade hoolitsemises ning abistama teisi, kelle vastu me lahkust oleme üles näidanud.

Küpsedes hakkasime märkama enestes Jumala poolt meisse pandud igatsust saada ise lapsi. Jumal on igatsuse laste järele asetanud iga pühendunud kristliku paari südamesse, kes alustavad abielu.

Jumala poolt pandud igatsust ei tohi väärastada ega alla suruda, nagu see on kombeks tänapäeva ühiskonnas. Piiblis on mitmeid näiteid suurest igatsusest laste järele, näiteks Hanna puhul: „Selle poisi pärast ma palusin ja Jehoova andis mulle mu palve peale, mida ma temalt palusin”. (1 Saamueli 1:27) Raahel ütles: „Muretse mulle lapsi, muidu ma suren!” (1Moosese 30:1) „Aga Jumal mõtles Raahelile, ja Jumal kuulis teda ning avas tema üsa.” (1 Moosese 30:22)

Seepärast võtkem vastu iga laps oma peresse ja pangem vastu selle ajastu vaimule, mis kutsub üles piirama perekonna suurust. „Otsekui nooled sangari käes, nõnda on noorepõlve pojad! Õnnis on mees, kes oma nooletupe nendega on täinud! Ei jää nad häbisse, kui nad vaenlastega kõnelevad väravas!” (Psalm 127:4,5)

Jumala kätte usaldamine

Vastsündinu pole lihtsalt rõõm ja kink Jumala käest, vaid Jumal on usaldanud selle väikese elu Sinu hoolde. Milline vastutus ja eesõigus! See laps on meie oma, meie silmatera, antud meile armastada, toita, hellitada, hoolikalt juhatada ja lõpuks juhtida Kristuse rüppe.

Ärgem laskem end läbikukkuda selles vastutuses, sest Issand on andnud meile lapsed Tema jaoks. Hesekiel 16:20 ütleb Jumal, et me oleme sündinud Temale , ning 21. salmis nimetab ta inimesi oma lasteks kui ütleb: „sa tapsid mu poegi ja loovutasid need, lastes neid tulest läbi käia nende heaks?” Me ei taha anda Jumala lapsi sõnakuulmatuse, kergemeelsuse, äralangemise ja maailmameelsuse tulesse, vaid kasvatada neid Issanda manitsuses.

Sellepärast kandkem rõõmuga oma väikesi, võtkem vastu nad oma kodudesse ja kasvatagem neid Temale, sest nad on Tema omad.

„elada rõõmsana poegade emana! Halleluuja!” (Psalm 113:9b)

Loo mulle Jumal puhas süda!

Tänane tund rääkis muutumistest- kuidas Jumalale ei ole võimatu teha kõige tavalisemast eriline ja kõige kõvemast, külmemast südamest pehme ja armastav.Lapsed said jälgida jutustust "Tavaline röövik" (vt allpool) ning ise kõvadest maisiteradest valmistada pehmet ja söödavat popcorni.Seda teadsid kõik lapsed, et inimese südant suudab muuta vaid Jeesus.
Alustasime ka Pauluse elust jutustamisega- iga laps sai endale värviraamatu, mille abil nüüd mõne tunni jooksul tema elusündmusi jälgime. Mõnes mõttes meenutas ju Sauluse muutumine Pauluseks ka tänase tunni peategelase "Röövik- Hermie" lugu. Jumalal on igaühe jaoks plaan ja Tema viib meis oma hea töö lõpuni!

“Tavaline röövik”

Max Lucado jutustuse "Hermie: A Common Caterpillar" ainetel:Ma jutustan teile loo ühest väikesest röövikust, kes oli väga õnnetu, et oli nii tavaline. Roheline ja tavaline, ta ei erinenud millegi poolesti teistest.

Röövikud ei olegi just kõige veetlevamad, inimesed peavad neid isegi ebameeldivateks, ajavad neid oma põldudelt ära... Aga tema oli veelgi tavalisem – ei täppe ega triipe, mitte midagi, mis eristaks teda teistest.
Sõi tavalisi lehti tavalise rohu sees.

Kuid ühes asjas erines ta siiski teistest – ta rääkis öösiti Jumalaga ja Jumal rääkis temaga. Ta küsis Jumalalt sageli:”Miks Sa tegid mind nii tavaliseks? Teistel on triibud ja mõnel on täpid, aga minul ei ole midagi, olen lihtsalt üks röövik.”

Tal oli ka sõber, Ussike, kes oli ka väga tavaline. Need sõbrakesed mõlemad rääkisid öösiti Jumalaga ja Jumal vastas neile: “Ärge kurvastage, armastan teid sellistena nagu olete, aga minu töö teis kestab!”

Sõbrakesed nägid väga tugevat sipelgat, kes jaksas kanda seljas endast suuremaid koormaid, nägid mesilast kes oli toredalt triibulne ja valmistas maitsvat mett, nägid tigu, kellel oli väga uhke maja, lepatriinut oma uhkete täppidega. See tegi neid taas kurvaks ja nad kurtsid jälle Jumalale: ”Miks meis ei ole midagi erilist, miks meie oleme nii tavalised?”
Ja Jumal vastas:”Ära kurvasta, armastan sind just sellisena nagu sa oled ja minu töö sinus kestab ikka edasi!”

Kuni ühel päeval...
... sai sellest tavalisest röövikust kaunis liblikas.

Sõber vaatas teda imetledes:”Oi kui imeilus Sa oled!”
Lennates ütles liblikaks saanud röövik sõbrale:” Jumal armastab ka Sind just sellisena nagu Sa oled, aga pea meeles, Ta jätkab ka Sinu juures oma tööd!”

(MÄNGI KA RÖÖVIK-HERMIE MÄNGE)

See lugu räägib loo meist igaühest endast, meie igaühe sees elab laps, kes peab ikka ja jälle kuulma Isa armastavaid sõnu: “Armastan sind just sellisena nagu sa oled praegu – kõigi oma tavaliste asjadega ja kõigi oma vigadega.

Armastan sind täielikult, sa ei või teha midagi, et armastaksin sind veel rohkem ja sa ei või teha mitte midagi, et armastaksin sind vähem, kuna minu armastus on täiuslik ja minu töö sinu juures jätkub.

Meil on õigus olla tingimusteta armastatud ja vastu võetud, heaks kiidetud. Jumal lõi inimese täiuslikuks ja heaks ja oli rahul ja rõõmus sellega, mille ta oli loonud ja meie ise saame terveks kui me usume seda.

Laps ei ole mõtetelugeja. Kui me ei ütle neid armastuse sõnu lapsele, muutub tema süda kalgiks ja ta ei õpi ka ise armastama. Ta õpib täitma ülesandeid, järgima reegleid, vältima konflikti ja karistust.
Kui nii on juhtunud, saab teda ravida ainult Jeesus.

Seepärast ütle oma lapsele juba täna, et teda armastad ja õpeta ta tundma Jeesust, kes võib ainsana parandada kõik meie inimlikud/lapsevanemlikud kasvatusvead!