Mt 25,5-6

Aga kui peigmees viibis, jäid nemad kõik uniseks ja uinusid magama. Aga keskööl kuuldi häält: “ Vaata, peigmees tuleb, minge temale vastu.”

Varsti on kesköö. Ei ole enam kuigi palju aega. Ei saa enam midagi erilist ette võtta ja lõpule viia. Selleks ei jatku aega. Mis on tehtud, sellega tuleb leppida.
Siis tuleb peigmees. Juba lühikese aja pärast öeldakse kõigile ja kõikjal: minge välja peigmehele vastu.

Kõik peavad minema. Targad ja mõistlikud neitsid, hooletud, unised ja rumalad, inimesed suure usu, lootuse ja igatsusega, samuti ka need, kelle silmad on rasked unest, kes on leiged ja ükskõiksed. Nad kõik lähevad. Mõned valavad õnne peigmehe tulekuks ja teised joovad vahutavat veini tulija terviseks.
On palju neid, kes ei julgegi silmi üles tõsta taeva poole, suruvad pisaraid tagasi ja paluvad, kas Jumal ei oleks neile armuline. Oodatakse peigmeest. Üht suurt, võimsat külalist, üht tulijat kuskilt kaugelt. Ja ta tulebki kaugelt. Tuleb aastatuhandete ja- miljonite perest, igavese elu rüpest. Uus aasta on ta nimi. Ta tuleb lõppeks elava Jumala juurest. Seepärast tohimegi teda nimetada suure ja kõrge nimega – peigmees.
Ja tema tulek sünnib keskööl. Siis, kui on väljas pime ja valu läheneb kodule, kui ei ole läheduses sõpra, isa ja emagi võib - olla on juba ammu mullas, siis tuksatab silmas elutuli vana aasta õhtul ja huuled loevad palvesõnu, et tuleks midagi paremat, et tõuseks päike ka meie elumuredesse, nagu uus aasta oleks tõepoolest Jumala käskjalg ja
tooks rikkaid ande lastele ja vanadele. Meil on ju nii palju keskööd. Kõik murelikud ja koormatud inimesed on kesköö lapsed ja kujud. Käivad ringi nagu varjud. Aasta vahetusel vähemalt lööb muredest muljutud süda kiiremini ja vanad haavad lakkavad valutamast.

Kas see on see aasta, mis pidi tulema ja tooma õnne? Neid on juba palju tulnud. Aga nad tõid kaasa halle juukseid ja uusi haavu, rõõmu ei olnud nende silmis. Aeg läheb oodates igavaks. Väsimus võtab maad. Ütelgu uus aasta, kui ta tuleb, kas ta on peigmees. Muidu ei tahagi teda vastu võtta, hoiad meelsamini vana äramineva aasta käest kinni. Jah, seda ta on. Sellepärast, et ta tuleb Jumala nimel ja otseteed Jumala juurest. Tuleb üle lumise lagendiku Jumala igavese armastuse ja õnnistusega. Tuleb taeva väehulkadega ja Jumala Poja lepitava vere ning ristiga. Uus aasta ilmub uute teede ja võimalustega, uue sõpruse, usalduse, uue tule ja soojusega. Meie kõik läheme temale keskööl vastu ja hüüame: Vaata, peigmees tuleb.

Jaan Lattik “ Tulge vee juurde”