PPK

"Kes ustav on kõige vähemas, see on ustav ka suures; ja kes ülekohtune on kõige vähemas, see on ülekohtune ka suures. Kui te nüüd ülekohtuses mammonas ei ole ustavad olnud, kes võib teie kätte tõelist usaldada?"
Lk 16: 10-11

Kaks santi
Tee veeres palunud kaks santi almust. Kuningas jalutanud santidest mööda ja küsinud esimese sandi käest: “Kelle pääle sa loodad?”
See vastanud: “Mina loodan Jumala pääle!”
Kuningas läinud teise sandi juurde ja küsinud selle käest “Kelle pääle sina loodad?”
See aga vastanud:”Mina loodan kuninga pääle.”
Kuningas käskinud siis neid mõlemaid üks õhtu tema juurde tulla. Sandid läinudki kästud ajal mõlemad sinna. Kuningas tulnud ka välja ja andnud santidele kaks leiba, kummalegi ühe. Sandid tänanud ja hakanud kodu poole kõmpima.Tee pääl ütelnud see sant, kes kuninga pääle lootnud: “Minu leib on vist nätske, käes teine kohe hoopis raske!”Jumala pääle lootja sant vastanud: “Minu leib küll nätske ei ole,üsna kerge.”Siis teine sant ütelnud: “Vahetame leiva ära.”Jumala pääle lootja sant olnud nõus: “Vahetame. Mul üks Jumala and kõik,mis ma söön.”Ja vahetanudki oma leiva ära.
Läinud siis mõlemad oma koju. Jumala pääle lootja sant pole aga sestsaadik enam kunagi kerjama tulnud.
Mõne aja pärast jalutanud kuningas jälle mööda teed ja näinud seda santi ikka veel tee ääres paluvat, kes tema pääle lootis.Ta läinud sandi juurde ja küsinud: “Kas sa sellest veel küllalt ei saanud, mis ma sulle andsin?”Sant vastanud: “Aga palju siis sellest väiksest leivast ikka saab?”Kuningas ütelnud: ”Ma panin ju ometi su leiva seest kulda täis,nii et sa sellega ilusasti oma eluaega rahuliste läbi oleksid saanud.”
Sant ehmunud seda kuuldes ära ja ütelnud,et ta selle leiva Jumala pääle lootva sandiga ära olla vahetanud.Kuningas ütelnud selle pääle: “Kui sa oma õnne ära vahetasid, siis mine ja looda sina ka Jumala pääle,kuni Jumal sind ise aitab.”
Ja kuningas pole talle midagi andnud.

V.Pärtelpoeg kuulnud oma isalt 1889.a. Palamusel