Lastelehel on nüüd advendikalender- iga päev saad lugeda/kuulata jõulujuttu. Kalendri leiad: http://lasteleht.ee/joulukalender

Samas vabandame laste päevasõna lugejate ees, et Eluleiva ilmumine on aeg-ajalt tehnilistel põhjustel häiritud.

ADVENDIKS

Me seisame täna advendiaja alguses. Esimene Kristuse tulemise püha on möödas. Jõulud, Jeesuse sünnipühad ei ole enam kaugel. Veel kolm pühapäeva on ootuseaega.

Sellel ootuseajal me meenutame Jeesuse tulemist siia maailma, tema rahu, tema lähedust, tema abi mida ta meile pakub.

See aeg ei ole loendamatute lõbustuste, kingituste jahtimise ja jõulupidude aeg vaid hoopis – mitmetelegi nähtavasti üllatuseks – paastuaeg. Ka violetsed tekstiilid kirikutes annavad sellest tunnistust. Kuigi evangeelses kirikus selliseid paastumise reegleid ei ole nagu vanades kirikutes siis ometi on see aeg ka siin sisemiseks puhastumiseks. Ei saa minna suurele rõõmupeole, kui süda on raske ja määrdunud. Me valmistume ju pühadeks väliselt - koristame, küürime, kohendame, vaatame ehk enam oma välimusele. Aga hoopiski olulisem on vaadata endasse. Milline ma sisemiselt olen, millised on minu suhted lähedaste ja kõigi inimestega. Kas Jumalale kuuluv koht minu südames on täitmata või täidetud millegi muuga. Kas jõulud on minu jaoks vaid perekondlik kokkusaamine, koolivaheaeg, töövabad päevad või rõõmustun ma tõesti ennekõike Kristuse tulemisest. Jumala inimeseks saamisest.

Advendiaeg on meie maal aasta kõige pimedam periood. Tänavu küll juba lumevalgusega valgemaks saanud loodu ootab talvist pööripäeva. Kuigi talv on ees annab teadmine päevade pikenemisest uut jõudu ja lootust uueks alguseks, uueks kevadeks. Advendiaeg tuletab meile ka meelde, et Petlemmas sündis laps - Jeesus, kes on samuti Valgus. Ja kui Tema valgus meie eluteed valgustab, siis ei ole meil vaja karta pimedust. Meil ei ole vaja karta pimedust ei siin elades, ega üle igaviku silla minnes. Tema valguses ei ole pööripäevi. Tema valgus on igavene.

Rõõmupühad, jõulud ei ole enam kaugel. Valmistagem siis ennast, et võiksime rahu ja rõõmsa meelega tervitada Jeesust tema sündimise päeval ja kord tema taastulemise hommikul.

***

Jumal ja Isa, kes Sa oled pika meelega, anna meile väsimatut kannatlikkust ja lahket meelt, et me kedagi ei solvaks ega kellegi rahu ei rikuks, vaid et me niipalju, kui see meie teha on, üksmeelt peaksime kõigi inimestega!

Anna meile oma Poja Jeesuse läbi rahu õilist andi ja ühenda meie südamed üksteisega armastuses!

Õpeta meid järele andma ja tee tühjaks nende nõud, kes pahandust tekitavad! Aita meid kõik pahad sõnad kiiresti unustada ning andestada, nõnda kui Sina oled meile kõik andeks andnud!

Jah, Sinu rahu, mis on ülem kui kõik mõistus, hoidku meie südamed ja meeled Kristuses Jeesuses, meie Issandas! Aamen.

Esimene advent

Käreda pakasega kogunesime seekord Luguse asemel Süldele pühapäevakoolitundi pidama. Suurem osa kohaletulnutest oli osalenud ka Mäeltsel hommikusel koosolekul. (Sel aastal saab nimelt Mäeltsel, Käina baptistikoguduses igal advendipühapäeval algusega kell 11.00 kuulata lisaks jutlusele erinevaid esinejaid ja maitsta jõuluküpsetisi, lastelegi on oma jõulujutt ja mängud.)

Aleksei pidas alguspalve ja süütasime advendiküünla laulu saatel. Tänases tunnis uurisime tõotusi Jeesuse sünni kohta, mis Jumal oli Iisraeli rahvale andnud. Kirjakohti jätkus lugemiseks pea kõikidele ja tunnusmärke Jeesuse kohta leidsime hulga. Hoolimata prohvetite kaudu antud märkidest ei tundud juudid Jeesuses ära tõotatud Messiat ning nende hinges kõlas küsimus: "Kas oled see sina, või peame ootama kedagi teist?".

Mõtlesime sellele, mida meie jõuluajal kõige rohkem ootame. Laulsime ka mõned jõululaulud ja meisterdasime pildi Petlemma laudast, meenutamaks jõulude tõelist keskpunkti - Kristuse sündi. Tunni lõpus sai iga laps kaasa kauni jõulukalendri, samuti Petlemma lauda pildiga.

Peale supi söömist hakkasime teele sättima, kuna osasid meist ootas eest veel ka advendiküünlasüütamise teenistus Emmaste kirikus. Hämaras läbi lumise õue sammudes imetlesime õunapuudel põlevaid küünlalaternaid.

Sünnipäevane pühapäev

Eilne pühapäevakoolitund langes kokku ka Gertrudi sünnipäevaga ja et meie peres nädalavahetus tähtpäevadest tihe oli, siis palusime pereosadusekaaslastel Luguselt mööda, Süldele, sõita.
Tuba sai tihedalt täis aga nagu Marko ka avapalves ütles- Jeesusele on ikka ruumi!Laulsime suvisest palvekoolist tuttavaid laule, mis vähemalt minu jaoks, olid sügisestes vihmasadudes ja tuultes korraga saanud uue ja sügavama tähenduse.
Siis lugesime päevasõna, Eluleiba. Päevasõna rääkis sellest, kuidas teineteisega ka rasketel aegadel ja tülide sees käituda, kuidas üksteist alanduses enesest ülemaks pidada.
Järgnes ühine palve, kus igaüks sai oma mured ja tänu Jeesusele tuua, ka lapsed (palveristi käest kätte andes).
Lauluga palusime veel Jeesusel oma südamed puhastada.
Seejärel jagas Marko peitepilte näidates mõtteid selle kohta, kuidas me inimestena asju väga erinevalt näeme, tajume ja mõistame. Kuidas me sageli isegi pühakirja lugedes mõistame kirjutatut hoopis erinevalt. Jutu mõte oli veelkord rõhutada, kui tähtis on mitte iseennast ja oma arvamust nähtust vaid just teist inimest ja justnimelt alandlikkuses tähtsamaks pidada.
Kas ja kuidas see meil tegelikult õnnestub... Tuleb tunnistada, et mitte alati. Ja eriti siis mitte kui endal kuuldust ja nähtust hoopis teine kindel arusaam on.
Me vajame Jumalalt selles abi ja juhatust ning ilma Jeesuse, kui tõlgi ja vahemeheta, ei olegi üksteisemõistmine võimalik.Lapsed said peale tunniosa Markuse juhendamisel õppida mängu "Majakas ja karid", milles häälte- majaka piiksumine ja karide sahin- järgi tuli pimesi sadamasse jõuda.Sünnipäevalapse soovil oli piduroaks hernesupp ning juustu-singi kuklid, mille küpsetamisest majas leitsak püsis vaatamata vahelduvale tuulutamisele.
Kohvilaua katmise ajal kuulasime Antoni värskeimat tervenemistunnistust ning tema põhjalikku tagasisidet eelpoolkirjeldatud tunniosa metoodikale.
Nagu sünnipäevale kohane, sai viimaks ka tort ja kringel lauale ning kõlas õnnitluslaul üheksaseks saanud Gertrudile.

Milline on Sinu Jeesus

Vaatlesime pühapäevakoolis 14. novembril 2010 teemat: „Milline on Sinu
Jeesus.“

Eelmisest tunnist oli igale lapsele antud võimalus joonistada oma
ettekujutus Jeesusest Kristusest Jumala Pojast. Et UT ei anna meile mingit
konkreetset kirjeldust lähtusime Jeesuse maise rännu kaasaaegsete
kirjeldustest ja igaühe tunnetusest. Võtsime aluseks Uue Testamendi aga
vaatlesime ka Jesaja prohveteeringut Jesaja 9 ja 61 peatükis.

Alustasime tundi palvega, et Jumala ise õnnistaks ja ilmutaks Püha Vaimu
kaudu meile Jeesuse olemust. Siis lugesime juba mainitud kirjakohti.
Seejärel sai igaüks võimaluse tunnistada, kuidas Jeesus on temale ilmunud.
Ilusa tunnistuse palvevastusest andis Aleksei.
Siis näitasid lapsed oma kodus valminud pilte Jeesusest, mis olid väga
isikupärased, UT inspireeritud ja vahvad.
Laulsime veel mõned vanad Talle Kiituse laulikust pärid Jeesust kiitvad
laulud.
Seejärel vaatasime kõik üheskoos kuidas on Jeesust kujutatud:
Vanadel vaimulikel piltidel läbi kogu Piibli; kuidas on Jeesust kujutatud
kunstis; kuidas on Jeesust kujutatud filmis ja kuidas on kujutatud ka muid
UT kirjakohti.
Enne sööki joonistatsid lapsed veel kord oma nägemust Jeesusest.
Seejärel laulsime veel mõned vaimulikud laulud ja Lui pidas söögipalve ja
peale maistvat söömist Marko lõpupalve.
Jeesuse kaasaaegsete tunnistusi:

„Jeesus oli oma ema moodi, ainult et tal ei olnud tema ema mahedust. Tema
juuksed olid kuldsemad kui emal, kuigi päikesest põlenud. Ta oli pikk ja
tema õlad olid pisut longus. Tema nägu oli kitsas ja üldjoontes tõmmu,
paljust väljas viibimisest. Tema silmad olid suured ja pehmelt sinised ja
veidi raskepärase pilguga.“

„Ta äratas nii armastust, kui viha. Tal olid pähklipruunid õlgadeni
langevad eest nasiiride kombel lahku kammitud juuksed, veatu, kergelt
roosatava jumega nägu. Tema otsaesine oli sile, kõrge ja väga meeldiv,
tema suu ja nina olid hästi vormitud, tal oli tihe habe, juustega
sarnaneva tooniga, hoolitsetud ja mitte väga pikk, tema vaade oli süütu ja
täiuslik, silmad selged. Keegi ei mäleta teda naermas küll aga nutmas. Tal
oli ilus keha ja meeldiv tark kõneviis.“

Ppk tund 7. novembril 2010

Tunni teema – kannatlikkus

Alguslaulud:

Jeesus on tee mis taevasse viib

Eks teie tea

Vala õli mu lampi ma palun

Kõik selle ilma peal ikkagi kaob

Lugesime psaltrist 90. laulu ja olime alguspalves. Mõeldes tädi Mallele laulsime veel laulu 529 Varsti, kui hiilgavad tähed on kustund.

Tänase tunni teemale vastavalt lugesime Piiblist Jaakobuse kirjast 5, 7-12. Järgnes varem õpitud laulu meelde tuletamine . Lauluks oli Timo Lige „Suur kala“.

Rääkisime kannatlikkusest ja kannatamatusest. Kannatlikkusest, kui Vaimu viljast. Kannatlik inimene jääb ustavaks ka raskustes ja loodab, et tulevad paremad ajad. Ta loodab, et praegune raske aeg möödub. Kannatlik ei tõtta kohe sõdima vaid on pika meelega.

Kannatlik allub kuulekalt jumalikule tahtele.

Lugesime Piiblist veel kirjakohti, kus räägitakse kannatlikkusest- Ii 1, 1-22; Mt 24, 6- 13; Jk 1, 2-6; Mt 5, 10-12; Hb 10, 32-36.

Kannatlikkuse näitena uurisime lähemalt Iiobi raamatu algust. Rääkisime kuidas on võimalik kannatlikkuses kasvada. Millised on meie elus need olukorrad, mis panevad meie kannatlikkuse proovile.

Praktiliseks ülesandeks oli odra ja nisu seemnete segust eraldada erinevad viljaterad erinevatesse topsidesse. Selgus, et selleks ülesandeks oli meie lastel küllaga kannatlikkust. Hoopis raskem oli end tunni esimeses osas sundida kirjakohtade lugemisele, kuulamisele.

Järgmiseks said kõik lapsed jaguneda paaridesse. Algas mõistatamine. Väljajagatud tabelis olid lahtrid- loom, taim, kohanimi Palestiinas, lind, nimi Piiblist. Vastavalt etteöeldud esitähele, pidi kõik lahtrid täitma õigete nimedega. Püha maa kohanimede otsimiseks olid kasutada Piibliatlased.

Pühapäevakoolitund lõppes filmi vaatamisega kannatlikust Iiobist (leitav www.bibel-videothek.de) ja tavapärase ühise lõunalauaga.

Kui Jumal lubab saame jälle kokku järgmisel pühapäeval. Aga nagu onu Anton ütles kodune töö on ka kõigil vaja kaasa võtta. Selleks on enda joonistatud pilt Jeesusest. Head joonistamist siis ja ootan põnevusega järgmist pühapäeva ja valmivat „galeriid“ Jeesustest.

(Kannatlikkust proovib ka pildiaparaat, millega sel korral jälle kokkusaamiset pilte teha ei saanud.)

Issand kutsus täna koju oma ustava teenija, Luguse kogudusevanema abikaasa Malle Laid-Tuuliku.

Ärasaatmine Luguse palvelast teisipäeval, 9. novembril kell 11.00

Jeesus ütles talle: "Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb. Jh.11:25