Lumine talv on lõppemas aga enne kui liumägi ja iglu lõplikult sulavad, kutsume pühapäevakoolilapsi väikesesse eskimoteemalisse laagrisse Süldele.(Eskimotel olla kombeks piimast võõrutatud pojad saata iseseisvust õppima mõne teise lähedase pere juurde, Luguse pühapäevakoolilastel on samuti võimalus ebatraditsiooniliselt ilma vanemateta ööbida ja vanematel omakorda oma usaldusvõime proovile panna ;)) Meie "koerteta kelgurakend" võtab öölaagrisse soovijaid peale alates kella 20.00 kolmapäeva õhtul (peatused orienteeruvalt 20.00 Sinima, 20.15 Emmaste, 20.30 Harju ja 20.45 Sülde) Pane selga soojad lumesõbralikud riided, haara kaasa ööbimiseks magamiskott ja padjapüür, hambahari vms.
Kavas palju mänge, laule, jäätist, lumepallisuppi ja kõigega vaheldumisi loeme läbi vaimuliku lasteraamatukese eskimopoiss Jukist.
Virmaliste asemel vaatame Markuse sünnipäeva lõpetuseks lastetoaseinalt magamiskottides piibliliugude multikaid.
Ärgates laseme liugu ja müttame lumes ning neljapäeva hommikul kell 11.00 pakume Gudruni sünnipäevatorti ka kõigile öömajalistele järgi tulnud pereliikmetele.
Tere tulemast!
Markus ja Gudrun perega
Kui soovid midagi täpsustada, helista teisipäeval Markole 56684042 või kirjuta meeli.martin@mail.ee
Seekordses tunnis uurisime lähemalt Efeslaste kirja lõppu, kus Paulus räägib vaimulikust sõjavarustusest. Kõigepealt vaatasime ekraanilt selleteemalist konspekti. Kordamööda loeti lõigukesi kirjakohast, seejuures oli rõõm märgata, et kõik lapsed (välja arvatud 1- ja 3-aastased) ise väiketähtedes piibliteksti lugemisega hakkama said! Seejärel uurisime veidi inimest seestpoolt - milliseid organeid ja kehaosi sõjas vaja kaitsta on. Pildi näitel uurisime kirjakohas nimetatud varustust lähemalt ja rääkisime, mida päästekiiver, õiguse soomusrüü, tõevöö, vaimumõõk, usukilp ja evangeeliumi kingad tähendada võiks. Meisterdamise osas tegid lapsed omale töölehe kasutades põnevat kopeerpaberit. Kaheosalise töölehe abil saab sõdurit vaimuliku sõjavarustusega varustada. Kõik meisterdajad näitasid üles suurt kannatlikkust ja püüdlikust ning töölehed tulid kõigil väga vahvad! Õppisime ka sõdurilaulu ja mängisime tähelepanumänge ja sõime oasuppi.
Eilses tunnis rääkisime Jeesusest ja tema jüngritest. Tegevus toimub Galileas Tibeeria järve kaldal, peale Jeesuse ristisurma.
Jeesus oli risti löödud. Jüngrid olid heitunud ja laiali läinud oma igapäevaste toimetuste ja tööde juurde. Kuid ega igapäevane töögi laabunud. Kalavõrgud jäid tühjaks.
Siis ilmutab Jeesus end järve kaldal. See on ülestõusnud Jeesus. Ta on hoopis teistsugune, nõnda et teda on esmalt raske äragi tunda. Jeesus on tulnud otsima oma sõpru.
Ka meie võime oma elus kontakti Jeesusega kaotada. Maailmas on olemasväga palju ahvatlusi, palju võimalusi, palju teid, mis viivad Jeesusest kaugemale. Meie sõbrad võivad olla meile nii tähtsad, et veedame nendega palju huvitavaid hetki koos ja Jeesus jääb kõrvale.
Aga sõbradkaovad ja lähedased kaovad ja me võime täitsa üksi jääda. Aga Jeesus ei jäta meid. Ka täielikus üksinduses saame temaga rääkida, temalt abi paluda. Üks vana laulgi ütleb … kui kõik sõbrad lahkuvad ja mind üksi maha jätvad, ei mu Jeesus lahku must, see on minu kindel troost.
Jeesuse poole saame alati pöörduda. Tema ei ütle, mul ei ole aega, räägime sellest hiljem, järgmisel nädalal.
Jeesus on andestaja. Ta andestab ka meile, kui oleme eksinud.
Peetrus oli mitu korda Jeesust kurvastanud, ta oli teda salanudki. Aga ikka tuli Jeesus ja rääkis temaga ja andis talle uue, veelgi aulisema ülesande. (vt Lk 5, 1-11; Jh 18,15-27)
Me ei tohi muidugi sellele välja minna, et Jumal meile andestab ja siis meelega rumalusi ja pahandusi teha. Kui me Jeesust armastame, siis tahame talle ju rõõmu valmistada ja talle meelepärased olla. Aga kui me oleme Jeesusest kaugele läinud, tema ehk unustanudki, siis jätkem meelde – ta annab andeks jatõmbab meid enda ligi, kui me pöördume ja püüame jälle head olla.
Nõnda nagu meile meie üleastumised, pahateod andeks antakse, nii peame ka meie neile andeks andma, kellega meil tüli või pahandus on. Seda oleme alles Meie Isa palve tundides meelde tuletanud. Minna rahu sõlmima inimesega, see ei ole teinekord sugugi kerge. Öelda palun andeks, palun vabandust. Aga kes selle raske sammu on ära suutnud astuda see kogeb ka suurt kergendust ja soojust.
JEESUS, SINA PAKUD MEILE OMA SÕPRUST. SEE TUNDUB MEILE VAHEST LAUSA USKUMATUNA. ME TEAME, MILLISED ME SAGELI OLEME. ME OLEME NAGU PEETRUS. ME TEEME ASJU, MIS EI OLE ÕIGED, MIS ON LAUSA PAHAD SINU SILMIS. AGA IKKAGI EI JÄTA SA MEID, SA ANNAD MEILE ANDEKS.
ME TÄNAME SIND, ET SA MEIEGA PIKAMEELNE JA KANNATLIK OLED. ME TÄNAME, ET SA MEILE ANDESTUST JA OMA SÕPRUST PAKUD. OLE IKKA MEIEGA. AAMEN
Joonistasime väikese pildirea teemaks olnud kirjakoha esimestest salmidest (vt postitust allpool). Mitmed oleks veelgi oma töid viimistlenud, kui mitte aeg ei oleks nii kiiresti õhtusse veerenud.
(Pildil mängivad lapsed kalapüüdmist- kala käib suletud lasteringis selja taga käest kätte ja ringisseisja peab tamburiinihelina peale mõistatama, kelle kätte kala on jõudnud).
Kirjakoha uurimine oli seekord mõistatuse kaudu. Õiged vastused olid kõik Johannese 21,1-19 kirjas, tarvis ainult üles leida ja kirja panna. Mõistatuse lahenduseks oli õigete variantide tähtedest koosnev lause.
Mõistata ka:
1.Mida mehed öösel püüdsid?J) mitte midagi e) kalapulki
Jh.21:1Pärast seda ilmus Jeesus jüngritele veel Tibeeriase järve ääres. Aga ta ilmus nõnda: 2Siimon Peetrus ja Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, ja Naatanael, kes oli Galilea Kaanast, ja Sebedeuse pojad ja veel kaks tema jüngritest olid seal koos.3Siimon Peetrus ütles neile: "Ma lähen kalale." Nad ütlesid talle: "Me tuleme sinuga kaasa." Nad läksid välja ja astusid paati. Ent sellel ööl ei püüdnud nad midagi.4Aga koidu ajal seisis Jeesus kaldal. Ent jüngrid ei teadnud, et see on Jeesus. 5Jeesus ütles siis neile: "Lapsed, on teil midagi leivakõrvaseks?" Nad vastasid talle: "Ei ole."6Aga tema ütles neile: "Heitke noot paremale poole paati, siis te leiate!" Nad heitsidki, ja ei jaksanud seda enam tõmmata kalade hulga tõttu.7Nüüd ütles jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: "See on Issand!" Siimon Peetrus, kuulnud, et see on Issand, võttis kuue ümber, sest ta oli alasti, ja hüppas järve. 8Aga teised jüngrid tulid paadiga - nad ei olnud ju kaldast kaugemal kui umbes kakssada küünart - ja vedasid noota kaladega.9Kui nad nüüd tulid mäele, nägid nad valmis lõket ja selle peal kala ning leiba. 10Jeesus ütles neile: "Tooge neid kalu, mida te praegu püüdsite!"11Siimon Peetrus läks üles ja tõmbas mäele nooda täis suuri kalu, arvult sada viiskümmend kolm. Ja noot ei rebenenud, kuigi neid oli nii palju.12Jeesus ütles neile: "Tulge sööma!" Ükski jüngritest ei julgenud temalt küsida: "Kes sa oled?", sest nad teadsid, et ta on Issand. 13Jeesus tuli ja võttis leiva ja andis neile, ja samuti kala.
Märtsikuu on läbi aastate meie pühapäevakoolis osalenute suhtes olnud kõige sünnipäevarohkem kuu. Mina sain isegi kaheksa märtsikat kokku loetud :D Olgu siis meile kõigile tervituseks see pastor Heldur Kajaste luuletus, millega Luguse pereosaduse seltskonnaga ka seitsmeseks saanud Riste Sofiet tema toredal sünnipäevapeol Leisu mängutoas õnnitlesime:Peopilte näeb siit.
Ja etteruttavalt teade lapsevanematele varakult mõttega harjumiseks:
Sel aastal kutsume kõiki lapsi Markuse sünnipäeva ehk 17 märtsi hilisõhtul hoopis isemoodi ja ilma vanemateta ööbimisega sünnipäevapeole Süldele, kaasa võtta hambahari ja magamiskott. Kohale saab iga tulija oma kodu juurest spetsiaalse "taksoga". Lapsevanemad on oodatud hommikukohvile ja tordile Gudruni sünnipäeva ehk 18. märtsi hommikul, samas saab ka iga pere oma võsukesed tagasi. Täpsemad kellaajad siis juba osalemishuvilistele edaspidi ;)
Veebruarikuu (mida uudsemal ajal ka sõbrakuuna tuntakse) viimast tundi alustas Marko näidates vahvat tervitust, mille meie pere sai postitsi Pärnumaalt ja milles südamest nii otseses kui ülekantud tähenduses juttu. Kuidas süda inimese kehas välja näeb, seda vaadati vanadelt joonistatud plakatitelt kuid tunni teema polnud siiski mitte päris anatoomilis-meditsiiniline :) Tänane tund rääkis südamest kui majast. Südamekambreid võrreldi jutukeses eluruumidega majas või korteris, arutati, mida need kambrid sisaldavad ja millised need usklikul inimesel välja nägema peaksid. Mõtlesime, kas siis kui Jeesus uksele koputab, peame kiiruga toppima "musti nõusi praeahju ja sokke mänguasjakasti" või on meie toad kalli külalise ootel alati puhtad.Juttu oli ka sellest, et ukse taga võib koputajaid ja sissepääsusoovijaid olla teisigi- ahvatlusi, halbu harjumusi ja päris äratuntavaid pahesi... Nende kurjamite vastu tuleb end varustada ja oma vaimuinimese tervist tugevdada südamele kasulike retseptidega ehk puhta vaimutoiduga. Lapsed teadsid, et vaimutoit tuleb Jumala Sõnast aga piibliraamatu riiulil imetlemine ega isegi mitte lehtede nurgast näkitsemine ei toida meid. Sõna tuleb lugeda!
Aga mis saab siis kui "toad ei ole puhtad" ja suhe Jumalaga polegi korras? Lapsed kuulsid jutukest poisist, kes poest mp3-e mängija näppas ja selle kalli esemega koolis uhkeldades teiste seas populaarsust kogus. Ja kuidas siis pahandus tema südametoas endast muudkui märku andma hakkas, kuni seda enam kuidagi peita ei õnnestunud. Poiss pidi viimaks oma teo tunnistama ja kahjud kandma. Lapsed said teada, et Jeesus on hoopis isemoodi külaline- Tema nimelt asub rõõmuga kohe appi meie "segamini tubasi ja mustuseplekke" täis südameid puhastama! Nõnda ei pea keegi muretsema ega häbi pärast ust avamata jätma- kui Jeesus koputab, ava kindlasti!
Õppisime kuldsalmina piiblilaulikust laulu nr 41 "Eks teie tea, te olete Jumala tempel" ja lapsed said meisterdada tunniteema meenutuseks kleepsud, millel südamel kuldne kroon tähistab Jeesust ning veel harjutati Markuse juhendamisel osavust traditsioonilise Rootsi jõulusüdame põimimises.Kuni ülemises kambris lauda kaeti, peeti all lõpupalvet ja paluti Issandalt puhastust oma südamemajadele, et olla rõõmu ja julgusega valmis päevaks, kui Tema tuleb. Söögiosas lasime rõõmuga käiku Samaaria poest kingituseks saadud mõnusad kakaokruusid, aitäh meie jaoks nende kogumise eest Ingridile!TUNNI PILDID
Pildikesi meie pühapäevakoolis käivate laste ülesastumistest oma koolide kontsertaktustel (klikka piltidele ka ;)):
Markus ja Gertrud jt. laulmas kodusaarest Suuremõisa Põhikooli aktusel, Johannes Markus teiste seas puhumas hümni, Anna Maria klaveripalaja Helje Ugami pisikesed viiuliõpilased (s.h. Riste, Taaniel ja Gertrud) mängimas kodumaa kaunidusest Emmaste valla kontserdil.
(Eskimotel olla kombeks piimast võõrutatud pojad saata iseseisvust õppima mõne teise lähedase pere juurde, Luguse pühapäevakoolilastel on samuti võimalus ebatraditsiooniliselt ilma vanemateta ööbida ja vanematel omakorda oma usaldusvõime proovile panna ;))
Markus ja Gudrun perega
