Jeesus andestab

Eilses tunnis rääkisime Jeesusest ja tema jüngritest. Tegevus toimub Galileas Tibeeria järve kaldal, peale Jeesuse ristisurma.

Jeesus oli risti löödud. Jüngrid olid heitunud ja laiali läinud oma igapäevaste toimetuste ja tööde juurde. Kuid ega igapäevane töögi laabunud. Kalavõrgud jäid tühjaks.

Siis ilmutab Jeesus end järve kaldal. See on ülestõusnud Jeesus. Ta on hoopis teistsugune, nõnda et teda on esmalt raske äragi tunda. Jeesus on tulnud otsima oma sõpru.

Ka meie võime oma elus kontakti Jeesusega kaotada. Maailmas on olemas väga palju ahvatlusi, palju võimalusi, palju teid, mis viivad Jeesusest kaugemale. Meie sõbrad võivad olla meile nii tähtsad, et veedame nendega palju huvitavaid hetki koos ja Jeesus jääb kõrvale.

Aga sõbrad kaovad ja lähedased kaovad ja me võime täitsa üksi jääda. Aga Jeesus ei jäta meid. Ka täielikus üksinduses saame temaga rääkida, temalt abi paluda. Üks vana laulgi ütleb … kui kõik sõbrad lahkuvad ja mind üksi maha jätvad, ei mu Jeesus lahku must, see on minu kindel troost.

Jeesuse poole saame alati pöörduda. Tema ei ütle, mul ei ole aega, räägime sellest hiljem, järgmisel nädalal.

Jeesus on andestaja. Ta andestab ka meile, kui oleme eksinud.

Peetrus oli mitu korda Jeesust kurvastanud, ta oli teda salanudki. Aga ikka tuli Jeesus ja rääkis temaga ja andis talle uue, veelgi aulisema ülesande. (vt Lk 5, 1-11; Jh 18,15-27)

Me ei tohi muidugi sellele välja minna, et Jumal meile andestab ja siis meelega rumalusi ja pahandusi teha. Kui me Jeesust armastame, siis tahame talle ju rõõmu valmistada ja talle meelepärased olla. Aga kui me oleme Jeesusest kaugele läinud, tema ehk unustanudki, siis jätkem meelde – ta annab andeks ja tõmbab meid enda ligi, kui me pöördume ja püüame jälle head olla.

Nõnda nagu meile meie üleastumised, pahateod andeks antakse, nii peame ka meie neile andeks andma, kellega meil tüli või pahandus on. Seda oleme alles Meie Isa palve tundides meelde tuletanud. Minna rahu sõlmima inimesega, see ei ole teinekord sugugi kerge. Öelda palun andeks, palun vabandust. Aga kes selle raske sammu on ära suutnud astuda see kogeb ka suurt kergendust ja soojust.

JEESUS, SINA PAKUD MEILE OMA SÕPRUST. SEE TUNDUB MEILE VAHEST LAUSA USKUMATUNA. ME TEAME, MILLISED ME SAGELI OLEME. ME OLEME NAGU PEETRUS. ME TEEME ASJU, MIS EI OLE ÕIGED, MIS ON LAUSA PAHAD SINU SILMIS. AGA IKKAGI EI JÄTA SA MEID, SA ANNAD MEILE ANDEKS.

ME TÄNAME SIND, ET SA MEIEGA PIKAMEELNE JA KANNATLIK OLED. ME TÄNAME, ET SA MEILE ANDESTUST JA OMA SÕPRUST PAKUD. OLE IKKA MEIEGA. AAMEN

Joonistasime väikese pildirea teemaks olnud kirjakoha esimestest salmidest (vt postitust allpool). Mitmed oleks veelgi oma töid viimistlenud, kui mitte aeg ei oleks nii kiiresti õhtusse veerenud.

(Pildil mängivad lapsed kalapüüdmist- kala käib suletud lasteringis selja taga käest kätte ja ringisseisja peab tamburiinihelina peale mõistatama, kelle kätte kala on jõudnud).

Kirjakoha uurimine oli seekord mõistatuse kaudu. Õiged vastused olid kõik Johannese 21,1-19 kirjas, tarvis ainult üles leida ja kirja panna. Mõistatuse lahenduseks oli õigete variantide tähtedest koosnev lause.

Mõistata ka:

1.Mida mehed öösel püüdsid? J) mitte midagi e) kalapulki

2.Kust pärineb Naatanael? s) Petlemmast e) Kaanast

3.Kus nad kalu küpsetasid? a) pliidil e) lõkkel

4.Millal on parim aeg kalapüügiks? s) öö f) lõuna

5.Mida vajatakse järvel sõitmiseks ? b) vaati u) paati

6.Millal Jeesus tuli? s) hommikul i) õhtul

7.Mitu kala oli võrgus? a) 153 b) 247

8.Keda kutsutakse kaksikuks? a) Peetrust n) Toomast

9.Millisel järvel kalastatakse? a) Peipsil d) Tibeeria

10.Kuidas nimetatakse Jeesuse sõpru? e) jüngrid b) vanemad

11.Kus ootab Jeesus oma sõpru? s) kaldal n) sünagoogis

12.Millisel kaluril oli kaks nime? t) Peetrus o) Andreas

13.Kui Jeesus küsis toidupoolist siis kalurid vastasid talle? a) ei ole g) meil on viis leiba

14.Millega kalamehed kalastasid ? s) spinninguga b) võrguga