Murdke müürid! Tund Jeeriko vallutamisest.

Alustasime isadepäevatundi kahe lauluga- värviliste südamete abil (mille tegemiseks toorikuid saab Tiimarist ;)) laulsime sõnadeta raamatu laulu (Laululäte nr 14) ja "Jeesus on tee" (Ll. 41)
Peale alguspalvet tuletasime meelde eelmises tunnis räägitut (ja lastel ikka meenus nii mõndagi ja mitte ainult tunnis räägitust! Igaühel oli midagi kaasa rääkida), siis vaatasime vahvat paelapunumismasinat. Justnagu Jumal tegi ühe mehe- Simsoni- tugevaks, sai ka ühest lõngast masina abiga tugev nöör. Meie nöör oli punast värvi ning lapsed said meenutada, kus Piiblis on punasel nööril tähtis roll. Gaabrielile ja Heinile meenus Raahab (julge naine Jeeriko vallutamise loos, kes aitas iisraellaste salakuulajaid) ning poisid rääkisid, et kuulavad igal õhtul piiblilugusi.
Lugesime Piiblist Joosua 6:1-5 ,kus Jumal andis iisraellastele käsu linna vallutamiseks nädal aega sarvi puhudes ümber linna kõndida. Nii uskumatu kui see pole, sedasi, üksnes hääle ja usuga Jumalasse, linn vallutatigi.
Nüüd sai iga laps tunda oma sõrmedega heli võnkumist õhupallilt, mis oli asetatud suure valjuhääldi peale. Seejärel nägid nad kõlarile asetatud paberilehe võnkumist oma silmadega (selle tegi nähtavaks süntesaatoril mängitud kõige madalama tuuba hääl). Veel rääkisime kuidas viiulikeelte võnkumine paneb võnkuma viiuli kõlalaua, see omakorda õhu ja see inimese kõrvas oleva kuulmekile. Kuigi resonans toimib tänini, murdusid Jeeriko müürid siiski mitte üksnes inimeste kisa vaid Jumala märguande peale.
Kui juba viiulist juttu, tõimegi pilli välja. Gertrud mängis loo "Vaikne kena kohakene" ning see viis meid tänase tunni teise osa- isadepäeva teema juurde. Lugesime selle tähtpäeva tekkimise lugu ning tegime ka väikest tähelepanukontrolli, mis pärit Miksikese lehelt. Õppisime eestikeelset versiooni tuntud kaanonist "Father I adore You" ning vahepalana saime kuulda, kuidas muutub suhtumine isasse vanusega (Kirjutise asukoht).Seejärel saime taas üle pika aja vaadata multifilmi sarjast "Minu esimene Piibel". Seekordne värskelttõlgitud lugu rääkiski Jeeriko vallutamisest. Kuna filmis mitmel korral viidati Moosesele, siis väikese toreda sama sarja raamatukese abil, saime kohe ka meenutada Punase mere läbimist.Filmile järgnes nagu ikka lauaosa (pitsa ja kookidega) ning alles seejärel said lapsed meisterdada - teemaks ikka resonans- telefoni kahest konservikarbist, niidist ja tikust. Nii hämmastav kui see ka pole, selline imeasi tõepoolest töötab.
Koju said lapsed alles pimedas ja Martidega võidu ;)

Ühenduses peitub jõud. Tund Simsonist.

Seekordne pühapäevakoolitund algas hoopis suurte lauluraamatulauluga - „Jeesus peab üksi mu südame saama“. Vajalik meeldetuletus, mis kulub ehk kõigile ja igal päeval ära.

Tundi oli kogunenud rõõmustav hulk osalejaid, isegi üks külaline Haapsalust, Kädi nimi.

Meenutasime esmalt läinud korral Pühalepa palvemajas õpitud uut laulu „Kord mu süda oli pime, kurb mul oli meel“ ja laulsime ka „Ma armastan Jeesust“. Selgus, et sõnad on lastel paremini peas, kui tunni läbiviijal.

Õppisime tundma Vana Testamendi rammumeest Simsonit. Kui Simson sai oma jõu Jumalalt siis meiegi võime samale jõuallikale loota. Siiski on üks inimene oma üksinduses sageli kergemini murtav, kui koguduse osaduses. Kui Jeesus on meid ühte liitnud siis oleme me tugevad. Lapsed proovisid murda üksikut tuletikku ja said ise veenduda, et kui 10 tikku on ühes „pundis“ siis me neid tikke murda ei suuda.

Järgnevalt saime otsida piltidelt erinevusi. Piltidelt, kus Simson oma üleloomuliku jõuga „teisaldab“ linnaväravad.

Simson oli teatavasti ka osav mõistatuste esitaja. Kuidas ta seda tegi? Nagu päriskoolis jäi selle väljauurimine koduseks tööks. Küll aga jagunes kogu pühapäevakool kaheks võistkonnaks, et asuda viktoriiniküsimustele vastama. Onu Marko võistkond sai nimeks „Apostlid“ ja onu Aleksei võistkond „Simson“. Siiski ei olnud meie Simson teistest mäekõrguselt üle vaid võistlus lõppes 10:10 viigiga.

Küsimused olid küllaltki rasked, aga selgus, et Piibliraamat ei ole meie õpilastele mitte tundmatu.

Siinkohal on kõigil võimalus ennast testida viktoriiniküsimustega. Võib olla ehk oleks otstarbekas mõne pühapäevakooliga ühineda?

1. Kes oli see mees Uuest Testamendist, kes jäi tummaks hetkeni, kui ta sai poja?

2. Millist looma otsib Karjane?

3. Milline loom eksitas Eevat?

4. Taaniel visati nende loomade juurde auku.

5. Johannes sõi neid kõrbes.

6. Lind, kes laskus taevast hetkel, kui ristiti Jeesust.

7. Simson surmas ühe lõvi ja hiljem asustasid korjuse ühed putukad.

8. Noa laskis veeuputuse ajal ühe linnu maad otsima. Millise?

9. Ühel väiksel poisil oli 5 leiba ja 2 leivakõrvast millest jätkus 5000 inimese toitmiseks. Mis oli leivakõrvaseks?

10. Elija toitjateks olid linnud. Millised?

1. SAKKARIAS

2. LAMMAST

3. MADU

4. LÕVIDE

5. ROHUTIRTSE

6. TUVI

7. MESILASED

8. TUVI

9. KALA

10. KAARNAD EHK RONGAD EHK KORBID

Veel pilte.

Palvetunni uus aeg

Kellakeeramisest tingituna muutub talveperioodiks ka palvetunni kellaaeg- see on nüüd KOLMAPÄEVITI kell 17.oo!

Laagrimeenutused väikeste Martinite esituses

Markus:Laupäeval läksime pühapäevakooli laagrisse, autos oli vähe ruumi aga meil olid autos vajalikud asjad. Kõigepealt läksime Lugusele, tõime süntesaatori. Siis sõitsime poodi ja olime juba hiljaks jäänud.

Siis käisime ühes suures augus ja võtsime sealt kivisi- paekivisi.

Gertrud: Mina leidsin ühe kivi mis oli südamekujuline ja tulnud meteoriidist

Gudrun:See ponud meteoriidist, see oli hoopis olnud mere põhjas

Markus:Enne me ronisime augu äärde ja issi ja onu Lui tundusid hästi väikesed.

(Me käisime seal ükskord enne pähkleid korjamas ja mina laskusin mööda lahtiseid kive alla)

Siis me tulime tagasi palvemaja juurde ja hakkasime ühte mängu mängima- üks võttis autost kivi andis teise kätte jne ja viimane pani kivi maha, siis tõmbasime pika nööriga joone, mille järgi me tegime lõkke ääred. Seda tegid kõik koos.

Siis me arutasime ka piibliloo üle, kus on juttu ehitamisest: kahest mehest (Gudrun: üks tegi maja kaljule ja tema oma ei kukkunud, teine liivale ja torm uhus selle kõrvulukustava kolinaga kokku) ja kuningas Salomoni templist ja sellest kuidas inimesed Paabeli torni tehes oskasid telliseid valmistada.

Siis tegime lõkke, onu Alekseil oli välgumihkel, sellega panime põlema. Oksi saime nii, et raiusime ise kirvega väikesi oksi. Kõik poisid tahtsid raiuda.

Kui lõke oli põlema pandud siis pesime külma veega käed ära, mina kallasin vett käte peale ja teised pesid nii, et kõige väiksem oli esimene ja kõige suurem viimane.

Gudrun: siis me palvetasime ja mängisime palju mänge.

Markus: sellel päeval me ei mängind, sõime hoopis õhtusööki ja hakkasime aknast lõket vaatama ja nägime et lõke on väikseks jäänud. Siis panime pikka aega ühte filmivaatamise katet – ei see ei lähe teemasse- enne me laulsime laule ja ühte kaanonit laulsime. Siis panime pikka aega katet aga siis avastasime, et seda ei olegi vaja panna ja vaatasime hoopis ukse pealt filmi natuke aga kõik olid juba nii unised, et panime filmi kinni.

Siis palvetasime ja hakkasime magama minema, meie magasime Gertuga magamiskotis. Pühapäeval alguses mängisime ja sõime ja edasi sa tead juba ise.

Meeli: Pühapäeval lubati emmedel ka laagriga ühineda ning peale taaskohtumisest tulenevat pisukest viivitust toimus tore piiblitund, mis rääkis Ristija Johannese meeleparandussõnumist. Lui juttu ilmestasid suurel ekraanil pildid ja kaasaegsemasse koomiksi vormi pandud piibliloo versioon. Lapsed said värvipilte värvida ja joonistada ning muidugi laulda. Sõime ühiselt lõunat (sügav kummardus Piretile, kes mitme päeva oivalised lookas lauad meeste-laste jaoks ette valmistas!) ning menüüst ei puudunud ka „rohutirtsud ja metsmesi”...

Meie lapsed olid ülirahul ja tõepoolest- kogu laager oli super hästi organiseeritud ja osalejate jaoks täis toredaid nüanse. Tuleb välja, et nii mõnigi tegija oli seni tagasihoidlikult oma talente varjanud ja tore, et need nüüd ilmsiks saavad!

Marko küsis kodus lastelt, mida peaks tegema, et rohkem inimesi nendest vahvatest ettevõtmistest osa saaks? Üks vastas: „Palvetama!”, teine „Ruuporiga tänaval kuulutama!” Ja eks neil ole õigus. Kurb oleks kui Luguse kandi või Suuremõisa lapsed jäävad heast ilma, ometi võib kulda leida lausa koduukse alt.

Isaga laagrisse!

"Laupäeval isaga teha võib kõike: limpsida limpsi, kui paistmas on päike, lohega lennata kaugele maale, voolida valmis vibu ja nooled; mutreid võib keerata, määrida määret, kuskile kanti ei ole meil kiiret..."

Nüüd see siis lõpuks tuleb-isade ja laste vahva laager, meisterdamise, mängimise, piiblitundide ja kõige muuga mida ainult isaga teha saab! Laager toimub Suuremõisas, Vennastekoguduse palvelas algusega kell 15.00 laupäeval ja kestab pühapäeva lõunani.
Pühapäeval kell 11.00 PÜHAPÄEVAKOOLITUND, kuhu oodatud ka kõik need, kes laagris osaleda ei saa.

Oodatud on kõik huvilised!
Kaasa õues müttamiseks sobivad riided, magamiskott ja muu mis palvelas ööbimise mõnusamaks teeb, söögiriistad ja reibas meel.
NB! Kui sinu isa seekord kaasa tulla ei saa- tule ise ikka ja õpi tundma oma Taevast Isa!!!

Alguses lõi Jumal taeva ja maa...

Nõnda alustasime meiegi päris algusest.

Üks väike poiss, Paul Tammetõru nimeks, tahtis oma isalt teada, mis oli enne seda, kui tema vanemad, vanavanemad ja vanavanavanemad ja nende vanemad elasid? Mis oli kõige-kõige alguses? Niisiis lugesid nad vastust Piiblist. Ja meiegi kuulasime koos nendega maailma loomise lugu.
" Alguses lõi Jumal taeva ja maa.
Maa oli tühi ja paljas ja pimedus
oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal.
Ja Jumal ütles:
"Saagu valgus!" Ja valgus sai."

Kuulsime, kuidas kuue päevaga lõi Jumal oma Sõna läbi maailma ja kõik, mis selles elab. Mõnigi meist märkas ja teadvustas esmakordselt fakte loomise järjekorras - valgus loodi ENNE kõiki taevakehi, mida inimesed ikka valgusekandjateks pidanud on! Kinnitav teadmine valguse Jumalikkusest. Taimed on loodud ka enne päikest, kuud ja tähti... Kas pole mõtlemapanev? Samuti on eraldi loodud koduloomad ja metsloomad...
Kuue päevaga sai maailm valmis ja Jumal puhkas oma tööst seitsmendal päeval. Kasutagem meiegi hingamispäeva eesõigust!

Et aga esimesele inimesele - Aadamale anti keeruline ülesanne anda loomadele nimed, siis proovisime meiegi loomanimesid mõistatada ja loomapilte kokku panna. Iga pere sai pooleks lõigatud loomanimetusi, mille esimene ja viimane osa tuli õigesti kokku sobitada ja pusle mõnest loomast. Nuputamist jätkus kõigile. Kui mõni loom päris tundmatuks osutus, vaatasime loomade atlasest järgi, kes nime "sõdurtermiit" või "lakklammas" taga peidus on.



Loomis loo kokkuvõtteks tegime suure ühispildi loomise kohta ja kokku sai tore omatehtud õppe"film", mille igas kaadris kujutatud üht päeva:




Vana tuttav laul "Miski pole ise tulnud" ja vastõpitud "On kogu maailm Tema käes" väljendasid meie imetlust Jumala loomistöö suhtes ka muusikakeeles.

Ps 51, 12

LOO MULLE, JUMAL, UUS PUHAS SÜDA, JA UUENDA MU SEES KINDEL VAIM!

Ps 51, 12 /Vennaste Uniteedi 2008. aasta noortetöö loosung/

Uut algust kaaluda – igal päeval.

Milline imeline palve. See on esimene mõte mis mu pähe tuleb, kui ma seda psalmi loen. Siin otsib üks palvetaja Jumala andestust. Täis lapselikku usaldust ulatab ta Jumalale oma määrdunud südame.

See oli kuningas Taavet, kes need sõnad oma Isa ette tõi, peale seda, kui prohvet Naatan ta silmad oli avanud. Taavet oli pattu teinud oma sõjamehe naisega. Naine jäi lapseootele ja kui Taavetil ei õnnestu ihuvilja naise seaduslikule mehele sokutada, saadab Taavet sõjamehe eesliinile kus ta hukkub. Kes seda lugu täpsemalt tahab uurida, avagu 2 Saamueli 11 ja 12.

Abielurikkumine, mõrv - ja siis? Vabandav sõna ehk? Või:“ma tahtsin küll, aga…“, mida me nii sageli kuuleme ka endas? Ei, lihtsalt vabandada, see ei lähe!

Ka Taavet saab sellest teadlikuks. „Loo mulle, Jumal, uus puha süda, ja uuenda mu sees ka kindel vaim.“

Nii seisab Taavet nagu laps Issanda ees. Ta teab, et ilma ohvrita ei saa ta oma südant puhtaks pesta. Ta ei ilusta midagi. Ei proovi vabandada ega ennast õigustada…

Jumal kingib meile Jeesuse ristisurmas uue alguse. Jumal ütleb meile: Ma olen sinuga. Ma ei mõista sind hukka. Kuidas sa elanud oled, see ei ole mulle meeldinud. See mida sa tegid oli ebaõige. See oli ebaõige, millega sa teistele kahju tegid ja mis sind ennast ennekõike kahjustas. Aga sinu teod ei kleepu sinu külge igaveseks. Sa saad edasi elada, eluga uuesti alustada.

Psalm 51 juhib meid pöördumisele ja meeleparandusele. Ta ütleb täiesti selgelt. Sa võid koos Jumalaga uuesti alustada. Sa võid Jumala juurde tulla. Ta võtab sind vastu avatud kätega. Ta hoiab sind oma tugeva käega.

Sõna :„Loo mulle, Jumal, uus puhas süda“ on meile kingitud ja me tohime seda igal päeval uuesti Jumala ette tuua. Võimaliku vastuse sellele meie palvele ma leidsin Hesekieli 36, 26-27 : „ Ja ma annan teile uue südame ja ma panen teie sisse uue vaimu. Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame.

Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käiksite mu määruste järgi ja peate mu seadusi ning täidate neid.

Christina Bouws.