Kuidas käitusid 3 erinevat meest raskustes?

Seekordses tunnis vaatlesime Matteuse evangeeliumi näidetel, kuidas käitusid kolm erinevat meest raskustes.
Esimeseks meheks oli Peetrus, kelle lugu juba eelmisel tunnil ka kuulsime. Peetrus eksis küll Jeesust salates, kuid kahetses südamest ning mõtles Jeesusele, seega sai andestuse ja lootuse tulevikuks.
Teine mees, Juudas, kes oli juba eluviisidelt petis ja varas, andis Jeesuse ära. Ka tema kahetses oma teguviisi ning viis raha templisse tagasi, kuid tema kahetsuses polnud lootust ja usku Jumala andestusse. Lootusestuses lõpetas ta ise oma elu.
Kolmas mees - Jeesus - ei salanud tõde Pilaatuse ees. Ta ei teinud suuri sõnu, kuid jäi raskustes enesele kindlaks. Paljudele, kes märtrina oma elu on pidanud jätma, on antud võimalus oma alu päästmiseks usust taganeda. Jumalale kuuletumine võib vahel tunduda inimestele kaotusena, kuid igavese elu perspektiivis on asjad teisiti. Jumalasse uskudes ja raskuste kindlaks jäädes oleme alati võitja poolel! Kui eksime, võime alati loota Jumala armu ja halastuse peale!

Tunni lõpus õpetas Riste klaaskuulidega mängitavat rebasejahi-mängu ja Reeta tutvustas seitsmelõngalise sõbrapaela punumist. Pildid.

"Ma olen sind armastanud igavese armastusega,

seepärast jääb mu osadus sinuga. "

Jeremija 31:3

Oled armastatud!

Mt 26,69-75 Olla tugev-olla nõrk

Tänases loos kohtume Peetrusega. Teame teda juba eelnevast. Teame tema kindlust, sõnakust, julgeid väljaütlemisi. Kui kõik teised jätaksid Jeesuse siis tema ei iialgi. Kuid ometi pidi ta peagi kibedaid pisaraid valama, sest Jeesusel oli õigus, kui ta Peetruse tugevuse üle kahtles.

Me oleme tugevad ja samas jälle väga nõrgad. Nii kindlad ja siis jälle kõigume. Kui olin laps siis olin väga arglik, aga täna ma seda ei ole. Mäletan oma muusikakooli kontserte, kus mu käed lausa värisesid. Täna on teisiti, võin julgelt teie ees seista. See aga ei tähenda, et nõrkused oleksid kõik kadunud. Inimese elu on üsna muutlik ja ka meie ise muutume.

Kui me oleme raskustes siis on hea, kui meie ümber on vanemad või sõbrad, kes meid mõistavad. Meie kõige lähedasemad suudavad sagedamini meid võtta nõnda nagu me oleme ja meile ka andeks anda. Suurim rõõm on aga see kui meil on Jeesus, kes meid saadab, toetab, aitab. Tema mõistab, mis tegu on inimene. Ka Peetrus, kes eksis ju rängasti sai Jeesuselt andestust. Jeesus on meie saatja, kes ei lahku iial. Ta ei jäta meid maha, ei reeda, ei vii Teda surm meie juurest.

Nendes vastandites- tugevus – nõrkus on Peetrus meile väga lähedal. Kui me teinekord kohame nõrkust, mida me ei mõista, võime meenutada Peetrust, kellega kõik oli samamoodi, aga siiski ei pöörand Jeesus talle selga. Meie jaoks muudab see lugu mõisteavaks inimese, sageli meie meelest kellegi teise väikese usu ja mured. Me ei ole ehk nii kriitilised ja täiuslikkust nõudvad, kui meenutame suurt apostlit, Jeesuse kaaslast Peetrust.

Armas Jeesus, me täname Sind, kui meil hästi läheb. Vahel me usaldame ennast rohkem, kui võiksime. Sina tead ja tunned meid. Me tuleme Sinu juurde ka siis, kui hirmunud ja kurvad oleme. Täname, et Sina meid mõistad. Anna meile jõudu, aita meid, et oleksime kaaslaste suhtes ausad.

Anna tunda, et Sina armastad ja ei jäta ka kõige kurvematel hetkedel ja päevadel.

Pilte tunnist.

Kristliku hariduse päev Viljandis

Täpsem info  http://www.vkkool.blogspot.com/
Hiiumaalt minna soovijaile on veel autos vabu kohti, helista 56684042

Rikas noormees ja igavane elu

Taaskord kogunesime üle pika aja Luguse palvemaja ülemisse kambrisse, mis kaunisti korrastatuna ja soojaks köetuna meid ootas. Aitäh selle eest! Tunni alguspalves palusime kõikide pärast, kes haiguste küüsis on meie hulgast, et Jumal neile tervist annaks.

Tunni teema oli inspireeritud ühele korjanduspurgile kirjutatud lausest: "Evangeeliumi kuulutamiseks paganate seas". 

Rääkisime sellest, kes on paganad ja kus nad elavad. Selgus, et kõik rahvad peale juutide ongi paganad. Meist vaid paari lennutunni kaugusel asuvad riigid, kus tänapäevalgi on keelatud ja lausa eluohtlik Jeesusest rääkida ja temasse uskuda. Enam ei ole me paganad, kui oleme kristlasteks saanud - uskunud Jeesuse Kristuse evangeeliumi. Aleksei rääksis tõestisündinud loo Egiptusest pärit Ibrahimist, kes oli enne moslem, kuid nüüd kristlane, sest uskus samuti evangeeliumi. 

Tunni kirjakohaks oli Matteuse 19:16-26 - Rikas noormees ja igavene elu. Selles kohas ütleb Jeesus, et "hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal minna Jumala riiki". 

Mida see küll tähendada võiks? Mõned uurijad arvavad, et tegemist oli väravaga Jeruusalemmas, kust kaamelil oli raske läbi minna. Teised aga ütlevad, et Jeesus võis tarvitada juutidele arusaadavat äärmuslikku võrdlust, näitamaks olukorra tõsidust. Nimelt on olemas veelgi kõnekaid juudi vanasõnu nõelasilma kohta!

• Kaks sõpra mahuvad ka nõelasilma lahedasti ära, vaenlaste jaoks on aga ka kogu maailm liiga kitsas.
• Kui sa annad Jumalale kasvõi nõelasilma suuruse osa oma südamest, saab ta sinna tulla kaamelite ja telkidega!

Tunni lõpus proovisime aja peale, kui kerge on siis ajada NIITI (mitte kaamelit) läbi nõelasilma. Teadku nüüd kõik emad, kel abi vaja - teie lapsed ja abikaasad suudavad kõik vabalt ajada niidi läbi nõela nagu niuhti, ei lähe 2 minutitki!