Saagu valgus!

Siis rääkis Jeesus neile ja ütles:“ Mina olen maailma valgus. Kes mind järgib see ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus!“ (Jh 8,12)

Pimedus ei meeldi kellelegi. Puudub orienteerumise võimalus, ei ole soojust ega head tunnet….Kui keegi lülitab tule põlema siis muutub kõik silmapilkselt. Aasta viimasel kuul mõtleme selle peale, et Jeesus Kristus kui valgus tuli maailma. Jumal sai inimeseks ja tõi  valguse meie maailma. Juba karjased väljal kogesid seda valgust. Ja prohvet Jesaja kirjutas juba ammu enne seda: „Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus!“ (Js 9,2) Sellest ajast alates ei ole kellegil vaja enam elupimeduses ekselda.

Kas Sinu elus on juba valgus? Kui mitte siis palu Jeesust selle pärast.

Missionswerk. Fotokalender. Dez 2012.

"Me kelgule, me kelgule..."

Pildikesi vesiselt kelgumäelt.

Laste jõulupuu Nurstes

Videokatkeid Ülo kaamerasilmast.

Jõulutervitus Luguselt

4 advent Lugusel

Neljandal advendil kogunesime Lugusele, et koos kogudusega saabuvaid pühi tähistada.

 

Lapsed esitasid pühapäevakoolis õpitud laule ning mõned pillilood ja luuletuse.

 

Kinkisime kõigile laste meisterdatud jõulukaardid, mille vahel oli meie rõõmsalt värvikirev pilt.
Pilte sai vaadata teisigi- nimelt autasustasime ka fotokonkursi võitjaid.

 

Võitsid need, kes osalesid. Iga piltnik sai kingituseks ka oma parima foto paberkandjail (neid pilte saab ka lugeja näha allpool) ning tubli annuse puuviljavitamiine priskes pakis.
Jõuluajal saab Luguse pereosaduse väikeseid laulikuid näha veel nii Lugusel 24.12 kl.16.00 ja Nurstes 25.12. Pühapäevakoolist oleme aga koolivaheajal.

Õnnistatud jõulupühi!

 

LIINID ON AVATUD!

TÄHELEPANU!

Nüüd on võimalus hääletada oma lemmikute poolt!
Fotokonkursi "Jõuluootus 2012" võistlustööd on teie ees Nagialbumis.
Oma lemmikpildi all on võimalik anda hinne. Kui see mingil põhjusel ei õnnestu, saada pildi allkiri ja oma punktid pereosadus@gmail.com
Lõpliku otsuse teeb žürii hääletustulemuste põhjal.

• Võitjaid autasustatakse 23 detsembril peale koguduse koosolekut Lugusel.

Kolmas advent

Viimases pühadeeelses pühapäevakoolitunnis süütasime kolm advendiküünalt, laulsime läbi jõulude ajal esitamisele tulevaid laulukesi ning tuletasime meelde ka üht sügisest laulu "Armastust saad."

Tunnis loetavaks kirjakohaks oli Matteuse evangeeliumi 23 peatükk.
Peale lugemist saime oma mälu treenida viktoriinis, mille esimese poole küsimused olid koostatud laiemalt piibli teemadel, teine pool aga loetud peatüki põhjal. Kõik meeskonnad olid tublid nagu alati!

Pärat mõttetööd saime ka lihaseid treenida- suuremad lapsed suundusid Marko juhtimisel õue lumest laternakoopaid kaevama, väiksemad lapsed panid saalis Lui juhendamisel rõhku peenmotoorikale.

 

Kogunemise lõpuks oli igal pisikesel pihus tore jõulutäht ning lahkujaid jäi saatma kaunis pilt palvemaja ees põlevaist küünaldest.

Tund päkapikest ja inglitest

Teisel advendil kogunesime taas oma armsasse Luguse palvemaja saali. Süütasime laulu saatel kaks küünalt.

Tunniteema puudutas kaht sageli jõuludega seostatavat olendit - päkapikke ja ingleid. Aleksei võrdles nende päritolu ja suhet Jumalaga, suhet inimesega ja ülesandeid.

Päkapikud  on Germaani mütoloogiast pärit tegelased, keda samastatakse tumehaldjatega (Dark Elves), nad elavad Svart-alfa-heim nimelises maa-aluses riigis. Mütoloogias on päkapikud kurjuse esindajad, kes muutuvad päikesevalguse käes kiviks. Nad on väga väikest kasvu, äärmiselt eemaletõukava välimusega – tumeda nahaga, roheliste silmadega, ebaproportsionaalselt suure peaga ning töntside jalgadega. Oma väikese kasvu tõttu on need päkapikud väledad ja vilkad ning armastavad inimeste juttu salaja pealt kuulata. Selleks, et muuta ennast inimestele nähtamatuks ja kaitsta ennast päikesevalguse eest kannavad päkapikud väikesi punaseid mütsikesi. (Tõenäoliselt just siit pärineb ka kaasaegsete Jõulupäkapike poolt kantav punane müts.) Norra mütoloogias väidetakse päkapikke pärinevat hiiglase Ymiri laibast toitunud vakladest. Päkapikud eelistavad maa-aluseid kaevandusi ja koopaid ning pelgavad päikesevalgust, kuid on hinnatud käsitöölised ja osavad maagid. Mütoloogias kujutatakse neid väikesekasvulistena, ebameeldiva välimusega, ebaõnnesõduritena ja pikkade habemetega.

Aga kuidagi (ehk ka Holliwoodi filmide kaasabil?) on neist saanud peategelased tänapäeva jõulude tähistamises - jõuluvana ustavad abilised, kes väidetavalt Eestis ka lastele sussi sisse maiustusi toovad...

10 aastat tagasi kirjutas Katrin Raik oma artiklis: "Salapäraseid pisiolendeid tundsid vanad eestlased ammuilma. Nood polnud sugugi nii heatahtlikud nagu tänapäeva päkapikud – soovi korral võisid nad su elu tõeliselt kibedaks teha. Kuigi jõulud on tänapäeval rohkem kristlik püha, on päkapikud üdini paganlik ja metsik nähtus. Nende esivanemad on muistsed müütilised olevused, kes elasid ahju all, maapõues või laudas. «Et nad kingitusi oleks toonud, seda juba ei juhtunud,» naerab Eesti kirjandusmuuseumi folklorist Mare Kõiva." "

• Neile, kel huvi päkapike päritolust rohkem teada, soovitas Aleksei kasutada interneti abi. Manitses aga siiski lapsi ja suuri mõistlikkusele- mitte iga netilehekülg ei vääri külastamist!

Inglitel on aga kristlike jõuludega hoopis tihedam ja reaalne seos - Jumala teenijatena on neile usaldatud Jeesuse sünnist sõnumite edasiandmine Maarjale, Joosepile, Sakariasele, karjastele. Alati austavad nad Jumalat. Ka Vanas Testamendis ilmuvad inimestele Jumala saadikud korduvalt - meenutagem kasvõi lugusid Aabrahamist või Taanielist. Seega inglid on Jumalikku päritolu vaimsed olendid, keda on Piiblis nimetatud sadu kordi, kuid kes ka tänapäeval appi ruttavad. Piibel kirjeldab inglite välimust mitmel viisil,  seega võid kohata klassikalise läikpildi inglist sootuks erinevaid Jumala saadikuid. Sestap manitseb Sõna meid olema külalislahked.
Kuulsime mitmeid näiteid inglite tegevusest kaasajal ning Meeli tunnistust kohtumisest kaitseingliga .

Hea inglilugu lastele on Elma Aaltose raamat "Anna ja ingel", mida saab lastesaatena vaadata Taevas TV7 kanalilt. Samal kanalil oli hiljuti ka saade "See on üleloomulik" inglitega kohtumisest.

Laulsime läbi ka jõululaulud, mida lastega laulda plaanime 4. advendil Luguse teenistusel - "Väikse küünla tulukest", "Karjaste jõululalul", "Tulge lapsed Petlemma". Lisaks laulame ka advendiküünalde süütamise laulu. Kodutööks jäigi nende laulude harjutamine.

Seekordses tunnis oli ka meisterdamise osa - avasime väikese jõulukaardivabriku. Igaüks sai ühe tööülesande  - näiteks mõõtmise, lõikamise, voltimise, kleepimise, kirjutamise või kaunistamise - ning sellise tööjaotusega valmisid inglipildiga jõulukaardid.

Tunni lõpus pakkus Dora üleval kambris sünnipäevatorti:

NB! Kolmanda advendini ootame  fotokonkursile digipilte!

Kohtumisest kaitseingliga

Tudengiajal töötasin koristajana Tabasalus oma vanematekodu lähedal. Ühel hilissügisesel õhtul olin taas käinud tööl ja astunud korraks ka ema poolt läbi. Siis sõitsin viimase väljuva liinibussiga Balti jaama. Läbi linna koju Lasnamäele jõudes selgus, et olin võtmed unustanud ema esikukapile.

Tuttavaid mul Lasnamäel polnud, olin ootamatult öö hakul ihuüksi keset mitte just sõbralikuna näivat linnaosa.

Vajasin abi.

Helistasin telefoniautomaadist eestpalvesooviga oma koguduse noortegrupi juhendajale. Tema soovitus oli palvetada ja mõne minuti pärast tagasi helistada. Nii tegingi.

Inimlikult parimaks lahenduseks oli hakata jalgsi mööda automagistraali järgmise linnaosani  minema, seal elav tuttav samast noortegrupist oli nõus öömaja andma ja ka poolele teele vastu tulema. Bussid enam ei sõitnud ning pimedus ja väljavaade pikka aega üksi sammuda tundmatus kohas, aimamata kui kaugele või kuhu täpselt minna, tekitas päris suure hirmutunde. Tuli siiski minna. Astusin maapinnalt alla „kanalisse“.

Olin vaevalt paar sammu mööda autoteeserva astuda saanud kui minu kõrval peatus auto ja pikemat kasvu tumedapäine meesjuht avas kõrvalistuja poolse ukse minu kohal.

Ma ei ole sugugi julge seikleja, ma ei hääleta ega liigu üksi, ammugi ei lähe võõrastega kaasa.

Ometigi õhkus juhist ebamaist rahu ja turvatunnet. Ilma mingi kõhkluseta istusin autosse. Tundsin usaldust. Juht ei lausunud sõnagi. Mina ka mitte. Mitte ühtegi sõna terve tee.

Auto sõitis mõned kilomeetrid ja peatus. Astusin sõnatult välja ja auto lahkus ilma, et oleksin sellele järele vaadanud.

Korraga tuli pähe taas mitu muremõtet: Kus ma nüüd olen? Millises suunas ma peaksin nüüd minema? Kas mulle vastu kiirustav tuttav on juba sõiduteel minust ees- või tagapool?

Keerasin ringi ning samal hetkel märkasin teisel pool teed majade vahelt välja astumas oma tuttavat.

Meid mõlemat oli minutitega säästetud vähemalt tunniajasest jalgsimatkast öiselt ohtlikul pimedal teelõigul.

Ilmsi pole ma seda kummalist autojuhti varem ega hiljem näinud.  Küll aga arvan, et kord olen temaga siiski kohtunud.

Samasse ajajärku jääb veel üks imeline juhtum minu elus. Mitmeid aastaid oli mul üks lemmikmuusik, kellest oli saanud minu elus iidol/ebajumal. Kogusin tema kohta iga materjalikillu või helikandja, mida oli võimalik osta või vahetada suurde kohvrisse.

Kogu mu vaba raha kulus selle peale. Vahetevahel ostsin mõne noodi või plaadi kõige muu arveltki.

Usule tulles aga sain selguse, et selline ebajumalakummardamine tuleb lõpetada ja kohvritäis varandust ära visata. Oli see vast pikk sisevõitlus!

Viimaks pisaraid valades käristasin oma varandusekohvri voodi alt välja ja vedasin prügikonteinerisse.

Eks ma muidugi mõtlesin ka sellele, kui palju raha see kõik maksaks...

Aga müüa see kellegile teisele vaesele ebajumalateenijale? Ei. Mis tuleb hävitada, see tuleb hävitada.

Tegingi seda.

Öösel nägin aga kummaliselt reaalsena tunduvat und. Minu ukse taha tuli pikka kasvu tumedapäine mees ja küsis: „Kui palju sa selle kohvri eest sooviksid?“

Mulle tuli pähe mõte:“ Minu kuupalk on 350 krooni, vähemalt ühe kuupalga jagu küsiks selle kõige eest küll!“

Mees vastas: „Hästi!“

Sellega uni lõppes. Sellele rohkem mõtlemata toimetasin järgmisel päeval omi asju ja miskipärast võtsin ka pangaautomaadist konto väljavõtte kviitungi. Olgugi, et mingi loogika alusel ei olnud mul sellel ajal ei palka ega preemiat oodata, oli minu kontole laekunud täpselt ühe kuupalga suurune summa.

Kust see sinna tuli? Et polnud internetiajastu ja pangakontorisse minna ka ei taibanud, ei saanudki ma teada, kust see summa tuli.

Või siis tean niigi.

Jk.1:17 Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju.

Üks visualiseerunud kogemus inglitega on mul ka paari aasta tagusest ajast. Ühel öösel ärkasin suure ärevustunde peale. Tundsin hirmu, paanikat, ängistust. Miski rõhus ja oli väga raske olla. Pere magas aga samuti rahutult- kes vähkres läbi une, kes nuttis, kes karjatas. Palvetasin ja palvetasin aga olukord oli ikka sama jube. Pesamuna ärkas ja nuttis. Püüdsin teda lohutada ja palvetada. Nii mitu tundi.

Ja siis korraga kõik muutus. Korraga langes kõigi magajate ja minu peale täielik rahu, pesamuna naeratas laialt ja vaatas ainiti lakke. Järgisin tema pilku ja nägin lae all ja kardinate ees pisikesi värvilisi tulukesi liikumas. Nagu värvilised elektriküünalde tulukesed tantsisid laes.

Südamesse tõusis suur tänutunne ning uinusin magama.

Eks selle "mündi teise poole" pealt oleks mul ka mitu tunnistust rääkida. Kohtumistest kurjade teavaaluste tegelastega. Aga jäägu need tunnistused tunnistamata.
Me kristlastena  kahjuks liigagi palju tunnistame hingevaenlase saavutustest ja vaid napi lausekesega mainime Issanda tööd meie elus... Pean endale sageli meelde tuletama, et oluline on meeles pidada kõiki neid häid tegusi ja imesi, mida Jumal on teinud ning mitte unustada, kust tuleb meile abi!

Sageli piisabki hädas olles vaid hüüda: „Jeesus!“ Tema nimes ongi pääste!

Jl.3:5 „Ja sünnib, et igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, pääseb. Sest Siioni mäel ja Jeruusalemmas on pääste, nii nagu Issand on öelnud; ja pääsenute hulgas on need, keda Issand kutsub.“

NB! 1.advendil

1. advendil traditsioonilist tunni osa  Lugusel ei toimu.  Pereosaduse rahvas laulab Käinas ja Emmastes advendiküünalde süütamisel. Käinas algab üritus kell 17.00. Emmaste kirikus kogunemine kell 16.45

Õnnistatud  jõuluootust!

Külalised laulu-ja palvetunnis

Seekord võiks alustada sedasi: Kui tunni läbiviijad Sinimalt Lugusele jõudsid, oli laulu- ja palvetund juba alanud :) Külalised - Käina pühapäevakoolist - olid koos kohalviibijatega juba advendikontserdiks laule harjutanud ning parajasti vaadati seina pealt multikat Jeeriko vallutamisest.

Tegime seejärel mõned tutvumismängud  - tutvustasime igaüks iseend oma eesnime esimese tähega algava meelistegevusega, reastasime end pikkuse ja vanuse järgi.

 
Seejärel laulsime ka mõned kõigile lastele tuttavad laulud - "Vaata mind, kas pole tore laps!" ja "On kogu maailm". Seejärel kiirustasidki Käina lapsed koduteele, meiega jäi vaid perekond Kask.

Ühiselt õnnitlesime sünnipäevalast ning mängisime toredat mõistatamismängu: etteloetud esimese lause järgi tuli erinevaid piibli osasi ära tunda.
Seejärel Aleksei rääkis lastele püsivast ja järjekindlast alandlikust palvest koerte iseloomu näitel. Pisematele pakkus rõõmu ruumi tekkinud teisaldatav mängunurk.

Harjutasime ka jõululaule ja palvetasime koos.
Lõpetuseks võiks öelda - inimene kavandab küll oma teed, kuid Jehoova juhib me samme. Meie poolt ettevalmistatu ei leidnud seekordses tunnis eriti rakendust, kuid siiski oli meil õnnistatud koosviibimine!
Pildid.