PPK: Palmipuudepüha

SEST TEMA ON ISANDATE ISSAND JA KUNINGATE KUNINGAS
Loe Mt 21, 1-11

Kogu rahvas oleks nagu liikvele läinud. Jeruusalemma, Jeruusalemma. Paasapühadel tahtsid paljud inimesed Jeruusalemmas olla. Sel ajal rännati jalgsi või eesli, hobuse seljas. Kulus palju aega ja vaeva, et jõuda sihile. Õlimäele jõudes paistis juba Jeruusalemm ja tempel, mis oli tähtsaim paik linnas.

Linnas valitses kõrgendatud meeleolu. Kõik rõõmustasid ja paljud laulsid. Aga nad pidid ka sellele mõtlema, et neil ei olnud oma kuningat. Roomlased valitsesid linna, kõikjal võis näha rooma sõdureid, kes valvasid selle järele, et eriti pühade ajal rahutusi ei tekiks. Oma kuningat ei olnud neil juba kaua aega. Küll oleks tore, kui ka Iisraelil oleks jälle oma kuningas. Siis oleks vabadus. Ka Pühakiri räägib sellest, et Iisrael jälle oma kuninga saab. Millal see aeg saabub – küsiti sageli. Aga vaatamata sellele koguneti ikka rõõmsalt Jeruusalemma.

Ka Jeesus jüngritega oli teel Jeruusalemma. Muidugi rõõmustasid ka nemad pühade üle. Aga ikka ja jälle pidid nad mõtlema Jeesuse sõnadele, et Jeruusalemmas Ta tapetakse. Mida Jeesus sellega õieti öelda tahtis, seda jüngrid ei mõistnud. Ta ei saanud ju ometi surra, sest Ta oli ju ikkagi nende õpetaja. Ta oli ju Jumala poolt saadetud ja kas Ta ei olnud mitte kuningas, kes pidi maale rahu tooma? Nende mõtetega läksid jüngrid Jeruusalemma.

Õlimäele jõudes muretses Jeesus enesele eesli, kelle seljas Ta linna ratsutas. Ta võeti vastu rõõmuhõisetega. See kõlas nõnda nagu oleks kuningas linna sisenemas. Hosianna! See tähendab „Aita meid! „Hosianna Taaveti pojale! Kiidetud olgu kes tuleb Issanda nimel. „Taaveti poeg?“ kes see oli? Suure Taaveti järglane? See oli Jeesus, keda nõnda nimetati. Keda hüüti Iisraeli kuningaks. Ja jälle „Hosianna, hosianna“ – aita meid, ole meie kuningas.

Jeesus, nagu kuningas saabus Jeruusalemma. Paljud inimesed olid Temast kuulnud, teadsid Tema imetegudest, Laatsaruse ülesäratamisest. Nüüd pidi Temast kuningas saama, kes jälle üle Iisraeli valitseb. Inimesed juubeldasid, heitsid oma riideid Tema tee peale. Kui tänapäeval tuleb keegi kõrge külaline siis rullitakse lahti punane vaip. Siin võtsid inimesed oma riided ja laotasid austuse märgiks teele. Mõned võtsid palmioksi ja lehvitasid nendega või heitsid neid Ta teele. Jeesus saabus kuningana Jeruusalemma, kus ta juubeldades vastu võeti.

Kuidas võtad Sina Jeesuse vastu? Kes on Jeesus Sinule?

Jeesus on ka täna kuningas. Tema on kuningate Kuningas ja isandate Issand. Selleaegsed inimesed ei saanud aru, milline kuningas Jeesus õigupoolest on. Nemad arvasid, et Ta on kaua oodatud Iisraeli kuningas ja lõpetab roomlaste valitsemise. Ta pidi rahu tooma. Ta ratsutas eesli seljas. Kui kuningad linna ära võtsid siis saabusid nad linna hobuste seljas. Jeesus tuli aga eesli seljas ratsutades. Ta tuli rahu tooma, mitte vaenu. Aga see rahu ei olnud mitte maale vaid rahu inimestele Jumalaga. Jeesus ei tulnud mitte maa üle valitsema vaid Ta tahab olla inimese südame troonil. Kas Sa lubad Tal seal valitseda?

Aga mitte kõik ei juubeldanud, kui Jeesus Jeruusalemma saabus. Variserid ei saanud aru, miks ühe Jeesuse pärast nii palju kisa tehakse. Ta on ju ainult inimene, see oli variseride arvamus. Et Jeesus võiks olla maailma kuningas, see oli neile täitsa arusaamatu.

Jeesus tuli kuningana Jeruusalemma. Hiljem meenutasid jüngrid, et nii seisab juba Vanas Testamendis. „Vaata, sinu kuningas tuleb sulle, õiglane ja aitaja! Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. (Sak 9,9)

Jeesus on kuningas. Teda tervitati Jeruusalemmas kui kuningat. Kas tohib Ta olla kuningas ka Sinu elus?

/Kasutatud allikas: www.derKindergottesdienst.de Einzug in Jerusalem/