pühapäev, 24. aprill 2011

Kristus on üles tõusnud!

Täna tähistasime ülestõusmispühi ühiselt koos Luguse kogudusega.

Ettevalmistused selleks ürituseks käisid mitu päeva - harjutati laule ja pillilugusid, loeti kirjakohti ja küpsetati kooke. Eelmisel õhtul kütsid ja koristasid Martinid kogudusemaja. Pühapäevakommikul sättisime kõigi peredega ühiselt veel kaunistusi ja tehnikat üles ning katsime lauda, lastega tegime laulu-ja pilliproovi.

Peale pastori algussõnu esinesid lapsed kolme lauluga pillide saatel.
Pillimehi oli rohkemgi, kui pildile mahtus: Johannes Markus trompetiga seisis veel Tobia kõrval ja Anna Maria ei paista klaveri tagant välja :)

Edasi järgnes väike rännak läbi vaikse nädala ülestõusmispühadesse. Alustasime suures saalis, kus kuulsime palmipuudepühast, edasi kogunesime ülemisse kambrisse, kus räägiti Jeesuse ja jüngrite paasatalle söömisest ning sellest, kuidas Jeesus jüngrite jalgu pesi. Seejärel viis rännak õue, kus kuulsime Ketsemani aia sündmusi, kohtumõistmisest Jeesuse üle, raskest ristikandmise teekonnast ja ristilöömisest Kolgata mäel. Palvemaja ukse ees rääkisime Jeesuse matmisest ja vaiksest laupäevast. Tagasi suurde saali jõudes kuulsime aga rõõmusõnumit - Jeesus elab!

Üheskoos laulsime nüüd kiituselaulu Jeesusele. Meid ootas ka rikkalik pidulaud. Tahan siikohal kõiki peresid tänada abi eest tänase teenistuse ettevalistamisel ja läbiviimisel!

reede, 22. aprill 2011

Palmipuudepüha

SEST TEMA ON ISANDATE ISSAND JA KUNINGATE KUNINGAS
Loe Mt 21, 1-11

Kogu rahvas oleks nagu liikvele läinud. Jeruusalemma, Jeruusalemma. Paasapühadel tahtsid paljud inimesed Jeruusalemmas olla. Sel ajal rännati jalgsi või eesli, hobuse seljas. Kulus palju aega ja vaeva, et jõuda sihile. Õlimäele jõudes paistis juba Jeruusalemm ja tempel, mis oli tähtsaim paik linnas.

Linnas valitses kõrgendatud meeleolu. Kõik rõõmustasid ja paljud laulsid. Aga nad pidid ka sellele mõtlema, et neil ei olnud oma kuningat. Roomlased valitsesid linna, kõikjal võis näha rooma sõdureid, kes valvasid selle järele, et eriti pühade ajal rahutusi ei tekiks. Oma kuningat ei olnud neil juba kaua aega. Küll oleks tore, kui ka Iisraelil oleks jälle oma kuningas. Siis oleks vabadus. Ka Pühakiri räägib sellest, et Iisrael jälle oma kuninga saab. Millal see aeg saabub – küsiti sageli. Aga vaatamata sellele koguneti ikka rõõmsalt Jeruusalemma.

Ka Jeesus jüngritega oli teel Jeruusalemma. Muidugi rõõmustasid ka nemad pühade üle. Aga ikka ja jälle pidid nad mõtlema Jeesuse sõnadele, et Jeruusalemmas Ta tapetakse. Mida Jeesus sellega õieti öelda tahtis, seda jüngrid ei mõistnud. Ta ei saanud ju ometi surra, sest Ta oli ju ikkagi nende õpetaja. Ta oli ju Jumala poolt saadetud ja kas Ta ei olnud mitte kuningas, kes pidi maale rahu tooma? Nende mõtetega läksid jüngrid Jeruusalemma.

Õlimäele jõudes muretses Jeesus enesele eesli, kelle seljas Ta linna ratsutas. Ta võeti vastu rõõmuhõisetega. See kõlas nõnda nagu oleks kuningas linna sisenemas. Hosianna! See tähendab „Aita meid! „Hosianna Taaveti pojale! Kiidetud olgu kes tuleb Issanda nimel. „Taaveti poeg?“ kes see oli? Suure Taaveti järglane? See oli Jeesus, keda nõnda nimetati. Keda hüüti Iisraeli kuningaks. Ja jälle „Hosianna, hosianna“ – aita meid, ole meie kuningas.

Jeesus, nagu kuningas saabus Jeruusalemma. Paljud inimesed olid Temast kuulnud, teadsid Tema imetegudest, Laatsaruse ülesäratamisest. Nüüd pidi Temast kuningas saama, kes jälle üle Iisraeli valitseb. Inimesed juubeldasid, heitsid oma riideid Tema tee peale. Kui tänapäeval tuleb keegi kõrge külaline siis rullitakse lahti punane vaip. Siin võtsid inimesed oma riided ja laotasid austuse märgiks teele. Mõned võtsid palmioksi ja lehvitasid nendega või heitsid neid Ta teele. Jeesus saabus kuningana Jeruusalemma, kus ta juubeldades vastu võeti.

Kuidas võtad Sina Jeesuse vastu? Kes on Jeesus Sinule?

Jeesus on ka täna kuningas. Tema on kuningate Kuningas ja isandate Issand. Selleaegsed inimesed ei saanud aru, milline kuningas Jeesus õigupoolest on. Nemad arvasid, et Ta on kaua oodatud Iisraeli kuningas ja lõpetab roomlaste valitsemise. Ta pidi rahu tooma. Ta ratsutas eesli seljas. Kui kuningad linna ära võtsid siis saabusid nad linna hobuste seljas. Jeesus tuli aga eesli seljas ratsutades. Ta tuli rahu tooma, mitte vaenu. Aga see rahu ei olnud mitte maale vaid rahu inimestele Jumalaga. Jeesus ei tulnud mitte maa üle valitsema vaid Ta tahab olla inimese südame troonil. Kas Sa lubad Tal seal valitseda?

Aga mitte kõik ei juubeldanud, kui Jeesus Jeruusalemma saabus. Variserid ei saanud aru, miks ühe Jeesuse pärast nii palju kisa tehakse. Ta on ju ainult inimene, see oli variseride arvamus. Et Jeesus võiks olla maailma kuningas, see oli neile täitsa arusaamatu.

Jeesus tuli kuningana Jeruusalemma. Hiljem meenutasid jüngrid, et nii seisab juba Vanas Testamendis. „Vaata, sinu kuningas tuleb sulle, õiglane ja aitaja! Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. (Sak 9,9)

Jeesus on kuningas. Teda tervitati Jeruusalemmas kui kuningat. Kas tohib Ta olla kuningas ka Sinu elus?

/Kasutatud allikas: www.derKindergottesdienst.de Einzug in Jerusalem/

Tunni laulud:

Kuningate kuningas

See on see päev

Palveränduri laul

Shalom

Rõõm, rõõm

Vala õli mu lampi

Kord rahvahulgad tervitasid

Tunni pildid.

kolmapäev, 20. aprill 2011

Pildikesi viimasest puutööringist

Kevad käes ja tasapisi suureneb vabadus kooliorjusest- esimesena pääsesid lapsed puutöökoja keldrirõskusest ning saavad õuele ja metsadesse onne jms meisterdama...
Pildid puutööringi viimaselt kokkusaamiselt (mis sedapuhku keskendus läheneva emadepäeva kingiküsimusele- vooliti võinuge ja pannilabidaid):Viimane ringipäev sai veel pidulikuma lõpu Pühalepa palvemaja palve- ja laulutunnis:

reede, 15. aprill 2011

Taevas- maa, mida armastan

10. aprilli Pühapäevakooli tund toimus Pada talus. Tunnis vaatasime väikeste Issanda armsate lastega taas üles Taeva poole. Kuigi on kannatus- ja paastuaeg, peatusime sellel ilmutusel Taevast, mida Johannes Patmose saarel kogudusele ette lugemiseks Ülestõusnud Jeesuselt sai ja mis inspireerib veel tänagi tuhandeid Kristuse järgijaid. Lugesime Ilmutuse raamatust mõned kirjakohad, kus on kirjeldatud Taevast.Ja ma nägin uut taevast ja uut maad; sest esimene taevas ja esimene maa olid kadunud ja merd ei olnud enam.

Ja ma nägin püha linna, uut Jeruusalemma, taevast Jumala juurest maha tulevat, valmistunud otsekui pruut, kaunistatud oma mehele.
Ja ma kuulsin suurt häält aujärjelt ütlevat: "Vaata, Jumala telk on inimeste juures! Ja tema asub nende juurde elama ja nemad on tema rahvad ja Jumal ise on nendega.
Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!"
Ja kes aujärjel istus, ütles: "Vaata, ma teen kõik uueks!" Ja ta ütles: "Kirjuta, sest need sõnad on ustavad ja tõelised!"
Ilm.21, 1 – 5

Seejärel lugesime tuntud Kanada pastori Oswald Smith’ i lühikest kirja: „Maa, mida ma armastan“ ja arutlesime selle põhjal mis Taevas on ja mida ei ole.

Maa – nimelt Taevas – mida ma armastan.
(O. Smith)

Oma elu läinud aastatel olen reisinud paljudes eri maades – täpsemalt
77-es. Mõnedes neist olen ma käinud ikka uuesti ja uuesti, teistes vaid korra. Väga vähestes maades olen tundnud ennast koduselt. Olen ikka jälle igatsenud tagasi Kanadasse – oma sünnimaale.
On väga vähe selliseid maid, kus on sobiv loodus ja ilmastik ning kus on kõike küllalt. Selliseid maid igatsevad tuhanded. Nad igatsevad vabanemist puudustest ja vägivallast.
Kuid maailmas ei ole sellist maad, kus keegi meist saaks jääda igavesti elama.
Ka minu omal maal on nii palju pattu, nii palju kuritegevust ja ülekohut, nii palju joomist ja moraalitut elu – me kõik igatseme paremat keskkonda. Sõda ja verevalamine, vaesus, haigus ja surm on põhjustanud meile nii palju muret ja südamevalu, et tunneme ennast võõraste ja majalistena selles maailmas. See maa ei ole meie kodu.
Luba ma jutustan sulle maast, kus ei ole pisaraid ega südamevalu, maast, kus ei ole haigust, vaeva ega surma. See on maa, mis on vaba sõdadest ja verevalamisest, seal ei kannata keegi puudust.
Inimesed, kes elavad sellel maal ei väsi kunagi, neil ei ole mingisuguseid koormaid ja nad ei jää kunagi vanaks. Seal ei öelda kunagi teineteisele hüvasti, sest seal ei olegi lahkumist.
Sellel maal, millest praegu räägin, ei ole pattu, seal ei tee keegi ülekohut. Seal ei ole õnnetusi. Võid sõita tuhandeid kilomeetreid ja sa ei näe ühtegi surnuaeda ega matuserongi. Ei heisata seal kunagi leinalippu, sest seal ei ole surma.
Seal ei ole hauakaevajaid, puusärgid on tundmatud, keegi ei rõivastu leinarüüsse.
See on maa, kus kunagi midagi ei rikne; lilled ei kaota lõhna, lehed on alati rohelised. Seal ei tunta äikese ilma, tulemägede purskeid ega maavärisemisi. Neile kaunitele randadele ei söösta pööristormid ega tõusulained. Seal ei ole mingeid taudi baktereid ega palaviku viiruseid, ei mingisuguseid nakkushaigusi. Päikest seal ei ole, siiski on seal valge ja öödki seal ei ole. Pilved ei pimesta kunagi taevast ega puhu meie peale vilud tuuled.
Seal maal ei ole joodikuid: keegi ei joo viina. Keegi ei ole ebamoraalne: kõik mehed ja naised on seal puhtad. Abituid lapsi seal ei ole. Vanglad ja karistusasutused ei riku kaunist loodust. Ustel ei ole lukke ega akendel haake, sest vargad ja röövlid ei tungi kunagi sisse.
Luba, et jutustan veel sellest maast. Kusagil ei näe invaliide, keegi ei ole vigane. Keegi ei ole pime, kurt või tumm. Selletõttu ei ole seal invaliidide- ega vanadekodusid. Kõik on terved, kõik elavad hästi ja on tugevad. Kerjajad ei häiri tänavaliiklust, sest kellelgi pole puudust. Kõigil on küllus.
Pidalitõbi, vähktõbi, tuberkuloos, halvatus on sõnad, mida see maa pole kunagi kuulnud. Arste ei vajata ja haiglad on tundmatud.
Sa küsid, kust sa seda kõike tead? Kas oled olnud seal?
Ei, mul ei ole veel olnud eesõigust sellel imelisel maal käia, kuid mõnedel on olnud selline võimalus.
Vähemalt Üks, Kes on seal pikka aega elanud, on tulnud ja jutustanud minule sellest palju. Ta ütleb, et seda kutsutakse taevaks. Ja Ta ütleb neist, kes seal juba on:

”Jumal on ise nendega nende Jumal ja Tema pühib ära kõik pisarad nende silmist ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaev ei ole enam.”

Ta on läinud tagasi sinna. Temal oli suur koduigatsus, kui Ta oli siin maa peal. Ta on lubanud tulla tagasi ühel päeval ja siis Ta on lubanud viia mind oma kodumaale. Sellest alates olen igatsenud sinna ja ma tean, et ma siis mitte kunagi ei soovi siia tagasi. Ma olen otsustanud võtta see kaunis maa oma kodumaaks ja ma olen muretsenud sinna kodakondsuse õiguse.
Ma ei mõista, miks igaüks ei soovi sinna minna? Mulle tundub, et nad peavad seda maad, kus nad praegu elavad, paremaks. Olgugi, et see maa on toonud kannatusi, muresid, pettumust ja surma. Kui ma räägin neile sellest taevalisest maast, siis nad naeravad. Ma ei saa neid sundida sinna maale koos minuga tulema.
See on siis maa, millest olen püüdnud sulle jutustada. Kas sa nüüd ei sooviks sinna minna? Tead sa veel muud maad, mis oleks sellega võrdne? Kas sa ei tahaks alustada reisi valmistamist sinna? See ei ole raske: ava süda Jeesusele Kristusele - selle maa valitsejale ja palu Teda sisse Päästjaks. Siis ühel kaunil päeval, kui eluteekond on lõppemas, lähed sinagi sinna imelisele maale ja elad seal igavesti.

Siis lugesime veel ka Tessaloonika kirjast kirjakoha Jeesuse tulekust ja koguduse ülesvõtmisest ja mõistsime, miks kalmistutel tuleb vaikselt olla, sest need on ühed suured magamistoad, kus inimesed ootavad ülestõusmist. Magamistubades ju ka ei lärmata!

Aga me ei taha, et teil, vennad, oleks teadmata nende järg, kes on läinud magama, et teiegi ei läheks nõnda kurvaks nagu teised, kellel ei ole lootust.
Sest kui me usume, et Jeesus on surnud ning üles tõusnud, nõnda ka Jumal toob esile Jeesuse kaudu need, kes ühes Temaga on läinud magama.
Sest seda me ütleme teile Issanda sõnaga, et meie, kes elame ja üle jääme Issanda tulemiseni, ei jõua mitte ette neist, kes on läinud magama;
sest et Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga, ja Kristuses surnud tõusevad üles esmalt;
selle järele kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal Issandale vastu üles õhku, ja nõnda saame olla ikka ühes Issandaga.
Kinnitage nüüd üksteist nende sõnadega!
1.Ts.4, 13 – 18

Rääkisime ka sellest, et Jeesuse juurde Taevasse ei saa keegi muu, kui see inimene, kes on Tema vastu võtnud ja kellelt Jeesuse Kristuse veri on tema patud ära pesnud.

Ja lõpuks värvisid väikesed jüngrid ka Johannest istumas kivil ja kirjutamas Taevalinnast!

Sellele järgnes borš ja Helve tehtud kook ning täiskasvanute arutelu praeguse vaimuliku ja maailma olukorra üle.
Oli kiirelt mööduv ja õnnistatud pühapäeva pärastlõuna.

Õnnistust, Anton

esmaspäev, 11. aprill 2011

Tunni aja talgud

Sel kolmapäeval on kõik soovijad teretulnud peale palvetundi palvemaja õuele kuhjunud puid kuuri lappima. Palvetund algab kell 18.00

esmaspäev, 4. aprill 2011

Võta kaasa!

Teisipäeval puutööringis saab küll veel lõpetada ka tööriistakaste aga alustame ka lindude pesakastide meisterdamist- kui teil juhtub olema metsas teada mõni seest pehkinud/mäda puutüvi, siis võtke see kaasa- linnukesed armastavad looduslikku majakest rohkem kui sae ja höövli järele lõhnavat. Samuti võid juba mõtelda, millisele linnule sa kodu meisterdama hakkad- iga lind on isemoodi, mitmed on samas ka juba kohal ja pesad leidnud. Piiluda võid ka siia: http://www.eoy.ee/varamu/pesakast.htm

Hiljem: Pildike teisipäeval valminud kastidest ja meisterdajatest:

pühapäev, 3. aprill 2011

Aga variseride hulgas oli inimene nimega Nikodeemos (Jh. 3)

Möödunud pühapäeval puudutas tunni teema muuhulgas ka varisere. Tänases tunnis tutvusime veidike lähemalt ühega variseridest - Nikodeemosega.



Uurisime Piiblit Johannese evangeeliumi 3. peatükist, kus räägitakse Nikodeemosest esimest korda. Ta tuli ühel ööl Jeesuse juurde ja ütles talle: "Rabi, me teame, et sa oled Jumala juurest tulnud Õpetaja, sest keegi ei suudaks teha neid tunnustähti, mida sina teed, kui temaga ei oleks Jumal." Jeesus rääkis talle uuestisünnist ning just Nokodeemosele on öeldud Jeesuse sõnad, mida peetakse kõige tähtsamaks kuldsamiks, millesse on kokku võetud kogu evangeelium: "Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu." (Joh 3:16). Selle salmi õppisime ka pähe.


Piiblis on Nikodeemost veel kahel korral mainitud - kui variserid Jeesust hukka mõista tahtsid, kostis Nikodeemos: "Ega siis meie Seadus mõista inimest süüdi, enne kui teda on üle kuulatud ja teada saadud, mida ta on teinud?" (Joh 7:50,51). Ja kui Jeesus juba surnud oli, viis Nikodeemos surnukeha tarvis mürri ja aaloe segu (Joh 19:39)
Tunni lõpus ootas meid, nagu alati, kuum supp. Aga et Markol oli sünnipäev, laulsime talle ka õnnitluslaulu ning sõime kooki ja kommi.


Porgandikoogi retsept :

500 g porganedeid riivida peene riiviga
5 dl speltajahu (püüli)
2 tl küpsetuspulbrit (või 1 tl soodat ja 1 tl sidrunihapet)
5dl suhkrut ( või 3 dl fariinisuhkrut ja 2 dl valget suhkrut)
2 dl õli
4 muna
paar peotäit kaerahelbeid
soovi korral pähkleid, rosinaid

Segada jahu, küpsetuspulber, lisada õli ja munad suhkruga, porgandid ning kaerahelbed (ka pähklid, rosinad). Kogus sobib väiksemale ahjupannile või õmmargusse vormi. Küpsetada mitte väga kuumas ahjus u 1 tunni jagu.

reede, 1. aprill 2011

Aprillikuu pereosaduses:

Tundide ja ürituste kava:
3.04 Aleksei pühapäevakoolitund
5.04 Marko puutööring
10.04 Antoni pühapäevakoolitund
17.04 Lui pühapäevakoolitund
19.04 Marko puutööring
24.04 Ristitee- rännak Lugusel (Kääride eestvedamisel)
30.04 Talgud Lugusel (Marko eestvedamisel)