Õigest ja valest sõprusest

^{Srk. 6:5}Sõbralik suu teeb enesele palju sõpru
ja hästi kõnelev keel saab palju häid vastuseid.
⁶Olgu küll palju neid, kes sinuga rahus elavad,
aga üksainus tuhandeist olgu sulle nõuandjaks!
⁷Kui leiad enesele sõbra, siis pane ta proovile
ja ära teda otsekohe usalda!
⁸Sest mõni on küll sõber,
niikaua kui temale meeldib,
aga ei jää selleks, kui sinul on raske aeg.
⁹Mõni sõber muutub vaenlaseks
ja avalikustab riiu sinule teotuseks.
¹⁰Mõni on sõber lauakaaslasena,
aga ei jää selleks, kui sinul on raske aeg:
¹¹sinu õnnepõlves sarnaneb ta sinuga
ja kohtleb siiralt sinu kodakondseid,
¹²aga kui su käsi halvasti käib,
siis on ta sinu vastu
ja peidab ennast sinu palge eest.
¹³Vaenlastest hoia eemale
ja sõprade ees ole valvel!

¹⁴Ustav sõber on võimas kaitse,
kes leiab selle, leiab varanduse.
¹⁵Ustav sõber on asendamatu
ja miski ei kaalu üles tema väärtust.
¹⁶Ustav sõber on elu võlurohi,
ja kes Issandat kardavad, leiavad niisuguse.
¹⁷Kes Issandat kardab,
peab õiget sõprust,
ja missugune ta ise on,
niisugune on ka tema ligimene.