pühapäev, 27. veebruar 2011

Lõppeva "sõbrakuu" mõtteid

Kes on sõber number üks
selge nagu ükskord üks
see, kes tormab kasvõi tulle
kui on tarvis päästa sind,
hüppab vette järel sulle
teades mis on elu hind
valab verdki sinu pärast
pikalt mõtlemata, miks
päästab jääl sind, sellepärast
ongi sõber number üks.

Seda luuletust õpetati lasteaias, kus käisin. Veidi suuremana sisendas samu mõtteid sõprusest minusse üks laul musketäride filmist, mis on olnud alati minu lemmik, kirjeldamamaks ka tõelist sõprust... Selle laulu refrään kõlab nii:

„Когда твой друг в крови,
А ля гер ком, а ля гер(о),
Когда твой друг в крови,
Будь рядом до конца.
Но другом не зови,
На войне, как на войне
Но другом не зови,
Ни труса, ни лжеца.“

Nii olen ikka arvanud, et sõna sõber on midagi püha- keegi, kes on nagu sinu oma hinge teine pool teises kehas. Ja et tõelisi sõpru ei saa olla seega palju rohkem kui üks. Mul ei ole olnud kunagi mingit hierarhiat, et kes on parim sõber ja kes lihtsalt sõber jne. Sõber on sõber.

Ja see suhtumine on mulle olnud samas ka komistuseks nagu ma seda nüüd näen.

Teistel inimestel on „sada sõpra“ (nagu slaavi vanasõna ütleb- „ära oma sadat rubla vaid sadat sõpra“) Minu jaoks see ei toiminud, see lahjendanuks sõpruse millegiks väga lahjaks lurriks.

Minu jaoks on sõprus pühendumine, tõeline valmisolek teise eest läbi tule ja vee minemiseks. Aga asja inimlikkus tulebki ilmsiks siin- inimesena ma ootan ju siis, et ka minu sõber oleks sama sada protsenti pühendunud mulle, mitte ei omaks sadat sõpra...

Korraga aga selgis mulle, et Jumala printsiip sedapidi ei tööta, et „vorst vorsti vastu“. Jumala riigis peab küll end sada protsenti ja pealegi kuni ristisurmani andma kellegi eest, ohverdama kogu oma elu ja armastuse ning seda tegema teadmisega, et sa ei pruugi mitte midagi vastu saada!

Rahaasjades on see printsiip mulle olnud aastat kümme selge. Maailmas ehk inimeste äris loodetakse saada sealt vastu, kuhu investeerisid ja pealegi veel kasuga. Jumala riigis aga investeerid ilma tagasi lootmata ja samas võid saada hoopis teisi kanaleid pidi Jumalalt vastu õnnistusi, mis sinu vajadused katavad ülikülluslikult.

Sõpruses- armastuses kehtib see sama printsiip... Armastada tuleb ennastunustavalt ja –ohverdavalt kuid mitte vastuarmastust looteski. Mitte vaadates armukadedusega kuidas armastatu valib ikka ja jälle kellegi teise, eelistab teisi sinule ja võtab sind enesestmõistetavusena, mis võib olla lõputult ooterežiimil...

Kes meist inimestest küll sedasi armastada suudaks?

Tegelikult on asi veel imelikum. Tegelikult ikka tuleb Jumalariigi printsiibi järgi „vorst vorsti vastu“ küll ja armastus tagasi samast allikast. Kuidas nii?

Kui me mõistame lõpuni, et me anname just Jumalale (olgu siis oma raha või armastuse), et me vähematele vendadele head tehes teemegi head Jeesusele. Siis me ka saame aru, et kõik hea mis meie eludes on ja meiega juhtub tuleb vastu täpselt samast allikast- Jeesuselt, Jumalalt ning pole mingit vahet kas ta kasutab samu kanaleid ja inimesi või kedagi teist ja hoopis ootamatut.

Siis me näeme, et meil on siiski see igatsetud üks ja ainus Tõeline Sõber, kes meie eest on ohverdanud kõik ja enamgi veel. Ja juba enne kui meie üldse midagi ohverdanud oleksime. Peame vaid olema avatud ja valmis nägema igas meie elusündmuses Jumala kätt ja juhtimist eesmärgini, mille Tema meie elule on andnud.

Kui me, suunates oma pühendumise ja truuduse ja kogu suure sõpruse inimesele, ootame temalt sama vastu, siis ei tee me üksnes iseenesele karuteenet vaid paneme oma sõbra kaela ületamatult raske koorma- ootame temalt ebainimlikult suurt tasu, ootame, et ta käituks nagu Jumal... mõni ime siis, kui me nõnda sõbra selgroo murrame ja viimaks kalli inimese oma elust kaotame. Mina olen mitu korda elus selle reha otsa astunud, enne kui mõistsin oma viga.

Veel enam- me peaksime teenima igat õde-venda samasuguse ennastohverdava armastusega (mitte ainult ühte väljavalitud sõpra)... Siis alles saab meie ustavus ja armastus tõelise sõpruse mõõdu.

Nagu täna Lugusel oma kõnes vend Peeter rääkis- "kas meie sarnasus Jumalaga peaks väljenduma enesekesksuses ja teiste üle valitsemises? Ei sugugi, vaid Jumala sarnasus meis saagu nähtavaks selle kaudu, et me anname endast maksimumi teise heaks ja võtame eeskuju Jeesusest, kes ei tulnud mitte valitsema vaid teenima."

Üks armas sõber tuletas mulle hiljuti meelde, et „tegelikult on ju iga päev sõbrapäev“. Nii on.

Iiob 22: 21Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!

AAMEN

Muutused plaanides

Täna 27.02 pühapäevakoolitundi ei toimu! Märtsikuu tundide järjekord on:
1.pühap. Kääride, 2. pühap. Remmelgate, 3.pühap. Martinite ja 4. pühap. Altmäede tund.

NB! Väike muudatus on ka palvenädala kavas- esmaspäevane tund on Mudal, Jüri ja Eva pool ja teisipäevane Lui ja Pireti pool Emmastes!

reede, 25. veebruar 2011

Kallid!
Alltoodud Meego kirja peale katsume Lõuna-Hiiumaa kristlastega kokku saada palveks igal õhtul. Teeksin ka üleskutse kusagil kaugemal rannikul samamoodi koguneda ja teavitada ja kutsuda ristiinimesi väljastpoolt EKB-liitu. Viimasel nädalal on üles kerkinud veel tõsiseid üleriiklikke palvesoove, mis peaksid meid panema kõike tegema selleks, et anda oma rahva nimel au ja autoriteet armulisele Jumalale.

Lõuna-Hiiumaa kokkusaamised on (v.a. pühapäeviti) kell 19:00 õhtul:

  • Reedel (25. veebruar) Ülo juures Emmastes
  • laupäeval (26.02) Käina luterikoguduse majas
  • pühapäeval kell 11:00 vabakoguduste ühisel jumalateenistusel Luguse kabelis
  • esmaspäeval (28.02) Jüri ja Eva juures Mudal
  • teisipäeval (1.03) Lui ja Pireti juures Emmastes
  • kolmapäeval (2.03) koos regulaarse palvekoosolekuga Luguse kabelis
  • neljapäeval (3.03) Marko ja Meeli juures Selja külas, Käinas
  • reedel (4.03) Aleksei ja Karina juures Sinimal
  • laupäeval (5.03) Jaani ja Loone juures Emmastes
  • pühapäeval (6.03) igaühe kodukoguduses jumalateenistuse raames.

Kohtumiseni!
Kristi Ugam

teisipäev, 22. veebruar 2011

Tund palvest

Seekordne pühapäevakooli tund oli pühendatud taas kord palvetamisele.

Püüdsime lastega koos mõelda, joonistada ja ära tunda, mida tähendavad meile meie igapäevased palveajad. Kirjutasime lehe ülemisele servale sõna hommikupalve, lehe alumisele servale sõna õhtupalve ja arutasime siis üheskoos kõiki neid palveid, mis jäävad sinna kahe palvekorra vahele. Püüdsime koos lastega välja tuua kõik olukorrad, millal laps võiks palves Jumala poole pöörduda – häda, hingeline raskus, konfliktsituatsioonid aga ka rõõm, tänu ja hõiskamine, kui midagi on hästi läinud.

Lapsed joonistasid ja arutlesid rõõmsalt kaasa. Kui paber oli täidetud, said kõik lapsed kingituseks väikese koolis ja mujal kaasaskantava Gideonide Uue Testamendi, mille esimestel lehekülgedel on samuti kirjas mitmesugused abistavad kirjakohad elu olukordadest, mil inimene võiks Jumala poole pöörduda.

Laulsime mõned ilusad vanad palveteemalised laulud.

Peale laua taga istumist läksime teise tuppa, et palveringis kõigepealt vaikselt oodata, mida Jumal igale lapsele räägib. Selline väike ootus on samuti üks palvetamise vorme (mitte segi ajada meditatsiooniga, mis ei ole palve, vaid iseenese meelte tühjendamine). Seejärel palvetasime kõik Jumala ette oma mured ja rõõmud.

Siis lugesime kahte kirjakohta Luuka evangeeliumist Luuka 11: 5 – 13, tungiva palve mõjust ja Luuka 18: 1 – 8, lesknaise palvest ülekohtuse kohtuniku ees. Püüdsime neid ka lastega läbi mängida, et paremini meelde jääks.

Peale seda said kõik maitsva roa ja lapsed jäid tagatuppa mängima, täiskasvanud omi asju arutama. Oli väljastpoolt külm aga südamest soe pühapäeva õhtupoolik.

Pildid.

kolmapäev, 16. veebruar 2011

Üleskutse palve- ja paastupäevadeks.

Kallid vennad ja õed ning kogudused Eesti EKB Koguduste Liidus!

Piibel kinnitab: "Õige inimese mõjuvõimas eestpalve

saadab palju korda. Eelija oli meiesugune inimene, ent ta palvetas

püsivalt." (Jk 5:16-17)

Kutsun üles meie liidu kogudusi pühenduma

12-päevasele palve- ja paastuajale Eesti maa ja rahva tuleviku eest alates

iseseisvuse väljakuulutamise aastapäevast 23. veebruaril kuni riigikogu

valimistepäevani 6. märtsil AD 2011! Võtame erilise aja kümnel

nädalapäeval ja kahel pühapäeval, et teenida oma maad ja rahvast

eestpalves ning tunnetada ja täita oma missiooni usus, lootuses ja

armastuses elumuutva usuliikumisena.

Kõigeväeline on tõotanud: "Kui

siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad

palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt

teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan

nende maa." (2Aj 7:14)

Meego Remmel


teisipäev, 15. veebruar 2011

Külmapühad

Suuremõisa kool peab külmapühi (nagu ka kõigile eesti algklassidele raadio vahendusel soovitati). Sestap jääb täna ka puutööring Suuremõisas ära! Püsige armastuses soojas ning kohtume ringis taas märtsikuu esimesel teisipäeval!

esmaspäev, 14. veebruar 2011

Õigest ja valest sõprusest

Srk. 6:5Sõbralik suu teeb enesele palju sõpru
ja hästi kõnelev keel saab palju häid vastuseid.
6Olgu küll palju neid, kes sinuga rahus elavad,
aga üksainus tuhandeist olgu sulle nõuandjaks!
7Kui leiad enesele sõbra, siis pane ta proovile
ja ära teda otsekohe usalda!
8Sest mõni on küll sõber,
niikaua kui temale meeldib,
aga ei jää selleks, kui sinul on raske aeg.
9Mõni sõber muutub vaenlaseks
ja avalikustab riiu sinule teotuseks.
10Mõni on sõber lauakaaslasena,
aga ei jää selleks, kui sinul on raske aeg:
11sinu õnnepõlves sarnaneb ta sinuga
ja kohtleb siiralt sinu kodakondseid,
12aga kui su käsi halvasti käib,
siis on ta sinu vastu
ja peidab ennast sinu palge eest.
13Vaenlastest hoia eemale
ja sõprade ees ole valvel!


14Ustav sõber on võimas kaitse,
kes leiab selle, leiab varanduse.
15Ustav sõber on asendamatu
ja miski ei kaalu üles tema väärtust.
16Ustav sõber on elu võlurohi,
ja kes Issandat kardavad, leiavad niisuguse.
17Kes Issandat kardab,
peab õiget sõprust,
ja missugune ta ise on,
niisugune on ka tema ligimene.


pühapäev, 13. veebruar 2011

Jumal, meie EESKUJU

Sissejuhatuseks laulud ja ühine palve, rääkis tänane tund eeskujudest. Neid võime elus leida nii halbu, kui ka häid. Keda aga järgida ja kelle järgi teha ei tohiks?  Piibel räägib meile näiteks Iisraeli kuningatest, kes järgisid oma isade eeskuju ja tegid kurja või head. 



1. Johannese kirjas 5:15 -17 on antud meile head juhised, mida kindlasti järgida tasub: "Ärge armastage maailma ega seda, mis on maailmas! Kui keegi armastab maailma, siis ei ole temas Isa armastust. Sest kõik, mis on maailmas - lihahimu ja silmahimu ja elukõrkus -, ei ole Isast, vaid maailmast. Ja maailm kaob ja tema himu, aga kes teeb Jumala tahtmist, püsib igavesti."
Laste meeskonnad kirjutassid üles halbu eeskujusid, mida järgida ei tasu ning häid omadusi või tegevusi, mida tuleks järgida. Koos hinnati kirjapandut.


 Teinegi hea kirjakoht annab meile teada, keda järgida - aga selle leidmiseks pidid lapsed kõigepealt lahendama ristsõna.



(Lahenduseks oli kirjakoha viide, millest tuli üles leida õiged sõnad ning täita lüngad tekstis. Kõik said ülesannetega hästi hakkama, ning leidsid kuldsalmi: "Võtke nüüd Jumal eeskujuks nagu armastatud lapsed, ja käige armastuses, nõnda nagu Kristus meid on armastanud ja on iseenese loovutanud meie eest anniks ja ohvriks, magusaks lõhnaks Jumalale." (Efeslastele 5:1,2))


 Tunni lõpetasid mängud "Jaani järel" ning "Keelatud liigutus" ning traditsiooniline supisöömine.

pühapäev, 6. veebruar 2011

Jeesus on tõde

Tänase tunni alguseks laulsime 3 laulu ( „Jeesus on tee“ LL 41, „Me võime rõõmsalt“LL8, „Süda määrdub“ KL14)

Järgnes alguspalve (ühine, palveristiga) ning siis jaotati lapsed ja täiskasvanud 5 gruppi. Iga grupp sai küsimuse, millele pidi otsima vasuse filmilõigust. Vaatasime dvd-lt „Apostlite teod“ lõiku Paulusest ja Siilasest vangis.

Enne vastuste juurde asumist tutvustas Marko tunni teemat- TÕDE ehk nagu seda on aastatuhandeid küsitud: „Mis on tõde?“

Teisisõnu jätkasime sealt, kuhu me oma pere viimases tunnis novembri lõpul pidama jäime. Tookord me vaatasime Süldel seinalt erinevaid peitepilte ja mõistsime, et samal pildil olevaid asju võib näha väga erinevalt. Täna arutasimegi edasi- miks me mõistame samas olukorras asju erinevalt?

Marko vastas enese püstitatud küsimusele nii: sellepärast, et meie tõde on inimlik, meie silmad on petlikud ja tunded samuti, veel enam- piibel ütleb meie südame kohta: see on rikutud, petlik. Jr. 17:9 Südant ei saa usaldada - ei ole nii, et tõde on see, mis mulle parajasti tundub õige olevat.

Paljud tänapäeva eneseabiõpikud ja psühholoogid õpetavad inimesi, kuidas oma mõtteid suunata ja valida samas olukorras erinevaid suhtumisi. Näiteks kui sul pühapäevakooli minema hakates läheb auto katki siis võid sa valida- kas kurvastad, vihastad, rõõmustad või jääd oma sisemise rahu sisse. Auto on ikka ühte moodi katki- see on tõsi- aga mina võin olla mitut erinevat moodi tujus ja käituda kaaslase jaoks seega ka täiesti ettearvamatult.

Sageli pole aga tõsiasi nii selgelt silmaga näha kui katkine auto. Mõnikord ongi päris tõde meie eest peidus. Sellises olukorras ei saa südant ja silmi hoopiski usaldada...

Marko jutustas näideteks kaks meie peres hiljuti juhtunud lugu, mõlemis oli igal osapoolel samast juhtumist täiesti erinev arusaam, erinev tõde...

Siis tuldi tagasi filmilõigu ja küsimuste juurde. Apt. 16: 16-32 põhjal uurisime:

Milline oli tõde jutustuses teenijatüdrukus oleva lausuja vaimu jaoks? (Et tegu on pühade meestega)

Milline oli tõde teenijatüdruku peremehe jaoks? (Tema on oma teenistusest ja rahast ilma)

Milline oli tõde ülemate ja pealike jaoks? (Need mehed tekitavad rahutusi, õpetavad võõraid kombeid)

Milline oli tõde vangivalvuri jaoks? (Vangid/kurjategijad on põgenenud ja tema on oma tööd halvasti teinud)

Milline oli tõde Pauluse ja Siilase jaoks? (maised vaevad on tühised, Jeesus on ainus TÕDE)

Nii palju erinevaid „tõdesi“... Igaüks uskus, et just temal on õigus.

Piiblis õhutatakse meid: RÄÄKIGE TÕTT OMA LIGIMESEGA ( Ef 4:25 )

See on õige tegu.
Kuid TÄHELEPANU: Piiblis on TÕDE midagi muud kui see, mida me oma inimlike meeltega näeme või tunneme või mõistame.

TÕDE on lausa ISIK.

Otsisime oma piibleist üles Jh. 14: 6. Kiireim leidja luges: Jeesus ütles talle: "Mina olen tee ja tõde ja elu. Ükski ei saa minna Isa juurde muidu kui minu kaudu.

Inimlik tõerääkimine on see, kui ma teadlikult ei valeta, ei salga ega varja mulle teadaolevat infot. Võime jagada sõpradena küll iseenda südame mõtteid või seda, mida arvan nägevat ja mõistvat.

Jumala ees tähendab tõerääkimine seevastu Jumalas püsimist ka oma kõnes, ka igapäevastes jutuajamistes.USK Jeesusesse peab isiksust JUHTIMA ja aitama otsustada, milline tunne on õige.
Vaata Paulust ja Siilast vanglas - nad ülistavad!

Kuigi inimlik tõde on see, et neid on süüdistatud, alandatud ja ahelaisse pandud. Aga nad ei käitunud nagu vangid. Nad käitusid nagu vabad, rõõmsad, õnnelikud inimesed. MIKS? Sest nende silme ees on Jumala Tõde- Jeesus. Ja Piibel ütleb:

Jh.8:31b "Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid
32ning tunnetate tõde, ja tõde vabastab teid."

Keegi ütles kord “ära jaga teistele ennast, jaga Jeesust.“

On hea kui me seda meeles peame ja hoidume igasugustest tühjadest juttudest, keelekandmisest ja enese õiguse taga ajamisest.

1Taaveti laulus Psalmis 15 on kirjutatud:

Issand! Kes võib tulla külaliseks sinu telki?
Kes tohib elada su pühal mäel?
2See, kes elab laitmatult,
teeb õigust ja räägib tõtt oma südames,
3kes keelt ei peksa, ei tee teisele kurja
ega tõsta laimujuttu oma ligimese peale

Jh.18:37 Ütleb Jeesus: Mina olen
selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält."
38
Pilaatus küsis temalt: "Mis on tõde?"

Lapsed oskasid sellele vastata: Jeesus on tee ja tõde ja elu!

Edasi mängisime äraarvamismängu. Vabatahtlikud- 1 laps, 1 naine ja 1 mees- pidid kirjeldama sama tegelase -Jeesuse iseloomu ja käitumist. Laps iseenese, naine piibli Samaaria naise ja mees variseri pilgu läbi. Teised pidid arvama, keda kirjeldati.

Nende kolme kirjelduse põhjal arvati aga tegelaseks olema hoopis erinevaid tegelasi, nii häid kui halbu.

Seejärel said lapsed meisterdada KULDSALMI-KAARDI: „Kingi oma määrdund süda oma parimale sõbrale- Jeesusele“ (Kaardi peale sai kahepoolsest teibist südamele pliiatsiteritaja sisust kaunistus ja sisse oli trükitud kuldsalm.

Viimaks võttis Marko tunnis räägitu kahe punktina veel kord kokku:

1. Meie süda on rikutud ja petlik.

Me ei saa inimestena asjadest ühte moodi aru. Me võime lõputult omavahelisi tüliküsimusi lahtiharutada püüda ja ikkagi mingis osas jääme asju erinevalt mõistma.

2. Ainus tõde on Jeesus(es),

kõik muu on meie petliku ja rikutud südame loodud kõverpilt asjadest ja inimestest.

Laulsime veel kaks laulu(Jeesus on tee LL41, Väiksed ehitajad KV76) ning palvetasime ühiselt Issanda õpetatud palve.

Järgnes söögilaul, lauaosadus. Menüüs olid hartšo ja kohupiima-õuna-purukook. Lauas arutati kevadist tööplaani, et ilmade soojenedes minna tubastest oludest üle ka välitundidele ja matkadele.