Leidub aga ka neid, kellele kaunid reklaampildid loodusvaadet nautiva lapsukese taustal labasi lehvitavast üksikust tuugenist on tööstuslike hiidtuuleparkide rajamise soovist pigem õilsa, ilusa ja säästva ning rahvale majanduslkult kasulikuna näiva ettevõtmise mulje jätnud. See pilt on eksitav. Sajad tuugenid, millest tegelikult jutt, on kõrgemad kui Oleviste kiriku torn ja neid ei saa kuidagi peita kaunisse loodusidülli. Hiidtuulepargid pole kaugeltki süütud tuuleveskid, mis „lihtsalt laste lusti jahvatavad“...
Pereosaduse palvel pani kirja mõned põhjendused hiidtuuleparkide vastu Taavi Ugam:
* Planeeritavate tuuleparkide toodangu tarbija ei ole teada. Eesti maksumaksja (s.h. vallakodanik) toetab seda, praegu 84 s/kWh. (Eriti kahjulik juhul, kui nn. taastuvenergeetika ei pruugi looduskeskkonnale kasuks olla).
* CO2 heitmete vähenemine, mida tuuakse tuuleparkide peamiseks põhjenduseks üle maailma, esineb soojuselektrijaamadega elektrivõrgus (nagu Eesti on) siis, kui tuuleeneergia osakaal on ligikaudu alla 10% (Eestis alla 200 MW). Vastasel korral tootavad soojusjaamad
ebaefektiivselt ja üldine heitmete hulk võib tuulegeneraatorite lisandudes koguni suureneda.
* Vähemalt tänaste ja lähema kümnendi elektriliste välisühenduste korral ei ole võimalik tuuleelektri abil Eesti energiasõltumatust suurendada. Me vajame õige pinge ja sagedusega elektrit. Seda saab ainult siis, kui tootmine võrdub täpselt tarbimisega igal ajahetkel. Tuule puhumist me reguleerida ei saa.
* Akustiliste kuuldavate ja mittekuuldavate (eriti infraheli) vibratsioonide levi ulatust ja mõju nii õhus, maapinnas, kui vees on vähe uuritud. Avastatud on pigem negatiivseid mõjusid inimesele ja loodusele.
Mida madalam on võnkesagedus, seda kaugemale heli/vibratsioon levib. Näiteks Aulepa pargiga on inimestel tõsised probleemid: unehäired, peavalud jne. Minu arvates olulisim argument.
* Sotsiaalsed probleemid. Tuulepargid on uurimuste põhjal pannud inimesi piirkonnast lahkuma, kinnisvarahinnad langevad. Süvenevad probleemid nii töökohtade, kui töötajate leidmisel.
* Kõnealuste projektide puhul tundub üsna ilmne olukord, kus arendajad saavad kasu, riik ja rahvas aga kahju.
2 kommentaari:
See projekt, millest Karinale rääkisin toetaks küll kohalikku rahvast - tooks maaomanikule - vallale sisse 100 000 eek'i tuuliku pealt aastas.
Lisaks saaks vald ise valida tuulikute asukohad - maksimaalse kauguse majadest. Tuulikute arv tuleks vastavalt soovile - 5-15. Ühe km2 peale saaks neid panna 9.
Kõrgus oleks tõesti suur, mobiilimastiga võrreldav.
Arvan, et tuuleenergial on kasutusel ka mingid puhvrid (akud), kuhu üleliigne vool läheb ja kust teda vajadusel jälle kasutada saab.
Ettepanek - võiks palvetada, et Jumal juhataks, kas tuulikutega tegemist teha või ei, mitte jäigalt paluda, et neid ei tuleks.
Peavalud ja unehäired on muidugi tõsine asi, kuid artiklis mainitud kohas on lähimad majad 600 m peal. Äkki saaks kaugust suurendades seda ära hoida? (tean, sest ise ka olen kannatanud peavalude ja unehäirete all, kuigi ma tuulepargi lähedal ei ela.)
Palvetame selle pärast, et Hiiumaale ei tuleks tööstuslikke hiidtuuleparke. Väiksemaid tuulikud on siinsetes külades ammusest ajast, need ei ulatu üle puudegi, naabreid häirib seegi undamine - Hiiumaa on väga vaikne koht :)
Ma võtsin ette ja natuke uurisin seda asja, mis seis nende tuulikutega Hiiumal hetkel on. Pole mul mingeid teadlase ega majandusinimese andmeid, aga panen kirja mis ma teada sain ja mõtlen.
Koostatud on Hiiumaa tuuleeneenergeetika teemaplaneeringu eskiislahendus - seda teatab meile selline artikkel - http://www.hiiumaa.ee/index.php?arhiivi=&idc=1011128100099901000. Sealt selgub, et sobilikud alad on vaid Käina vallas. Eskiislahenduse seletuskiri siin :http://4maakonnatuuleenergia.hendrikson.ee/upload/public/1_avaleht/03_Protokollid/Eskiislahenduse_seletuskiri_04_10_2010.pdf
Kaart siin: -http://www.hiiumaa.ee/dwm/galerii/imgpopup.php?file=http://www.hiiumaa.ee/tmp/info/_8990.jpg
Veel sain teada, et "Tuulikutele sobivate piirkondade vähenemise üks põhjus on see, et planeerijad on arvestanud hiidlaste ettepanekuga viia tuulikud elamutest 700 meetri pealt vähemalt 2 kilomeetri kaugusele.
Kartau selgitas, et ühe elektrituuliku jaoks on vaja 24 ha maad. Hiiumaal on sobiv piirkond praegu veidi üle 1000 ha suurune, seega mahuks Hiiumaale maksimaalselt 100 kuni 300 MW jagu tuulikuid." ja "Pühalepa volikogu otsustas, et nende valda tuulikuid ei püstitata. "Ning samalaadset otsust on vastu võtmas ka Emmaste vald," teadis rääkida Hiiu maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Aare-Villu Kattel. Kõrgessaare vald pudenes tuulikute mängust välja looduslike iseärasuste tõttu." infoallikas: http://hiiunadal.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=234&sec=0
Minu isiklik seisukoht on, et 30 aastat on väga pikk aeg, kõik olukorrad võivad muutuda...ja 100 000 krooni aastas üsna on pisike summa valla aastaeelarves. See on umbes pool vallast palka saava töötaja aastapalgast (oleneb muidugi täpsemalt erialast ka). Ehk siis risk on liiga suur, kompensatsioon liiga väike. Infrahelist tingitu tervehäired ja ökosüsteemi hävinemine tuulikute
piirkonnas on rahasse arvutamatu.
See raha - 100 000 krooni aastas tuuliku pealt on ju nagu loodusele/tervisele tekitatud kahju korvamiseks? Kasumit, tulu saab ikkagi arendaja - ja seda summat ei julge küsidagi. Ilmselt kümnetes kordades suurem, kui see mis KOV saab kompensatsioonina..
Mina olen aru saanud, et tuuliku ehitamiseks kulub mitu aastat, siis kõigepealt ta teenib tasa ehituskulud ja alles mitmekümne aasta pärast hakkab nö "ära tasuma".
Aga mis siin ikka teooriat arendada, Emmaste vallas tuulikute püstitamiseks sobivad maad puuduvad :)
Postita kommentaar