Kõrgem tase Issanda koolis

Sain täna e-postitsi sellise kirjutise. Mulle mõtted väga tuttavad kuigi pidin tunnistama, et kui see on kõrgkoolitase, siis olen mina alles sõimerühmas... Arenguruumi on igatahes :D

SURRA ISEENDAS

Kui sind on maha materdatud, eemale tõrjutud või häbistatud ja sa ei solvu sellest, vaid vaatamata kõigele su süda rõõmustab, kuna sul on au kannatada Kristuse pärast:

SIIS SEE ON SUREMINE ISEENDAS

Kui sinu heategu mõistetakse hukka, sinu nõuandeid ei võeta kuulda, sinu mõtete üle naerdakse, sinu soovid ei täitu ja sellele vaatamata ei luba sa tõusta vihal ega õigusta iseennast. Sa võtad kõik sinuga juhtunu vastu rahuliku meele, armastuse ja sisemise vaikusega:

SIIS SEE ON SUREMINE ISEENDAS

Kui sinu armastus ja kannatlikkus on kohanud korralagedust, omavoli, jultumust ja sa seisad vastakuti meeletu hävingu ja liialdustega ja sa jääd kõigele vaatamata püsima armastuses ja kannatlikkuses nagu Jeesus:

SIIS SEE ON SUREMINE ISEENDAS

Kui oled leplik igasuguse riietuse, ümbruse ja ilmastiku tingimustega ning oled valmis igasugusteks muutusteks, mida Jumal tahab:

SIIS SEE ON SUREMINE ISEENDAS

Kui sa ei tõsta end vestluse käigus esile, ei meenuta õnnestunud sõnavõtte, ei otsi heakskiitu, vaid õpid elama lihtsana ja kuulsusetuna:

SIIS SEE ON SUREMINE ISEENDAS

Kui sa rõõmustad südamest koos oma vennaga, kui tal läheb hästi ja teda saadab edu, tundmata kadedust isegi siis, kui ise oled suures hädas ja sinu olukord näib lootusetu:

SIIS SEE ON SUREMINE ISEENDAS

Kui oled valmis vastu võtma nõuandeid ja etteheiteid endast noorematelt alistudes oma sisemas ja osutamata vastupanu ega lase meelepahal südames tõusta:

SIIS SEE ON SUREMINE ISEENDAS

Rm.6,8
Aga kui me ühes Kristusega oleme surnud, siis usume, et me ühes temaga saame ka elama.

Emmause teel

Hilja loojangu eel on Emmausesse teel

kaks rändurit nii kurba ,sest Jeesus mõisteti surma,

sest Jeesus mõisteti surma.

Liitub nendega veel üks võõras rändurgi teel.

Nii sõbralik on ta ja lahke lohutaja,

ja lahke lohutaja.

Võõras selgitab veel: oli Jumala plaanis just see,

et Kristusest saab kõigi Päästja, et Kristusest saab kõigi Päästja,

et Kristusest saab kõigi Päästja.

Leivamurdmisest nad seal tundsid ära siis Ta,

On üles tõusnud me Jeesus, on üles tõusnud me Jeesus.

Tal laulge halleluuja, Tal laulge halleluuja!

/Lia Kaljuste Emmause teel/

Seekordne tund kannab pealkirja Emmause teel.

Alles olid ülestõusmispühad mil me meenutasime Jeesuse kannatamist, surma ja ülestõusmist. Hommikul haua juurde tõttavad naised olid esimesed, kes nägid, et haud oli tühi. Haual kõnetasid naisi inglid, kes ütlesid, et Jeesus on üles äratatud. See oli vast uudis ja seda tõttasid naised kohe ka apostlitele rääkima. Aga apostlite jaoks ei olnud naiste jutul kaalu. Peetrus läks ise hauda vaatama. Imelik küll, aga tõepoolest tühi haud.

Samal päeval ilmutab Jeesus ennast Emmause külla rändavatele jüngritele. (Loe: Luuka 24,13-35)

Kirjakoha sisu on edasi antud ka lauluna ja seda võib õppida Kevadviiside raamatust. Lia Kaljuste sõnad on tänase tunnikirjelduse alguses.

Pühapäevakoolis osalejad said ka uue raamatukese „Jeesus on üles tõusnud“ See Soome Külvaja ja Põltsamaa koguduse väljaanne on hea Piibli tekstidega vihik lastele joonistamiseks ja värvimiseks. 47. leheküljel leidub ka Emmause tee lugu.

Tänases tunnis mängisime ka ühe tutvumismängu. Kuna meil oli lapsi, kes igal pühapäeval Lugusel ei käi oli mängust veelgi rohkem kasu. Õppisime ka oma igapühapäevast seltskonda paremini tundma. Mäng seisneb pidevas ümberrivistumises. Iga ümberrivistumise aluseks on mängijate mingi omadus. Näiteks, rivistusime tähestiku järjekorras eesnimede järgi, vanuse järgi, pikkuse järgi, kaalu järgi jne.

Peale mõistatuste lahendamist vaatasime Wido Wiedehopf´i jutustatud ülestõusmislugu ( Saksa Piibliselts) . Ei puudunud ka ühine söök ja „parklakoosolek“.

Pilte tänasest tunnist näeb siin.

Kohtumiseni järgmisel pühapäeval Luguse pühapäevakoolis.

EELVIIMANE TUND SELLEL ÕPPEAASTAL !!!

Särgid- värgid?

Järgmis(t)el kogunemis(t)el oleks mitu asja arutada- sestap väikeseks eelnevaks peredesiseseks palve- ja mõtteaineks panen neid teemasi siia üles:

• Pühapäevakooliaasta lõpetamine- kuidas/kus/millal?
  
• Kogudusele oma aasta kohta väikese ülevaate andmine (näiteks väike kokkuvõte aastast sõnas ja pildis täiskasvanuilt, laulukesed lastelt jne) - kas/millal?
• Kas teha uusi särke (osadel pole eelmise aasta omi)- kas päris uue logoga?/sama logoga juurde neile kel puudu?/või teha kõigile uued aga lisada vanale logole visiitkaart-kiri nt blogiaadressiga?
  
• Kas teha päris oma logo- kohandada nö vana/ teha päris uue leidmiseks "konkurs"?
  
• Suveplaanid- kas/kus/kuidas/millal?

Pildil väike temaatiline meenutus möödund aasta(te)st.

Ahvatusliblikad

Täna lendlesid pühapäevakooli ruumis kirjud liblikad, neid jagus raamatulehtedele, suurele kinoekraanile ja mõni oli maandunud lausa tordil. Algatuseks kordasime eelmisel korral õpitud päris oma pühapäevakooli kevadlaulu ning siis seadsid lapsed end tundi kuulama.Lugesime Tammsaare jutustust "Poiss ja liblikas" ning arutlesime, millised need "liblikad" olla võiks, mis meid Jumala plaani juurest ära meelitavad ning varem või hiljem pisaraid valama panevad.
Pisaratest aga meisterdasime kaarte kevadiste tähtpäevade tarbeks:Kogesime oma nahal, et kerge on öelda- loe õpetus läbi ja tee selle järele. Teha aga on palju raskem. Ikka tahaks omalt poolt ju midagi lisada, lihtsamalt läbi saada, originaalsem olla... Kaardiliblikat tehes on ehk vahvamgi kui õpetusest veidi kõrvale kalduda. Elujuhiseid, mida Jumal piibliraamatu kaudu pakub, tasuks siiski täpsemini järgida. Ikka selleks, et omad vitsad ei peksaks ja pisaraid valama ei peaks...Kuigi ka kommivaagnal helklesid pisarad, ei olnud meie tund siiski läbini kurb. Jumal ju ei taha, et me kurvad oleksime.
1 Tes. 16-18 on kirjas: "Rõõmustage alati, palvetage lakkamatult, tänage kõige eest - sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!"
Selle kuldsalmi paremaks meelespidamiseks õppisime ka uue laulu. Koju aga said lapsed seekord loodusevaatlemiseülesande ja töövihiku, millesse oma "nina puurida", nagu Gudrun meile vahvalt ühe Hando Runneli luuletuse läbi soovitas :-)
Kes täna haiguse tõttu koju jääma pidid, ei pea samuti kurvastama- tänase tunni sisu on allpool pildis ja helis neilegi nähtav ning töövihikud ja kaardimeisterdamiseks vajalik ootamas.

Kahjuks ei õnnestunud slaidiesitlust koos helifailidega oma arvutist edasi toimetada- esitlus hakkab ümbertõstes jonnima, ei tee piiksugi ja nõuab helifaile algupärasest asukohast :( Sestap sai esitlus fotokaga filmitud... Ehk mõni arvutitark oskaks asjale lahendust pakkuda?

KUI JUMAL LUBAB TOIMUB TEISIPÄEVAL, 21. APRILLIL

18 00 ALGUSEGA VENNASTEKOGUDUSE PÜHALEPA PALVEMAJAS LAULUTUND.

KRISTUS ÜLES TÕUSNUD: HING NÜÜD RÕÕMUSTA!

Kristus on ülestõusnud!

Tänast kogunemist võib vist lausa laste jumalateenistuseks nimetada. Ülemise kambri ahi ajas korra suitsu sisse ning peletas meid suurde saali. Ja õigesti tegime, sest meid oli rohkem kui tavaliselt ja tund sai ka selle võrra pidulikum!

Meie hulgas olid (lisaks muudele külalistele) ka kaks nukulast - Villi ja Helen, kes polnud ristist ja tühjast hauast kuulnudki! Lapsed jutustasid neile, mis neil ristilöömise ja ülestõusmise jutust meeles oli ja pilte vaatasime raamatust ka juurde.

Uurisime ka väikseid seemneid, mis näivad täiesti elutud. Kuid mullasse kukkudes hakkavad nad ometi kasvama... See on tõeline ime! Sama moodi tõusis ka Kristus hauast üles, surmast ellu! Tänased lauludki rääkisid seemnetes ja külvamisest.

Ülemises kambris aga ootas meid tõeline peolaud kevadiste salatite, kitsejustu, värviliste munade ja maiustustega.

Sepp Jakob

Sepp Jakob elas oma suure lastekarja ja kauni naise Elsbethiga päris turuplatsi lähedal. Nad ei olnud enam vaesed, ega veel ka rikkad. Jakobil oli tööd ja selle eest maksti pigem hästi, aga seitse väikest suud tahtsid täitmist ja sama palju tagumikke katmist. Tema sepikoja hääli oli kuulda nii turule, kui ka linna läänepoolsete väravate juurde. Neil päevadel, kui päike ei paistnud, toimetasid inimesed sepikojast tulevate häälte järgi – nii täpselt alustas sepp hommikul ja lõpetas õhtul. Veel tänapäevalgi on sealkandis käibel väljend: Sepa südames ei tule päikse ette pilvi.
Jakob oli pärinud töö ja töökoha oma kasuisalt Harpaselt, kellel endal ei olnud lapsi, ega isegi mitte naist. Harpas oli pärit iidsete seppade soost ja keegi ei teadnud mitu põlve seppi nende suguvõsas oli olnud. Harpas oli noore poisina ütelnud, et tema ei võtagi naist ja pühendab kogu elu sepistele, mis parandavad tervet maailma. Tema juurde tulid tõesti kokku inimesed tervest maailmast ja lasid tal teha endale nii tarbe- kui iluasju. Käisid ka kõrgest soost isandad, et äkki saaks sellise sepa endale väimeheks, aga Harpas jäi endale kindlaks. Iga tööpäeva lõpuks ütles, et homme teeb ta päeva naela.
Jakob oli oma kasuisalt kuulnud seda lauset ja palju teisigi ütlemisi, mis nüüd olid tema suus ning juba küsisid tema lapsed, kas isa teeb täna päeva naela. Jakob vastas nagu iga kord, et ehk teebki täna, andis naisele musi ja läks rauda lööma.
Ühel kevadisel päeval, kui õhk väreles, justkui millegi suure ootel, tuli sepikotta võõramaalasest valitseja käskjalg ja tahtis osta üheksa naela. Jakobil oli kuus naela valmis ja ta palus käskjalal sepikoja arvel turukõrtsis oodata, kuni ta puuduolevad kolm naela juurde teeb. Käskjalg ütles, et nende kolme naela eest makstakse kolmekordselt, muigas valusalt huulde ja läks kõrtsi poole.
Jakob ei leidnud kohe õiget rauatükki, millest naela teha, aga siis jäi talle silma hang, mis oli oma hangumised ära hangunud ja sellest sai ta kolm paraja suurusega tükki. Vilunud liigutustega sai Jakob naelad just siis valmis, kui käskjalg tagasi jõudis. Need kolm said küll natuke suuremad, aga käskjalg ütles, et nii ongi parem. Ta oli kõrtsis end silmnähtavalt purju joonud, maksis kõigi naelte eest kolmekordse hinna, ütles, et Jakob on nüüd tõesti teinud päeva naela ja läks väga kiire sammuga ära.
Jakob ei olnud kunagi nii väikese töö eest nii palju raha saanud ja läks kohe oma rõõmu Elsbethiga jagama.
Pühad olid tulekul ja sel aastal tahtsid nad neid tähistada suurejoonelisemalt kui varem.
Aga pühadele eelneval päeval viidi kolm kurjategijat linnast väljas olevale mäele, hukkamisele, mida läksid vaatama kõik. Seal nägi Jakob oma naelu ja seda, mistarvis neid vajati.
Pühad tulid, aga Jakobil ei olnud isu süüa ega juua – kurgus istus päeva nael.

Hea Karjane Joh.10:11

Taas täituvad poeriiulid pühadekraamiga ning kodudes on salapärast sagimist ning üllatuste valmistamise rõõmu. Kevad, tärkamine ja uus lootus helgemale hingamisele täidab kõikide meeli. Justnagu Jumala armupäikegi, mis oma soojust ja valgust kallab üle õige ja jumalatu.
Vana vaimulik laul ütleb:"Kuid ma tean, kellesse ma usun ja olen julge, et Ta on vägev ka hoidma mulle antud vara kuni viimse päevani!" (VL. 427)
Mõnikord on vaja suurt meelekindlust, et mitte kaotada pead, jääda kindlaks oma usule ning mitte joosta kaasa üldise trendiga... Jumal teab, me oleme sageli nagu lambad- ei, mitte alati "vagurad hääd, vagurad hääd!"- vaid arad, abitud ja ikka ja jälle tegemas seda, mis meid ennast ohtu seab. Me vajame julgustust ja hoolitsust, vajame, et meid juhitaks.
Seekordses tunnis jutustas üks vahva karjane meile lammastest ja nende eest hoolitsemisest, rääkisime Jeesusest- Heast Karjasest, kes meie eest oli valmis elu andma ja sellestki kuidas Tema "karjas" turvapaika leida. Ka seekord kasutasime tänuga juba valmis õppematerjali kuid mugandasime seda nii laulude kui mängude osas. ("Jookse, jookse lambalaps!" on üks tore mäng, mille mängimisehoos sageli siiski kipub lambalastel segi minema, et mitte lambatara turvaliste seinade vahelt pääsemine pole eesmärk :) Ikka "hüppa aeda- kraps!")
Pühaks Vaikseks nädalaks said lapsed koju teema kordamiseks "Nöpsik"- värviraamatukese- tervituse sõpradelt Rannamõisa koguduse pühapäevakoolist.
Lauaosas rõõmustasid silma ja suid aga päevakohaselt palmiokstega kaetud maiuspalad.
Pildid.