Kuna kõik pered on olnud viimasel ajal haigustega kimpus, siis võitame aastalõpu pühapäevad seekord tervise parandamiseks.
Tänases tunnis jätkasime juttu Moosese elust ja tegutsemisest, Egiptusest lahkumisest ja kõrbeteekonnast. Kuigi lugu rääkis ammustest aegadest, on Jumal ikka sama- ka selle üle arutasime, kuidas Jumal meidki juhatab ja mõnikord lausa kannab.
Räägib sellest, et Jeesus on tulnud, et meil oleks elu ja kõike ülirohkesti.
Tänases tunnis rääkisime Moosesest. Sügisest alates oleme tutvunud Vana Testamendi alguses olevate lugudega Iisraeli rahva suurtest esiisadest. Alustasime Aabrahamist, siis oli tund Jaakobist ja täna tutvusime Piibli kirjakohtadega, kus räägitakse Moosesest. Huvi keskpunktis oli Moosese kutsumise lugu. Iisraeli rahvas kannatas ikka veel Egiptuses. Nad kurtsid Jumalale oma häda. Jumal ei unustanud neid, vaid hoolitses nende eest. Ta kutsus Moosest rahva juhiks hakkama.
Mooses karjatas loomi Midjanimaal, kõrge Hoorebi mäe jalamil. Ta seisatas äkitselt, jäädes vaatama kummalist pilti. Kibuvitsapõõsast tõusid kirkad leegid, kuid põõsas ei kõlanudki ära. Mooses kuulis Jumala häält, mis ütles:“ Mooses, Mooses!“
„Siin ma olen“, vastas Mooses ja tahtis lähemale minna.
Siis ütles Jumala hääl:“ Ära tule siia! Võta kingad jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa. Mina olen sinu vanemate Jumal. Mina olen näinud oma rahva viletsust Egiptuses ja olen kuulnud nende kaebeid. Olen valinud sind oma rahvast Egiptusest välja viima.“
Ülesanne tundus Moosesele liiga raskena. Ta ütles Jumalale:“ Ma ju räägin pikkamisi ja kangelt. Saada mõni teine, aga mitte mind.“
Siis lubas Jumal Moosesele:“ Ma olen alati koos sinuga ja aitan sind. Ma annan sulle abiks ka su venna Aaroni. Minge üheskoos vaarao juurde. Ma annan teile nõu, mida te peate rääkima ja tegema.“
/ Hea karjane III-IV Jutustused/
Arutlesime küsimuste ümber:
Kuidas kulges Moosese lapsepõlv?
Miks pidi Mooses Midjanimaale minema?
Kuidas kutsus Jumal Moosese? Mida Mooses sellest kutsest arvas?
Kuidas Jumal suhtub nendesse, keda ta kutsub?
Kes on see Jumal kes Moosese kutsus?
Lisaks vanadele tuttavatele lauludele – „Rõõm, rõõm, mu südames on rõõm“, „ Jeesus on tee mis taevasse viib“,“ Mu süda mis pattudest must“ õppisime ka uue laulu. Originaalpealkirjaga "Go down, Moses“.
Selle tunni kirjutamise osa oli samuti VT Moosese raamatust.
Kui Mooses kuulis häält põlevast põõsast, siis oli ta imestunud, võib olla isegi jahmunud. Ehk tekkis tal küsimuski- kelle hääl see üldse on, mis sealt põõsast sellisel ebatavalisel viisil kostab. Ja Issand, ütles: „MINA OLEN SINU VANEMATE JUMAL, AABRAHAMI JUMAL, IISAKI JUMAL JA JAAKOBI JUMAL“
Jumal kes kutsub ja kes meid meie teedel hoiab ja kaitseb on meie vanemate Jumal – Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal.
Tunni lõpuosas vaatasime filmi sarjast „Piibli suurimad kangelased ja legendid. Moosese lugu“ teist osa.
Möödunud pühapäeval oli kokku kogunenud rekordarv lapsi-vanemaid ning eks oli ka väärt tund tulemiseks. Oma tunnikorraldusdebüüdiga astusid üles Altmäede suured ja väikesed. Teemaks oli Issanda õpetatud palve ning lastele pakuti nii asjalikku selgitust, vahvat meisterdamist, armsaid videoklippe, rõkkavat laulu kui ka maitsvat rooga. Mapid täienesid vihikute ja laululehtedega, iga laps sai omale päris oma Uue Testamendi ning koju viidi kaasa ka esimene advendikaunistus: rist, mis Issanda tulemise tegelikku põhjust ja jõulude tõelist sisu meelde tuletab.
Eilne õhtune ja tänane varahommikune telefonikõne tõotasid kordust eelmise nädala kinoklubile- ega midagi, võtsime usaldava hoiaku ning lootsime, et kes tõbed läbi põdend või veel jalul, need siis saavad kokku ja küllap Jumal ise õpetab :)
Seejärel vaatasime isadepäeva puhul piibliloomultikat armastavast isast ja tema kahest üsna erinevast pojast:
ning koguperefilmi hoopis eriskummalisest isast Paradiisi -Oskarist ja tema isehakanud pojast Rasmusest...
Söök valmis kohapeal ja aina hubasemaks muutuv pühapäevakooliruum lasi aja kulu unustada. Kui filmid vaadatud ja magusöökki söödud, sai tehtud ka väljakuulutatud perepildisessioon ning tagatippu õpetas Marko lastele veel vahva "sääsepilli" meisterdamist:
Niiet ärajäänud tund lõi hoopis rekordi tunni pikkuse osas :D
Suured aga läksid pisut ruumikujunduslikult muutunud ülemisse kambrisse oma tundi-
Seejärel kirjutati laua taga A-tähte, värviti värvipilti, lauldi Timo laule (VPL) Aabrahamist ja mängiti A-tähega sõnadega "laeva täitmist". Järgnes puhkuseks pisut uinutavast unejuturaamatust taevatähtede lugemine.
Siis lõpuks see, mida lapsed kõige rohkem ootasid ehk meisterdamine- sedapuhku Alumiiniumtraadist loomakujude väänamisena.
Tund lõppes allkorrusel Gudruni esitatud Vihmalauluga (pitsikaatos) 
ning lõpupalvega.
Veel tänaseid pilte näed siin.
Peale aktust mängisime tähevihma (sadas nii läbisegi kui tähestikujärjekorras seinal) ja tegime kehatähti (Arva ära, mis sõna pildil moodustatakse! Vajuta pildile siis saad vastuse teada ;)):
Ja peale pikka võimlemist sai suud maitsva mimoosisalati, ahjukilu, kõrvitsakaraski ja muu magusaga suletud ning suured kuulasid Antoni sissejuhatust kristliku aabitsa teemasse.
Pikemalt sellest ja (krist)laste õpetamisest üldiselt on plaanis MEESTEL arutleda järgmisel laupäeval Padal.
Laupäeva hommikupoolikul (10. oktoobril, vahetult enne Lõikustänupühapäeva) koristame pühapäevakooliruumi, kütame ning kaunistame saali ja koostame suvistest piltidest seinalehe!„Ärgem armastagem (ainult) sõnaga ja keelega, vaid teoga ja tõega!"
(1 Jh 3: 18).
Sel laupäeval 26.09 on vennad oodatud ühiseks ihu- ja hingekosutavaks talgutööks Süldele. Soovitav riietus on tööroobad ja kummikud. (Lisainfot saab Markolt 56684048)
Päevakava:
9.00 Kogunemine, alguspalve ja töötegu
13.00 Lõunasöök
Peale söömaaega järgneb leiba luusse lastes mõttetöö teemal "Luguse pühapäevakooli areng ja õppekava süstematiseerimine". (Soovitav eelnev kodune mõttetöö!)
Pealelõunal jätkub (allesjäänud võhma korral) talgutöö füüsiline osa. Päeva lõpetab tänupalve kell 17.00
Tere tulemast!
Meie pühapäevakooli beebiosakond täienes täna uue liikma võrra. Varahommikul sündis Remmelgate perre pisipoeg Joel.
Soovime kõigile lugejatele, sõpradele, kelle lastel uus õppeaasta alanud, rohket õnnistust ja turvalist teed tarkuse otsinguil!
Esmaspäevast reedeni (24.-28. augustil) kell 10.00 - 12.30 leidsid Emmaste noortekeskuses aset RÕÕMUPÄEVAD. Kavas olid Jumala Sõna, laulud, mängud, käsitöö, näks ja palju rõõmu.
Meie elus on aegu, mil meie rahu põhineb ainult teadmatusel. Ent kui me elutegelikkusest teadlikuks saame, on tõeline sisemine rahu võimatu, kui me ei ole seda Jeesuselt saanud. Kui meie Issand räägib rahu, siis ta loob rahu, sest sõnad mida ta räägib, on alati „vaim ja elu“ Jh 6,63. Kas ma olen vastu võtnud seda, mida Jeesus räägib? „ …oma rahu ma annan teile…“ – rahu mis tuleb temale otsa vaatamisest ja täielikust arusaamisest ning tema vaikiva rahulolu vastuvõtmisest.
Kas oled sa praegu tugevasti häiritud ja rahutu? Kas sinus tekitavad kartust ja segadust lained ja pöörised, mida Jumal oma kõikenägevuses laseb sinu ellu tulla? Kas sa oled ümber pööranud kõik oma usu kivid ja vaadanud nende alla, ent pole siiski leidnud rahu, rõõmu ja tröösti allikat? Kas su elu näib sulle täiesti viljatu?
Siis vaata üles ja võta vastu Issanda Jeesuse vaikne rahulolu. Tema rahu peegeldumine sinus tõendab, et sa oled õige Jumala ees, sest sa väljendad oma vabadust pöörata oma mõtted temale. Kui sa ei ole õige Jumala ees, ei saa sa iial suunata mõtteid kuhugi mujale kui iseendale. Kui sa lased millelgi varjata Jeesuse palet enese eest, tekitab see sinus rahutuse või valeturvalisuse tunde.
Kas ka selle probleemi osas, mis sulle praegu peavalu valmistab, vaatad sa Jeesusele (Heebrea 12,2) ning võtad vastu tema rahu? Kui jah, siis on ta armuliseks rahuõnnistuseks, mis avaldub sinus ja sinu läbi. Aga kui sa püüad probleemist muretsedes jagu saada, hävitad sa Jeesuse tõhususe sinus, ning see, mis edasi juhtub on sulle kohaseks tasuks. Me muutume rahutuks, sest me ei ole võtnud arvesse Jumalat. Kui inimene Jeesuse Kristusega nõu peab, lakkab segadus, sest tema juures ei ole mingit segadust. Aseta kõik tema ette, ja kui pead vaatama tõtt raskuste, kaotuste ja murega, siis kuula tema sõnu: „ Sinu süda ärgu ehmugu!“
Oswald Chambers „Kirkuse kütkes“
(Pilt pärit Kaevust)
Kuhu Jumala armastuse uuendavad jõud on sisse pääsenud, seal puhkeb me elus midagi kevadetaolist. Sellest osadusest võrsunud elu särab sisemisest rõõmust, mis päiksena valgustab ja soojendab uuendatud südant. Kurjuse ja patu külmad ahelad on murtud, hirmud ja mured taandunud, kevadised rõõmulilled puhkevad.
Rõõmupuudus – ilma Jumalata kannatavad inimesed kroonilise rõõmupuuduse all. Rõõmu püütakse asendada lõbustuste ja meelelahutustega. Lõbu pole aga niivõrd rõõmu asendaja, kuivõrd pigem tema kustutaja. Lõbustustega püütakse unustada elu tegelikkust. Kunstlikule meeleolutõusule järgneb aga sügav langus. Rõõmu elava vee kaevu asemel istutakse omakaevatud kaevu ääres, mille vesi on muutunud halvaks ja varjatud praod ei pea sedagi (vt Jr 2,13).
Rõõmuvaenulikud tegurid – alaline mure, närvitsemine oma maiste vajaduste pärast. Sisemine kärsitus, närvilisus, enesega riiusolemine. Hirm tuleviku ees. Riidlemised, kadetsemised, kättemaksumõtted.
Ei valud, eluraskused ega katsumused suuda röövida seda rõõmu. See kiirgab läbi tumedatest varjudest, mida elu meie teele toob. „ Kiidetud olgu… kõige lohutuse Jumal, kes lohutab meid kõigis me viletsustes, et me võime lohutada neid, kes on kõiksuguses viletsuses, lohutusega, millega Jumal meid lohutab“ 2 Ko 1,4. Paulus on vanglas, aga virgutab teisi rõõmule. „Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen :“Olge rõõmsad!“ Fi 4,4. See on eriline tunnetus:“ Kui kurvastatud, aga ikka rõõmsad“ 2 Ko 6,10. Jeesus, minnes vastu oma kannatusele ja surmale, ütles:“ Seda ma olen rääkinud teile, et minu rõõm oleks teie sees ja teie rõõm saaks täieliseks“ Jh 15,11. Kes sellises olukorras jagab rõõmu teistele, sellel peab olema rõõmu üliküllus. „Jumala riik on… õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus“ Ro 14,17.
Rõõm on Jumalast meie jaoks ette nähtud loomulik seisund. See pole kergendustunne haiguse valude vahel ega süsti saamisest tekkinud leevendus, - see on surmahaigusest terveks saanud inimese rõõm. Kui inimene saab nii raskest haigusest terveks siis ta ei hüppa ega naera, vaid tal on terve inimese rahulik meel.
Uskliku rõõm on pidev. See on rohkem teadmine kui tunne. Rõõmu allikas ei ole mitte inimeses vaid Jumalas. „Olge rõõmsad Issandas!“ Et see rõõm on varjul Issandas, sellepärast „ükski ei võta teie rõõmu teilt ära“ Jh 16,22.
Rõõm Issandas rajaneb peamiselt sellele, mida tema on meie heaks teinud. Tema suri meie eest, et meil elu oleks. Tema tõusis üles, et me võiksime käia ülestõusmise jõus. Tema läkitas oma Püha Vaimu, mille kaudu ta on iga päev meie juures ja meie sees. Tema juhib oma Vaimu läbi meie elu nii, et kõik sündmused tulevad meile heaks. Tema on andnud meile oma Sõna, mis toidab, juhib, manitseb ja kinnitab. Tema läbi võime alati minna palves Isa armuaujärje ette kõigi oma vajadustega. Tema teeb, et me tahame ja võime elada temale meelepäraselt.
Uskliku inimese peamine rõõmuallikas on osadus Jumalaga. See avaldub eriti tänu –ja kiituspalves, millega me Isa ette tuleme. Kiida, mu hing, Issandat, ja kõik, mis minu sees, tema püha nime! Tema annab andeks kõik su pahateod ja tema parandab ära kõik su vigadused. Tema lunastab su elu hukatusest ja ehib sind helduse ja halastusega kui pärjaga“ Ps 103, 1-4. Kui palju on Piiblis selliseid tänu-ja kiituslaule! Iga sellise laulu taga on hõiskav süda.
Puhast rõõmu annab usklikule ka osadus Jumala rahvaga. Armastus ja rõõm käivad ikka käsikäes. Esimesed kristlased Jeruusalemmas „ viibisid iga päev ühel meelel pühakojas ja võtsid toidust ilutsemise ja siira südamega, kiites Jumalat ja leides armastust kõige rahva juures“ Ap 2, 46-47. See on tõeline rõõmu ühiskond, kus kõik inimlikud erinevused ja lahkhelid on ületatud jumala armastusega, sest „ usklike hulk oli üks süda ja üks hing“ Ap 4, 23.
Väljavõtted Robert Võsu raamatust „ Evangeelne eetika“
Korraldada isade, poiste üritus Kureturu metsas oli juba läinud aastal pakutud idee, mis küll realiseerus lõpuks üritusena koos ööbimisega vennaste palvemajas. Tol korral olid kaasas ka tüdrukud. Sel korral läks siis nõnda, et meie pühapäevakooli 3 poissi ja Nurste 4 poissi olid valmis oma raskete kottidega matkateele asuma. Retke alguses uurisime kaardilt kus me olema ja kuhu peame jõudma. Tegime tutvust Pauluse misjonireisi kirjeldusega ja onu Marko palus Taevaisa õnnistust eelseisvale retkele.
Aga peakorraldajal- Luil- teadagi jätkus selgroogu jääda meelekindlaks ning seista vapralt vastu peaaegu kõigile paljudest neidude-naiste katsetest end meesteretkele kaasa sokutada. Ja see otsus tasus end igati ära!!!
Mida kõike retkel tehti, mitu paari jalatseid rännates läbi leotati ja milliseid uusi asju õpiti, seda teavad retkelised mõne aasta pärast pareminigi, praegu säravad matkasellide silmad nii tassitud raskuste, ületatud ohtude (libedatest merekividest rajast varvaste ees looklevate rästikuteni), telkimisest, landiloopimisest ja öösi võrguga merest püütud kalasaagistki.
Pühapäeva pealelõunaks aga jõudsime kõik rõõmsalt (nagu apostlid omal ajalgi) tõdemusele, et pole siin ei Paulust ega Peetrust- kõik kõiges on siiski Kristus ja Tema pääste- ja rõõmusõnum, ning Teda tänades me üheskoos Külama linuvaatlustorni all varbaid leotades lõpupiknikku pidasime ja retke aluseks olnud Pauluse esimest misjoniretke meenutasime.
Tänu Jumalale selle ja ka meie poiste esimese eduka retke eest!
Aga mis veel tuleb hämminguga ütelda isade tubliduse kohta- juba lõpulõkke süte juures arutati uue laagri plaane!!!
