Esimene neist ülalmainitud salmidest kutsub kristlasi üles andma kiituse ohvrit Jumalale. See on meie huulte vili, mis tuleneb isiku identiteedist: osadusest Issanda Jeesuse Kristusega ja päästmise kingituse isiklikust vastuvõtmisest. Järgmine salm kutsub meid üles suhtlema oma kaasinimestega, nii materiaalsete kui vaimulike õnnistuste jagamise kaudu, mida saame armulise Jumala käest. Nende põhimõtete järgmine edendab vaimulikku õhkkonda, muutes teismeliste omavahelise suhtlemise efektiivseks.
Teismeliste kohta võime öelda, et nad pole enam lapsed, kuid pole veel ka täiesti täiskasvanud. See periood on suurte muutuste aeg, milles võime eraldada nii füüsilise, emotsinaalse kui ka käitumise küpemise perioode. Kuna teismelise emotsionaalsed omadused pole veel jõudnud stabiilsele küpsustasemele, siis esineb neil mõningaid emotsionalselt tundlikke piirkondi. Neid alasid tuleb käsitleda eirilse õrnuse ja respektiga.
/.../
Teismelised on ebaküpsed ja täiskasvanuks küpsemise aja jooksul vajavad nad sageli abi, et suuta käituda vastavalt oma tegelikule vanusele. Vanemad peavad olema tähelepanelikud, et mitte nimetada neid solvavalt ebaküseteks, justkui rõhutadest halvimat neis. Iga juhul, kui me suudame puudutada parimat neis – siis toome välja nende tugevused. Neil on oma positiivsed punktid, seega seadkem need kõrgemale, et neid aeg-ajalt kiita. Väljendagem oma poolehoidu ning nad veavad meid vaid harva alt.
Kaks äärmust, millesse vanemad teismelt kasvatades langevad:
Suhtlemine ilma allumiseta:
Elame ajastul, milles ilmalikus ühiskonnas on haktud rõhutama kodust suhtlemist. Selle tõttu on hakanud levima tõekspidamine, et teismelistega tuleb suhelda üksnes sõbra-tasandil. Selline suund on viinud mentaliteedini: „ Mu isa on mu sõber nii kaua, kui ma saan oma tahtmist teha!” Selline sutlemisstiil on hukutanud vanemate autoriteedi.
Allumine ilma suhtlemiseta
Selline positsioon nõuab seatud reeglite eranditeta täitmist, aga jätab unarusse südame ja sisemise vaimu puudutamise. Teismelisi sunnitakse alluma, aga nendega ei suhelda. Kus teismeliste ja vanemate vaheline suhtlemine puudub, on tulemuseks sageli frustratsioon ja kui see lahendust ei leia, siis juhib see paratamatult mässuni/vastuhakuni.
Aktsepeteeri lapse isiksust
Juba väga varakult vajab iga laps tunnet, et tema vanemad tunnustava teda, armastavad just sellisena nagu ta on. Igal lapsel on just temale omased unikaalsed tugevad ja nõrgad omadused, vanemad peavad keskenduma just tugevustele. Vanem, kes saab selle ülesandega hakkama, võidab teismeliste usalduse ja tal on head võimalused olla abiks neil ka oma nõrkustest üle saamiseks.
Anna oma aega
Mõnikord pole vanematel aega laste jaoks, kui nad on vigastanud põlve või on neil mõni isiklik probleem jne. Kui selliselt koheldud lapsed jõuavad teismeikka, leiavad vanemad end olukorrast, kus nende lastel pole aega nende jaoks. Vanemad, kes veedavad aega oma laste seltsis ja tunnevad huvi nende murede ja rõõmude vastu, rajavad aluse heale suhtele tulevase teismelisega.
Võttes aega, et rääkida ja naerda koos teismelisega vabas õhkkonnas, aitab neil pingest vabaneda ja murede ilmnedest jagada vanematega oma kaalukaid probleeme mis neil mõtteis on. Meie teised kohustused peavad jääma tahaplaanile, kui teimeline tahab meiega rääkida.
Tunne kaasa, aga ära tee kompromisse
Et teismelistega suhelda osata, peame tundma sama, mis nemad tunnevad. Püüdma astuma nende kingadesse, aga mitte tegema komrpomisse tõega. Teismeline, kes tunneb, et teda mõistetakse, on avatud suhtlemisele. Vanemad peavad kehtestama selged piirid, millest üle ei astuta. See annab turvalise tunde täsikasvanule ja ei taksita suhtlemist.
Ole kindlameelne ja õiglane, kuid mitte äärmuslik
Kindlameelsus on vääriskivi, mida teismeliste poolt kõrgelt hinnatakse. Kindlameelsus stabliseerib kodu, kuid äärmuslikkus lõhub ja eraldab. Ülereageerimine või äkiline uue vaate (positsiooni) võtmine tekitab segadust ja lõhub teadmist vanemate õigluse kindlusest teismelises.
Väldi silmakirjalikkust, tunnista oma vigu
Vanemate motiivid peavad olema puhtad kõikides ostustes, mida nad laste suhtes teevad. Teismelised ei salli silmakirjalikkust ja ainult läbipaistev ausus veenab neid teie siirastes kavatsustes. Kus on vanem, kes ei tee vigu? Selle läbi, et tunnistame oma vigu, võime veenda teismelist ja selle läbi näidata eeskuju. Teismelisele on ka omane arvata, et ta teab vastuseid ja on targem kui isa. Vanemad, kes on rajanud kindla autoriteedi kodus ja järgivad seda, on eeskujuks avatuse poolest, aitavd oma lastel omandada õiged vaated ja lapsed aksepteerivad ja abi, miad vanemad neile anda püüavad.
Juhata nad Päästja juurde
Iga lapsevanema sisemine soov peaks olema juhtida oma teismelised lapsed Jeesuse Kristse juurde. Just selles vanuses, kui on saavutatud „hea ja kurja tundmine” toob Püha Vaim patutundmise. Vanemad püüavad teha oma parima, et juhatada oma lapsed Päästja jalge ette ja aidata neil leida rahu nende hingedele Jumala armu läbi.
Kui ülestunistamise jõud töötab ja isiklik sidumine on tehtud, võib teismeline hakata joonistuma välja Jumala armus ,et juhtida teda läbi selles traumeerivad eluetapi. Vanematele tasuks on vaadatateismelise kogemusi, mida kirjeldab järgmise kirjakoha sõnum:
„Viigem siis nüüd tema kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see on nende huulte vilja, kes tunnistavd tema nime. Ärge unustage head teha ja osadust pidada, sest sellised ohvrid on Jumala meele järele” (Heebr. 13: 15,16)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar