Rutt

Eilne pühapäevakoolitund rääkis taas sõprusest ja ustavusest. Eeskujuks, kellelt meil kõigil palju õppida taas, oli seekord Rutt. Lisaks piibliloole

lugesime ka toredat raamatukest, mis sõnade algupära tutvustab. Saime teada, et heebreakeelne nimi Rutt eesti keeles tähendabki "sõbratari". Püüdsime ka õppind meeste juhendamisel heebrekeelseid tähti kirjutada:
põhiliselt neid tähti: r, u, t, n, l:
peale ameeriklastest sõprade poolt kingitud värvipiltide värvimist õpetas Gertrud veel kevadise salvrätiliblikate meisterdamist,
mis hiljem teelaual kenasti tassialusena kasutust leidsid:
Ja seekord vaatasime Ruti lugu Saksa piibliseltsi poolt väljaantud ajastutruu filmina, mille Lui meile kohapeal dubleeris:

Naamani lugu

Täna kuulsime lugu Naamanist.

Siin on lugu näha slaididel:

View Upload your own

Õppisime ka Naamani laulu (viisil "Oh mis hõiskamist ja rõõmu"). Kuidas laulmine meil välja kukkus, saad vaadata siin.

1. Elas kord üks vägev sõdur

Naaman oli nimeks tal.

Haigusest ta oli põdur -

Piinles raske tõve all.

R: Ta naisel oli teenijatüdruk

Väga hea ja ustav oli ta

Ta rääkis prouale Eliisast

Kes haigusest võib prandada.

2.Eliisa saatsis neil teate,

Millest Naaman vihastas:

„Kasta ennast mudajõkke?

Mulle ei meeldi see plaan!”

R: „Isand, tee sa siiski nii kui kästi,

Haigusest nii terveks saad!”

Naaman võttis head nõu kuulda

Ja jõe äärde jalutas.

3.Kastis ennast Jordanisse

ühe korra ja siis kaks

Kolm, neli viis korda kastis

Kuues, seitsmes kord ta parandas.

R: Haigusest ta oli puhas!

Pehme, sile nagu lapsel nahk!

Jumal tegi Naamani terveks,

Et aastaid ta veel teenida saaks.

NB! Naamani puslet saab kokku panna siin.

Ja pisut rohkem tänaseid pilte näeb siin.

See, mis kõigub, peab muutuma.

Hebr .12:27 ..see, mis kõigub, peab muutuma, sest ta on loodud, et püsiks see, mida ei saa kõigutada.Tähelepanu tuleks pöörata ka kogu lõigule. Jumal räägib siin kõikuvast, muutuvast ja püsivast. JEESUS KRISTUS on seesama eile ja täna ja igavesti.

Hebr.13.8 Sest mina, JEHOOVA, ei ole ennast muutnud, ja teie, Jaakobi lapsed, ei ole ka sellega valmis saanud.

Mal.3:6 JUMAL on muutumatu.

Meie- inimlapsed peame muutuma. Kõik, mis on meie ümber - kõigub - midagi püsivat ei ole. Ja meie ise, meie usk ja osadus Jumalaga, on väga kõikuvad, seega vajavad kibedasti muutust. MINA olen sind istutanud heaks viinapuuks, täiesti puhtast seemnest; kuidas sa küll oled muutunud võõramaiseks, roiskunud viinapuuks? (Jer. 2:21)

Mis suunas me muutume ?

Tagasi - JUMALA suunas. See oli mulle uus mõte. Kui räägime muutumisest, siis mõtleme ikka edasipürgimist. Ja nüüd järsku - tagasi... Jah, JUMALA sarnasusse, nii, nagu TA meid on loonud. JUMAL igatseb oma lõhna ja maitset.

Moab on olnud muretu oma noorusest alates ja on vaikselt seisnud oma pärmi peal; teda ei ole tühjendatud astjast astjasse ega ole ta pidanud minema vangi; seepärast on temale jäänud omaenese maitse ja ta lõhn ei ole muutunud. Jer. 48:11

Meie peame muutuma.

Ja ärge saage selle maailma sarnaseks, vaid muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite mis on JUMALA hea ja meelepärane ja täieline tahtmine. Room. 12:2

Jumal ootab kannatlikult. Ta annab märku.Ta ootab, et meile armu anda.Tundub, et lõpuaja kristlane, selleasemel, et igatseda muutust, ootab, et kõigutamatu ja püsiv Jumal ennast muudaks, teeks meile kivid leibadeks jne.

Su hõbe on muutunud räbuks su kali on veega lahjendatud! Jes. 1:22

TEMA on teel nõrgendanud mu rammu, lühendanud mu päevi! Ma ütlen: " Mu JUMAL, ära korista mind keset mu eluiga; SINU aastad kestavad põlvest põlve!Vanasti SA panid maale aluse ja taevad on SU käte töö!Need hävivad, aga SINA püsid;nad kõik kuluvad nagu kuub;SA vahetad neid nagu riideid ja nad muutuvad!Aga SINA oled seesama ja Sinu aastad ei lõpe!SU sulaste lapsed leiavad eluasemeja nende sugu on kinnitatud SINU ees ! Ps. 102:24- 29

See, mis kõikuv, peab muutuma.Meil on lootus saada kinnitatud Jumalas, TEMA püsivuses. Õnnistatud muutumine!

Tundke ära oma viletsus ja leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja teie rõõm tusaks! Alanduge ISSANDA ette, siis TA ülendab teid! Jak. 4: 9

Milline on muutuse tee ?

et ma tunneksin ära TEMA ja Ta ülestõusmise väe ja TEMA kannatamise osaduse ning muutuksin TEMA SURMA SARNASEKS. Fil. 3: 10

Aga me kõik, kes katmatu palgega vaatleme ISSANDA AUHIILGUST otsekui peeglistmuutume samasuguseks kujuks aust ausse nagu ISSANDA VAIMUST. 2Kor.3: 18

Kõik, mis kõigub, peab muutuma, et püsiks see, mida ei saa kõigutada.Muutumine - see on võti - ja evangeelium - kõigutamatu, püsiv, viljakandev elu KRISTUSES - on mullegi võimalik!

Aamen.

14.01 2008

Keskses üks

Mina, kes olen vang Kristuse pärast, kutsun teid üles elama selle kutsumise vääriliselt, millega te olete kutsutud, kogu alandlikkuse ja tasadusega, pika meelega, üksteist sallides armastuses, ning olles usinad rahusideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust.
Üks ihu ja üks vaim nagu te olete ka kutsutud üheks lootuseks oma kutsumise poolest;
Üks Issand, üks usk, üks ristimine, üks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja kõikide sees.
Ent igaühele meist on antud armu Kristuse kingi kohaselt.
Vaid et me tõtt rääkides armastuses kasvaksime kõigiti selle sisse, kes on pea – Kristus.
/ Kiri Efeslastele 4,1-7.15/

See oleks ilus - kõikjal kristlaste hulgas valitseb ühtsus ja üksmeel, ei ägedaid mõttevahetusi usuküsimuste üle. Ei mingeid etteheiteid, et kristlane nii ju ei tee. Ühtsed kogudused, ei mingeid opositsioonilisi gruppe ja grupikesi. Kõiges valitseb rahu, rõõm ja armastus. Aga Pauluse ütelus “kutsun teid üles...” näitab, et juba sel ajal oli üksmeelsus probleemiks.

Milles on meie üksmeele puudus, oleme ju Jumalaga kohtunud ja usume Temasse?
Siin kirjakohas räägitakse - igaühele meist on antud armu Kristuse kingi kohaselt.
Minu jaoks on siin 13. august 1727 ja Zinzendorfi vaade oikumeeniale tähtis. Vennastekoguduse rajaja mõte on, et iga inimene rõhutab ühte usuaspekti ja sellepärast ta peab minema uskkonda, kus seda sama aspekti rõhutatakse. See ei tähenda, et üks või teine vale oleks, sest kõik see kuulub meie Jumala kujuteldamatu suuruse juurde. See tähendab palju enam - seda, et igaüks oma moel ja viisil peab ja võib Jumalalale au tuua.
Me vajame alandlikku meelt, kannatlikkust ja leebust. Alandlikkust, sest ma ei tea kõike ja kõik ei ole õige, mida ma arvan teadvat. Kannatlikkust, sest ainult siis ma saan teisitimõtlejatega rääkida. Ja leebust, sest mulle on rasked teiste seisukohad, mida ma õigeks ei pea.

Siiski jääb küsimus ühtsusest püsima. Minule on abiks Comeniuse eristus:

olulised, kasulikud ja juhuslikud asjad.
Olulised asjad on seejuures ainult usk, lootus ja armastus.
Kasulike asjade hulka kuuluvad Piibel ja sakramendid.

Ja ainult juhuslikud asjad on need mille üle me sageli nii tuliselt vaidleme – tunnistused või kristlaste elu puudutavad küsimused.
Lihtne see muidugi ei ole. Rahu iga hinna eest ei ole õige. Samuti ei ole õige rahu ilma diskussioonita. Ja see peab olema vastastikune - tähelepanu ja valmidus oma arvamusi muuta. Ja on olemas punkt kust algab hereesia – valeõpetus. Aga see punkt asub erinevatel kristlastel erinevas kohas.

Mis on ühendav usu, lootuse ja armastuse juures?
Keskne on armastus. Jagab usk rahu, lootust, rõõmu ja paremat kooseksisteerimist? Kas Jeesus oma kuulutusega on kesksel kohal? Kas usk aitab inimesel oma isiklikku elu kujundada? Kas tõearmastus on esikohal?
Siis oleme õigel teel, kuigi üksikküsimustes valitsb erisus.

Herrnhuter Bote, 01/ 2008. Christine Pietsch

EEA alliansspalvenädal Hiiumaal 2008

Alliansspalvenädala jumalateenistused Hiiumaal õhtuti kell 18.00:

6. jaanuaril Kärdla Kristliku Osaduse koguduses
7. jaanuaril Kärdla Baptistikoguduses, jutlustab Hüllo-Kristjan Simson
8. jaanuaril EELK Reigi kirikus, jutlustab Tarmo Kähr
9. jaanuaril Palade Priikoguduses, jutlustab Timo Lige
10. jaanuaril Hilleste EKB koguduses, jutlustab Enn Auksmann
11. jaanuaril EELK Pühalepa kirikus, jutlustab Enn Veevo
12. jaanuaril EELK Kärdla kirikus, jutlustab Enno Tuulik
13.jaanuaril Kärdla Baptistikoguduses, teenivad erinevatekoguduste vaimulikud.

JÕULULUGU Luuka ja Markuse evangeeliumi järgi

Kogunesime palvelas, osalejatel kostüümid seljas. Koos laulsime ja kuulasime jutustaja teksti. Vastavalt jutustaja juhtnööridele liiguti edasi. TÄHEKE TILLUKE
Täheke, tilluke taevaküünlake
Valgustad jõuluööl rändaja teed
Sõimeni juhid, kus Jeeuslaps puhkamas
Rahu ja õnnistus kõiki seal ootamas.

Täheke tilluke, taevaküünlake
Jeesuse sõimele juhi mu tee.
Hea ma alati olla tahaksin
Rõõmuks mu kodule, valguseks kõigile.

JUTUSTAJA: See lugu juhtus päevil, mil keiser Augustus andis käsu kirjutada üles kogu riigi rahvas. Nii läks ka Joosep Naatsaretist üles Juudamaale Petlemma, et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes oli lapseootel.Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama.7Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.

LAUL: Karjastega tahan minna
vaimus ma Petlemma linna
Armast Jeesust vaatama,
Sest ka mulle sündis ta

JUTUSTAJA: Karjased olid seal paigus õitsil ja valvasid öösel oma karja.
Karjased tulevad ja imiteerivad karja valvamist öösel.

JUTUSTAJA: Issanda ingel seisatas nende juures ja Issanda kirkus säras nende ümber ja nad kartsid üliväga.Nende ette ilmub ingel.

JUTUSTAJA: Aga ingel ütles neile:

Peaingel(Piret) : "Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale, et teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus. Ja see on teile tunnustäheks: te leiate lapsukese mähitud ja sõimes magavat."
Kõik inglid ilmuvad karjaste ette JUTUSTAJA: Äkitselt olid koos ingliga taevased väed Jumalat kiitmas: "Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu,inimestest hea meel!"
LAUL: AU JUMALA KÕRGES

Au Jumalal kõrges,
Au Jumalal kõrges,
Au Jumalal kõrges,
Ja rahu siin maa peal

Nii laulsid kord inglid
Nii laulsid kord inglid
Nii laulsid kord inglid
Sest sündis me Jõululaps!

Me Jõululaps kallis
Me Jõululaps kallis
Me Jõululaps kallis
Kui väga Sind armastan!

LAUL Inglitega tõstan hääle: Rahu tulnud ilma peale.
Seda rahu tahan ma kiita lauluhäälega.

JUTUSTAJA:” Ja sündis, kui inglid olid nende juurest ära läinud taevasse, et karjased ütlesid üksteisele:
Karjane (Tiit): "Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!"
Kõik karjased ja inglid liiguvad koos järgmisesse punkti – Petlemma lauda juurde - ÕUE.

JUTUSTAJA: Ja nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes. Aga nähes teda teatasid nad sõnumist, mis neile oli räägitud selle lapse kohta. Kõik, kes kuulsid, panid seda imeks, mida karjased olid neile kõnelnud. Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames. LAUL TÄHTE NÄGID KARJASED

1.Tähte nägid karjased
Ingli laulu kuulasid
Tähe valgel ruttasid
Sõime juurde tõttasid
Sellest ajast taevas, maa
Inglitega laulavad:
Au nüüd olgu Päästjale,
Tänu Jõululapsele
2.Leidsin Maarja , Joosepi
Väikest Jeesust valvasid
Eeslid, härjad, lambadki
Sõimelast kõik vaatasid
Sellest ajast...
3.Kõrgel taevas, täheteel
Inglid laulsid pühal ööl
Sõimelapsest karjased
Kõikidele teatasid
Sellest ajast... JUTUSTAJA:: Karjased pöördusid tagasi, ülistades ja kiites Jumalat kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud. Kõik oli olnud nii, nagu neile oli räägitud. Aga sellega jõululugu ei lõppenud. Jumala töö kinnituseks külastasid väikese Jeesuse perekoda külalised kaugelt idamaalt.
Saabuvad targad 1. tark: „Saabusime just kaugelt idamaalt ja otsime vastsündinud kuningat – kas ta on siin? "
2. tark: „. Ja vaata, täht, mille tõusmist me nägime, käis meie eel, kuni jäi seisma selle paiga kohale.
3. tark: „ Meil on kaasas ka kingitused kuningale: kulda, viirukit ja mürri.”
JUTUSTAJA: Kuld tähistab Jeesuse kuninglikkust, viiruk on Jumala poole läkitatud palvete sümbol ja viitab Jeesuse Jumalikule päritolule. Mürr sümboliseerib Jeesuse ristisurma, mis toob inimestele igavese elu.”
LAUL Tarkadega mina annan
Kinki kallist kaasas kannan
Ja see on mu hingeke,
Seda annan temale.

Sinuga mu Lunastaja
Olen rõõmus jõuluajal.
Südant anna sinule
Olgu see su sõimeke

Järgnes teelaud siseruumides:

Rohkem tänaseid pilte

Leivast ja tõest

Täna keerlevad mul peas kummalised mõtted. Mis on tõde- kas otsese vale mitte-rääkimine? Kas asjade poolik esitus? Kas piisab kui vaikida, et mitte valetada?
Minus hakkas korduma kirjakoht- Jh.8:31Siis ütles Jeesus juutidele, kes temasse uskusid: "Kui te jääte minu sõnasse, siis te olete tõesti minu jüngrid ning te tunnetate tõde ja tõde vabastab teid.” Mind hämmastas järsku, et ei olegi öeldud- siis te saate teada, siis te näete fakte vms- te TUNNETATE tõde… Milline kergendus, kas pole?
Fakte saab alati moonutada, kirjaridu saab kustutada ja kleepida aga tõde saab tunnetada. Ja tõde teeb vabaks.
Või peaks hoopis küsima- kes on tõde?
Jeesus on öelnud “Mina olen Tee, Tõde ja Elu”. Kuidas selles valguses on üldse võimalik tõde moonutada või oma suva järgi välja paista lasta nagu me inimestena seda nii sageli teeme. Mõtleme ja kaalume iga sõna, pürgime “poliitilise korrektsuse” poole. Loome mulje. Pildistame seda ühte lihvitud toaseina jättes kõrvale kogu muu lagunenud räga…
Tõde aga pole kunagi lihtne ja kõigile meelepärane. Tõde ei lõpeta alati hästi. Tõde võib viia ristile… Andsime uusaastalubaduse- sellel aastal oleme ausad teineteisega- oleme me selleks ikka valmis?
Jeesus oli/on ise väga tülikas tegelane, konfliktne ja terava keelega. Ei ta lipitsenud, ei ta pugenud. Ei kasutanud hädavalesi. Ei püüdnudki inimestele meeldida. Ei vaikinud ebamugavust tekitava teemaga põrkudes. Lajatas halastamatult alasti tõega. Kas me sellist eeskuju tahamegi järgida?
…
Jõulujutluses räägiti leivast - kuidas see sõna meie keelde on tulnud alamsaksakeelsest sõnast “das Leib” ehk siis “ihu”. “Mina olen Eluleib” , ütles Issand. Me võtame sakramendina vastu Teda, Tema ihu, Teda kui TÕDE. Minu jaoks alati teisejärgulisena tundunud palve- meie igapäevast leiba anna meile tänapäev- omandas järsku hoopis uue ja sügavama sisu: Anna meile Leiba- anna meile Teda- Isa, anna meile Tõde! Nälga ja janu õiguse järele!

Teadaanne Luguse pühapäevakoolile!

Teatada on, et kolmekuningapäeval koguneme pereosaduse jõulupeoks Lugusele alla suurde saali kell 17.00 kostümeerituna ingliteks või karjasteks. NB! Kostüümid paneme õueriiete peale, et koos väikseses kohapeal lavastuvas näidendikeses/happeningis minna vastsündinud Kuningat tervitama. Korrake üle ka Luguse pühapäevakooli jõululaulud ja kel on, võtku kaasa nn pea- või mütsilambikesed ning karjastele kaisulambaid. (Lampe ja inglitiibu saab ka kohapeal!)
NB!! Piret, Tiit, Lui, Aleksei ja Marko- teile on lisaks näidendis eriülesanne! Täpsemaid juhtnööre saate Karinalt.

Peo kava oleks järgmine:

• Kogunemine ja karjaste/inglite stseen suures saalis
• karjased ja inglid ruttavad Jeesuslast vaatama (läbi õue)
• meeste osa, mis olgu siinkohal teistele üllatuseks
• kogu seltskond läheb tagumisest uksest pühapäevakooli ruumi pidulauda sünnipäevalapse auks torti jms maitsma
• kordame multifilmi "Palju õnne sünnipäevaks, Jeesus!"

*Ettepanek ettevalmistus-tiimide osas oleks järgmine- Martinid vastutavad lavakujunduse (e. kuuritaguse risust puhastamise ja laudabutafooria ehitamise/maalimise/ülespaneku ja ruumidekütmise eest, Käärid vastutavad näidendi sisulise ja lavastusliku poole eest, Remmelgud ja Vannased ja kõik muud osaledasoovijad osalevad tagasihoidliku laua katmises (soovitavalt millegi soolase või puuvilja või soojaga). Kõik osalejad vastutavad oma pere kostüümide eest ja inglitiibu saab Meelilt küsida.

Kõik muud ettepanekud ja abi on teretulnud!

1 Kr 5: 8 Pidagem siis pühi kasinuse ja tõe hapnemata leivaga!