Belsassari pidu

Me alustasime oma tundi kordamisega. Tuletasime meelde paabeli torni lugu. See on tõepoolest umbes 2000 aastat enne Jeesuse sündimist aset leidnud ja see paik on tänapäevalgi maa peal olemas (umbes seal, kus tänapäeval Iraak).

Aastal 587 enne Jeesuse sündimist toimus Iisraeli rahval kurb sündmus. Juudid viidi kuningas Nebukadnedsari poolt vangi, Jeruusalem hävitati ja templi aarded viidi Paabelisse. Paabelimaale oli vaja ka palju orje, seepärast viidi sinna ka palju inimesi, kes sealsele rahvale tööd tegama pidid. Teiste hulgas noored mehed Taaniel ja tema sõbrad, kellest Piiblist lugeda võime.

Kuningas Nebukadnedsar oli suure ja võimsa riigi juht. Seal oli palju toredat vaadata ja imetleda, näiteks üks vana maailma seitsmest maailmaimest- nö.rippuvad aiad, kus inimeste ehitatud tasapindadele oli istutatud kaunid aiad/pargid. Kuningas Nebukadnedsar uhkeldas oma saavutustega ja nautis oma vägevust ja võimu, kuni Jumal selgitas talle, et kõik võim ja vägi, rikkus ja uhkus on kuningale kingitud ülevalt. Pärast seitsmeaastast „koolitust“ mõistis Nebukadnedsar seda.Eelnevalt oli tal kokkupuude Jumala vägevusest tulise ahju juures, pärast mida andis ta välja korralduse, et kes iganes räägib halba Sadraki, Meesaki ja Abednego Jumalast, need raiutakse tükkideks ja nende maja lammutatakse.

Taanieli 5. peatükki lugedes jõudsime aega, kui võimul oli Nebukadnedsari lapselaps Belsassar. Ta oli korraldanud võimsa peo tuhandele külalisele, demonstreerimaks oma julgeolekut väga võimsas palees. Kogu linnal olid väga paksud ja kõrged müürid, vaenlaste piiramise korral saanuks joogivett linna läbivast jõest, toitu oli varutud küllaga. Seega võis kuningas väga uhke olla.

Alkohol oli piduliste meelte üle võimuse võtnud, nüüd otsustas kuningas Belsassar eputada külaliste ees kuldpeekritega, mis olid toodud Jeruusalemma templist. Need ei olnud lihtsalt kallihinnalised anumad, vaid kogu tempel ja seal sees olev oli Jumala korralduse järgi spetsiaalselt valmistatud,(sellest võime lugeda 1 Ku 7:50) asetatud täpselt kindlasse paika ning neid võis kasutada vaid Jumala austamiseks. Belsassar teotas Jumalat nendega oma tühistele kivi-, puu-, hõbe- ja muude metallkujukestele ohverdamisega.

Meie, kristlased, ei tohi end rikkuda ei alkoholi tubaka ega muude ainetega, mis ei lase meis tegutseda Pühal Vaimul. (Ef 5:18 )Vaid Jumalale võime anda kontrolli oma keha ja meelte üle.

Pärast aset leidnud sõnumi kirjutamist kirjeldatakse detailselt kuninga ehmatuse suurust. Et kuninga nõuandjatest ei suuda keegi sõnumit seletada kasvab kuninga ehmatus veelgi. Kõike vaatama tulnud kuninga vanaema, kuninganna, teab soovitada üht väga lugupeetud meest, u 90-aastast Taanieli.

Taaniel selgitab Belsassarile tema vanaisa karistust ja pöördumist. Muidugi ei ole need lood valitsevale kuningale võõrad. Neist on ta oma lapsepõlves kindlasti palju kuulnud, kuid pole soovinud oma meelt parandada. Tema jaoks on olnud kõik väline toredus ja inimeste lugupidamine tähtsam kui tõsine, tõelise Jumala tundmaõppimine. Seepärast sõnum: „Sinu kuningriigi päevad on loetud, praeguseks lõpetatud; need on kaalutud ja leitud kergrd, tühised, välist ilu ja luksust hindavad olevat; ning sinu kuningriik on jagatud“ on lõplik ja ei kuulu „edasikaebamisele“. Armu aeg oli möödas, Belsassar ei olnud õppinud oma esiisa- vanaisa Nebukadnedsari vigadest, kes muutis end ja talle anti võim tagasi.

Karistus tuli samal ööl. Vaenlased olid juhtinud Eufrati jõe ümber ja kuiva jõesängi mööda oli neil kerge linna tungida. Kuningas Belsassar tapeti ning võimule sai Daarjaves.

Tema pidas Taanielist lugu ja sai veel tõelist Jumalat kogeda , kui kavala plaaniga üritati Taaniel lõvide kaasabil hukata.

Jumal on kannatlik ja näitab oma armastust kõigile. Ta näitab meile meie üleastumisi ja kui me ei pöördu, karistab meid. Kui me ei tee enam pahandust, vaid palume Temalt andeks, siis Jumal annab andeks. Jeesus on surnud meie pattude eest ja Ta annab ka meile jõudu elada elu, mis Jumalat austab. Jeesuse kannatused ja surm ei ole olnud niisama. Need on toimunud selleks, et kõik inimesed võiksid saada andeks oma üleastumised. Kõik, kes kahetsevad halba, mida nad on teinud. Meid äratatakse üles igavesse ellu, meie maapealsed väärtushinnangud kaalutakse üle ja selle järgi jaotatakse inimesed kas igavesse õndsusesse või kannatustesse.

Ärgem unustagem seda õppetundi, mis meile on antud Nebukadnedsari ja Belsassari elude kaudu. Mitte maine rikkus ja austus ning soov lugupeetud olla ärgu motiveerigu meid. Mitte inimesed meie ümber ju ei otsusta meie elu üle igavikuks!

Lõikustänupüha Lugusel

Psalm 4:8 Sa oled andnud mu südamesse
suurema rõõmu, kui oli neil
rohke vilja ja värske veinisaagi ajal.
⁹Rahus ma heidan maha
ning uinun,
sest sina üksi, Issand,
asetad mind julgesti elama.

Pühapäevakooliaasta algab taas!

Lõikustänupühal algab taas ka pereosaduse pühapäevakool Lugusel. Sel korral koguneme nagu igal aastal kell 11.00 kogudusega aastapäevakoosolekut pidama.

Esimene päris pühapäevakoolitund on 16.10 algusega kell 15.00 Luguse palvemaja ülemises kambris.
Sellel aastal on plaanis mõned muudatused:

• kellaaeg muutus, uus algusaeg siis 15.00
• iga viies pühapäev on välitund- siis me palvemajas ei kohtu, kogunemiskoht lepitakse eelneval pühapäeval kokku ja kindlasti saab infot ka blogist või pühapäevakooliõpetajatelt Markolt, Luilt, Alekseilt ja Antonilt.

Olete teretulnud osadusse!

Laste palvegrupi laager

Sel teisipäeval- kolmapäeval sai Selja küla teedel viimast korda näha suviseid palverändureid. Omapäi suvemajas olemiste ja bussiga seiklemise aeg on selleks korraks ümber saanud.
Minul on emana suur rõõm- rõõm iganädalaste palvetundide algatusest ja iseseisvatest ja tublidest palvegrupi lastest.
Usun, et Issandki on rõõmustanud, õnnistanud seda väiksest karjukest ning kuulnud nende palveid.
Aitäh kõigile vanematele usalduse eest ja tänud ka pereosaduse sõpradele Kadrile ja Katile laagri toitlustusosale kaasaaitamise eest!

Nüüd ootab lapsi ees koolideks valmistumine kuid peagi võtavad teatepulga üle vanemad vennad ja kohtume pereosaduses taas.
Rõõmsa jällenägemiseni ja õnnistatud kooliteed!

***

Markus pajatab laste palvegrupi laagrist:

Alguses läksime majja ja panime asjad magamaminekuks valmis. Siis tahtsime hakata maastikumängu mängima, aga kui ma hakkasin reegeleid selgitama, tuli tädi Helgi õunu pakkuma. Korjasime endale natuke õunu ja läksime tagasi maastikumängu mängima.

Oli viis peidetud punkti, mida tähistasid pühapäevakooli logoga oranžid lipud. Igas punktis oli ülesanne või küsimus. Kõikide punktide otsimiseks oli aega pool tundi ja kõik tulid sellega edukalt toime.

Peale mängu tegime üles lõkke ja hakkasime pihta laultunniga. Laulutundi juhendas Gertrud, mina ja Riste läksime õhtusööki tegema. Õhtusöögiks tegime kartulipudruhelvestest putru, lõikasime kurgid ribadeks ja võtsime külmkapist vorste ja leiba ja läksime neid grillima. (Sellest tegi keegi ka väikese video.) Magustoiduks grillisime vahukomme.

Pidasime söögipalve ja kõik said endale pika grillvarda, mille otsas vorsti ja leiba küpsetada.

Enne seda jagasin maastikumängu auhinnad- esimese koha said Gertrud ja Riste, teist kohta jäid jagama Gudrun, Elisabeth, Taaniel ja Tobias. Kohtade järjekorras said lapsed karbist endale meeldivad auhinnad valida.

Peale grillimist tegime me õhtupalve ja läksime magama. Magamisest eriti midagi välja ei tulnud sest kõik tahtsid juttu rääkida ja omi asju näidata, sellepärast olime me kaua üleval ja lõpuks läksime veel tähti vaatama ja nägime Jupiteri, lendavaid tähti ja satelliite. Gertrud nägi esimest korda elus lendavat tähte.

Pärast tähtede vaatamist tuli issi, et Hildegard ja Gertrud koju viia, meie olime kõik juba nii väsinud et jäime kohe magama.

Hommikul pidime Ristega juba päris varakult ärkama, seitsmest. Teistel oli äratus kella kaheksast. Kui meil hommikusöök valmis sai, olid ka teised üleval ja alustasime hommikuvõimlemisega. Tegime palju erinevaid harjutusi, mis meelde tuli ja tegime ka paar teatejooksu. Siis olid kõigil juba kõhud tühjad.

Söök maitses kõigile hästi. Hommikusöögi jaoks maasikamoosipurki avades läks purk puruks ja minu sõrm katki, see oli peaaegu ainuke äpardus, mis laagris juhtus. (Jooksu ajal oli ka paar kokkupõrget ja öösel hammustas mingi putukas Tobiast).

Edasi hakkas laagriprogrammi juhtima Riste. Riste oli teinud ka ühe mängu, kus pidi otsima sedeleid, mille peal olid kirjas erinevad tähed. Tähtedest sai kokku panna laagri pealkirja. See oli „Loodu kiidab Loojat“. Siis küsis Riste veel viktoriiniküsimusi ja pärast seda algaski viimane palvekoolitund.

Vaatasin vihikud üle, osadel olid vihikud küll koju ununenud aga kellel olid kaasas, olid ka kõik täidetud.

Peale palvekooli pakkisime asjad, et pärast bussi peale minna. Mängisime mõned mängud ja sõime saiakesi kakaoga. Sel ajal kui kakao vesi keema hakkas panin mina vihikutesse kleepse, neile päevadele, mis täidetud olid. Kõik vihikud said selle nädala eest 7 kleepsu.

Jagasin kõigile, kes sel suvel kohal käinud olid, näpunukud- kes olid KÕIK korrad osalenud, said loomadest valida, teised aga said lillekujulised näpunukud ning samuti andsin tagasi eelmisel korral värvitud pildiraamid.

Meie üllatuseks olid need vahepeal ka lakitud ja sisse oli pandud meie palvegrupi esimesel kogunemisel tehtud ühispilt. Pildi peal oli ka kirjakoht ja taga salm palvelaulust.

Veel paar mängu ja hakkasime bussile minema. Riste andis koduseks tööks joonistamisülesande.

Teise karjusevärava juures tuli meile issi vastu, võttis kõikide kotid autosse ja viis bussipeatusesse. See tegi meil liikumise kergemaks ja jõudsime kiiremini peatusesse, kui oleksime Hildegardi vankri ja selle külge riputatud kottidega jõudnud. Siis oli meil natuke aega ja tuligi buss. Kõik Emmaste lapsed läksid bussi peale.

Kõik ütlesid, et kui aga selline laager uuesti tuleb, antagu varakult märku. Tundub et kõigile meeldis laager väga.

***

Laste palvegrupi laagris oli mitu väikest fotograafi- isegi napilt kolmeaastane! (Arvake ära millise pildi tegi Hildegard? Vastus: pilt nr. 068 Pildi nr 069 tegi aga aparaat hoopis ise :D) Piltide kvaliteet varieerub aga toredat vaatamist on sellegi poolest :)

Palvegrupi lastele:

Buss Emmastest väljub 18.45 (Sinimalt veerand tunnikest varem) ja Markus ootab õdedega seitsmest Seljal.

Kaasa võta magamiskott ja selga pane ilmale vastavad riided!

Teisipäeva õhtul kavas:

• maastikumäng suvemaja õuel
• lõkkeõhtu (meisterdamine, laulmine, grillimine, söömine)
• õhtupalvus
• öörahu

Kolmapäeva hommikul:

• hommikuvõimlemine ja -söök
• palvetund
• mängud, sport
• lõunaoode
• buss Emmastesse Seljalt 13.00
  

Õnnistatud laste palvegrupi laagrit!

Juhhei! Elagu Eesti!

Taasiseseisvumise 20 aastapäeval osalesid ka osad Luguse pereosaduse lapse(meelse)d Haapsalus Juhhei lastekoori 10 sünnipäeva kontserdil ja tänujumalateenistusel. Pisut pilte:
Rohkem pilte ja Martinite reisikiri. Täpsema ülevaate üritusest andis Luguse kogudusele tänasel koosolekul Enn Pajula. Meie omakorda viisime koguduse kurssi pereosaduse suviste tegemiste ja käikudega.

Tagasivaade ehk "kuidas läks?"

LASTELAAGRIS „ MAA JA MERI KIIDAVAD“ Luguse pereosaduse laste suu läbi:

Taaniel:

Maastikumäng oli kõige huvitavam, üheksa kohta otsisime üles. Veel meeldis vilede meisterdamine. Laulmine ei meeldinud.

Anna Elisabeth:

Tädi Ülle tund meeldis, rääkisime igasuguseid asju. Näiteks rääkisime südamemajast. Telgis magamist ei kartnud. Anne Mai jäi ennem magama. Kõige varem ärkas Markuse telk, nad rääkisid nii valjusti.

Sport ei meeldinud üldse, pidime nii palju jooksma. Rahvastepall ja lippude varastamine, need ei meeldinud mulle. Vilede tegemine oli mu lemmik. Kirikus meeldis jumalateenistus. Ja õhtuprogramm meeldis.

Tobias:

Teatejooks ei meeldinud, pall kukkus kogu aeg käest ära. Meeldisid maastikumäng ja jumalateenistus LASTEJUMALATEENISTUS. Viktoriin meeldis ka, sest olid huvitavad küsimused, saime esimeseks.

Gudrun:

Oli kahepäevane laager. See oli tore sest seal oli palju punkte. Lastejumalateenistus. Siis söömine. Oli ka laulu- ja piiblitund. Siis söömine ja õhtuprogramm. Teisel päeval ärkamine ja pesemine. Siis võimlemine. Siis laulmine. Peale seda söömine ja siis jumalateenistus. See jäi mulle laagrist meelde.

Gertrud:

Mulle meeldis kõige rohkem sport isegi ja maastikumäng. Veel meeldis mulle laulu- ja üllatusteaeg. Oli tore laagris teistega juttu rääkida ja veel sain ma endale ka uued sõbrad. Mulle meeldis maalida ja vilet meisterdada. Õhtuprogrammi viktoriin oli tore. Õhtuprogrammis mängis Triinu klouni. Teda sai veepüstoliga pristsida. Peale seda oli multika vaatamise aeg. Vaadati multikat „Kadunud poeg“. Siis oli õhtupalvus ja õhtusöök. Eha rääkis peale sööki unejuttu. Lugu oli, et kuidas tekkisid kassid ja hiired. Siis oli öörahu.

Päeval kui Ülle piiblitundi tegi, näitas ta võluraamatut. See oli mingi väga imelik raamat sest vahepeal olid lehed valged, siis mustvalged ja siis värvilised. Meie võisime ka proovida aga meil olid kõik ainult valged lehed.

Laulutunnis olid minu meelest kõige toredamad laulud Timo Lige laul „Üle kogu taeva“ ja siis veel „Maa ja meri kiidavad“

Lõppkokkuvõttes oli see väga tore laager.

Markus:

Lastelaager „Maa ja meri kiidavad“ oli väga tore. Alguses panime püsti telgid ja siis läksime Pühalepa kirikusse laste jumalateenistusele. Seal me põhiliselt laulsime. Pärast seda oli söömine ja siis piiblitund. Seal rääkisime me südamemajast. Siis tulid sportmängud. Esimene oli teatejooks, teine oli lipumäng ja kolmas jalgpall. Siis tuli laulmine ja me õppisime palju uusi laule.

Hiljem tuli õhtuprogramm, kus mina sain teistele ühe uue laulu õpetada. Seal tehti ka viktoriini. Pärast seda tuli õhtupalvus, unejutt ja magamaminek.

Järgmisel päeval ärkasime me varakult. Tuli võimlemine ja hommikusöök. Pärast seda oli laulmine. Siis algas maastikumäng, kus oli 10 punkti. Igas punktis oli küsimus. See oli väga tore mäng. Peale seda oli piiblitund ja siis pakkimine. Lõpuks läksime uuesti kirikusse teenistusele. Ja sellega oligi „Maa ja meri kiidavad“ läbi.

Hildegard:

Minul oli laagris minu kott, seal oli taldrik, kahvel, lusikas ja lõikaja (nuga). Mulle meeldis laagris hästi. Seal oli minu issi ka ja emme. Mina sain seal üllatuse, pliiatsid. Mina mängisin seal Doraga. Mina olin tädi Ingeliga kaasas, rohelise autoga sõitsime. Laagris meeldis minule. Laulsime seal niimoodi: Kui on Jeesus meiega , kerkib iga päevaga, templi seina, mida maailm siin ei näe.

Emme, lähme veel sinna palvetundi! Palun, emme!

Dorale meeldis laagris laulda, tahtis seal ka mängida ja vahepeal tuppa minna.

Reeta (5a, kirjutab ise): mule meltis mastiku-mängu, mule-meltis meistertata, mule-meltis filmi vatata, mule-meltis viktorini-mängita. oli väka tore laager.

Riste: Kui tulime, panime telgi kokku. Viisime asjad telki. Vaatasime ringi ja läksime jumalateenistusele. Teenistus oli lühike. Tagasi jõudes mängisime tutvumismänge. Sõime, meisterdasime, sportisime, tegime lõket, vaatasime filmi, kuulasime unejuttu ja magasime telgis.

Hommikul ärkasime enne äratust, soojendasime end lõkke ääres, tegime hommikuvõimlemist, sõime, oli laulutund ja piiblitund. Mängisime maastikumängu, meisterdasime, toimus maastikumängu autasustamine ja siis läksime ära. Oli tore laager.

***

LASTELAAGER ON PEETUD. MÕNEDE LASTE KIRJADEST OLI NÜÜD KA VÕIMALIK TEADA SAADA, KUIDAS LÄKS.

TAGASIMÕELDES OLI TÕESTI TORE LAAGER – 20 RÕÕMSAT LAST, TÕHUS ABIVÄGI TÄISKASVANUID, IMELISED ILMAD, NOSTALGILINE LÕKKETULI (KAS KÕIGILE?). KÕIK LAAGRIKS KAVANDATU SAI ELLU VIIDUD.

SELLEAASTASES LAAGRIS OLI KA KAKS ABIJÕUDU VÄLJASPOOLT – õde ÜLLE KÄÄRIK (ÜHENDUS LAPSED EESTIS), NAKATAVA ENERGIAGA, AITAS IGALPOOL, KUS VAJA JA KORRALDAS MITMED TUNNID. VABATAHTLIK LAURI VIIS LÄBI SPORDIVÕISTLUSI JA AITAS MAASTIKUMÄNGUS.

TÄNU KÕIGILE TEGIJAILE – EHA, ERNA, VIRVE, KRISTIINA, ANNIKA, LUGUSE OMAD, SIMSONID. JA TÄNU TAEVASELE ISALE, KES LASI LAAGRIL KORDA MINNA.

Korraldajate nimel Lui Remmelg