Me alustasime oma tundi kordamisega. Tuletasime meelde paabeli torni lugu. See on tõepoolest umbes 2000 aastat enne Jeesuse sündimist aset leidnud ja see paik on tänapäevalgi maa peal olemas (umbes seal, kus tänapäeval Iraak).
Aastal 587 enne Jeesuse sündimist toimus Iisraeli rahval kurb sündmus. Juudid viidi kuningas Nebukadnedsari poolt vangi, Jeruusalem hävitati ja templi aarded viidi Paabelisse. Paabelimaale oli vaja ka palju orje, seepärast viidi sinna ka palju inimesi, kes sealsele rahvale tööd tegama pidid. Teiste hulgas noored mehed Taaniel ja tema sõbrad, kellest Piiblist lugeda võime.
Kuningas Nebukadnedsar oli suure ja võimsa riigi juht. Seal oli palju toredat vaadata ja imetleda, näiteks üks vana maailma seitsmest maailmaimest- nö.rippuvad aiad, kus inimeste ehitatud tasapindadele oli istutatud kaunid aiad/pargid. Kuningas Nebukadnedsar uhkeldas oma saavutustega ja nautis oma vägevust ja võimu, kuni Jumal selgitas talle, et kõik võim ja vägi, rikkus ja uhkus on kuningale kingitud ülevalt. Pärast seitsmeaastast „koolitust“ mõistis Nebukadnedsar seda.Eelnevalt oli tal kokkupuude Jumala vägevusest tulise ahju juures, pärast mida andis ta välja korralduse, et kes iganes räägib halba Sadraki, Meesaki ja Abednego Jumalast, need raiutakse tükkideks ja nende maja lammutatakse.
Taanieli 5. peatükki lugedes jõudsime aega, kui võimul oli Nebukadnedsari lapselaps Belsassar. Ta oli korraldanud võimsa peo tuhandele külalisele, demonstreerimaks oma julgeolekut väga võimsas palees. Kogu linnal olid väga paksud ja kõrged müürid, vaenlaste piiramise korral saanuks joogivett linna läbivast jõest, toitu oli varutud küllaga. Seega võis kuningas väga uhke olla.
Alkohol oli piduliste meelte üle võimuse võtnud, nüüd otsustas kuningas Belsassar eputada külaliste ees kuldpeekritega, mis olid toodud Jeruusalemma templist. Need ei olnud lihtsalt kallihinnalised anumad, vaid kogu tempel ja seal sees olev oli Jumala korralduse järgi spetsiaalselt valmistatud,(sellest võime lugeda 1 Ku 7:50) asetatud täpselt kindlasse paika ning neid võis kasutada vaid Jumala austamiseks. Belsassar teotas Jumalat nendega oma tühistele kivi-, puu-, hõbe- ja muude metallkujukestele ohverdamisega.
Meie, kristlased, ei tohi end rikkuda ei alkoholi tubaka ega muude ainetega, mis ei lase meis tegutseda Pühal Vaimul. (Ef 5:18 )Vaid Jumalale võime anda kontrolli oma keha ja meelte üle.
Pärast aset leidnud sõnumi kirjutamist kirjeldatakse detailselt kuninga ehmatuse suurust. Et kuninga nõuandjatest ei suuda keegi sõnumit seletada kasvab kuninga ehmatus veelgi. Kõike vaatama tulnud kuninga vanaema, kuninganna, teab soovitada üht väga lugupeetud meest, u 90-aastast Taanieli.
Taaniel selgitab Belsassarile tema vanaisa karistust ja pöördumist. Muidugi ei ole need lood valitsevale kuningale võõrad. Neist on ta oma lapsepõlves kindlasti palju kuulnud, kuid pole soovinud oma meelt parandada. Tema jaoks on olnud kõik väline toredus ja inimeste lugupidamine tähtsam kui tõsine, tõelise Jumala tundmaõppimine. Seepärast sõnum: „Sinu kuningriigi päevad on loetud, praeguseks lõpetatud; need on kaalutud ja leitud kergrd, tühised, välist ilu ja luksust hindavad olevat; ning sinu kuningriik on jagatud“ on lõplik ja ei kuulu „edasikaebamisele“. Armu aeg oli möödas, Belsassar ei olnud õppinud oma esiisa- vanaisa Nebukadnedsari vigadest, kes muutis end ja talle anti võim tagasi.
Karistus tuli samal ööl. Vaenlased olid juhtinud Eufrati jõe ümber ja kuiva jõesängi mööda oli neil kerge linna tungida. Kuningas Belsassar tapeti ning võimule sai Daarjaves.
Tema pidas Taanielist lugu ja sai veel tõelist Jumalat kogeda , kui kavala plaaniga üritati Taaniel lõvide kaasabil hukata.
Jumal on kannatlik ja näitab oma armastust kõigile. Ta näitab meile meie üleastumisi ja kui me ei pöördu, karistab meid. Kui me ei tee enam pahandust, vaid palume Temalt andeks, siis Jumal annab andeks. Jeesus on surnud meie pattude eest ja Ta annab ka meile jõudu elada elu, mis Jumalat austab. Jeesuse kannatused ja surm ei ole olnud niisama. Need on toimunud selleks, et kõik inimesed võiksid saada andeks oma üleastumised. Kõik, kes kahetsevad halba, mida nad on teinud. Meid äratatakse üles igavesse ellu, meie maapealsed väärtushinnangud kaalutakse üle ja selle järgi jaotatakse inimesed kas igavesse õndsusesse või kannatustesse.
Ärgem unustagem seda õppetundi, mis meile on antud Nebukadnedsari ja Belsassari elude kaudu. Mitte maine rikkus ja austus ning soov lugupeetud olla ärgu motiveerigu meid. Mitte inimesed meie ümber ju ei otsusta meie elu üle igavikuks!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar