Möödund kolmapäeval palvekooli (mis algas Käinas aga lõppes Sinimal) kogunedes saime juba õppida Pauluse elu näitel, et kurat püüab kõike teha, et takistada ususõpru kokku saamast. Ja mis võiks hingevaenlasele veel vastikum olla, kui palvele kogunevad ususõbrad...
Ka nädalavahetuseks plaanitud palvelaagrit ähvardas mitmelt poolt kord ära jäämine, kord edasilükkamine. Vaenlane lasi meie peredel osa saada nii palavikust, hambavalust, kuhjuvast töödekoormast kui lõpuks veel tugevast vihmasajust, mis ühe pere õuel ikka korralikult loputas... Aga kes Jumala palvekoolis käib, see juba teab, et kurja hirmutused on sageli vaid tühi kest ning raskused, mis Jumal meile osaks saada lubab, on alati ka Tema kontrolli all ning tulevad lõpuks kasvuks ja kasuks.
Ja läbi raskuste jõudsime meiegi Jumala armust kõik laagripaika, kus polnud enam ei palavikku, valu ega vihma ning kõik plaanitu sai ka toimuda.
Alustasime esimest päeva laste palvekoolitunniga. Seekord aga said suvi läbi emade käe all harjutanud koolilapsed ise tundi juhendada.
Saime rõõmuga tõdeda, et me pole asjata tööd teinud ning palvetunni ettevalmistuspõhjalikkus ei jäänud kuidagi alla suurte tehtud tööle.
Peale perede ühist palveosa nautisime sooja suppi ja kosutavat jogurtimaiust
ning siis sammusid mehed saega Lepana peremehe juhtimisel kadastikku.
Lapsed said Karina käe alla tarkust juurde lilleseadmises ning iga kaelakandja valmistas kimbu Nurste koguduse aastapäevakoosoleku kaunistuseks.
Peale tööd said lapsed Aleksei juhendamisel põnevaid mänge mängida
ning Marko juhtimisel puid mööda turnida
ning lõket teha.
Õhtusöögiks nautisime tänuga veelkord meile sel suvel õnnistusena tulnud euroabispagette
ning Pireti helde käega jagatud portsjonid andsid jõudu veel mitmeks tunniks (ja loodetavasti kosutasid ka rattal külla vuranud Kadrit koduteel:)). Laagripäev polnud veel kaueltki läbi. Täiskasvanud sõitsid kordamööda kodude vahet loomi ja linde talitades ning akna taga juba pimenes, kui laagripaigas Lui piiblitunnis lastele selgitas õppimise ja tarkuse tähtsust ja tähendust kristlase vaatenurgast.
Piiblitunnis räägitut kinnistas juba päris ööhakul õueekraanil näidatud uus osa Multika-Marko lugudest.
Õhtu lõpetasid kuum vaarikavarretee, õunakook ja presidendiproua koogiretsepti erinevad versioonid :)
Kell käis uut päeva kui karastunumad tegijad suurde presenttelki ja soojalembelisemad majja magamiskottidesse pugesid.
Äratussignaal kõlas sellegi poolest juba kell seitse.
Ning selleks ajaks oli köögitoimkonnal juba puder keedetud ja kohv tõmbamas.
Lapsed siiski laua taha nii kergelt ei pääsenud. Härrad ohvitserid drillisid noorusaegu meenutades neid veel hommikvõimlemise ja sörkjooksuga.
Teatevõistlused said kokatädide poolt siiski katkestatud ning tublide sportijate kõhud eurohelvest täis söödetud.
Sellal kui täiskasvanud laagri kokku pakkisid pidasid lapsed iseseisvalt maha veel ühe palvekoolitunni.
Laagri lõpetas sel aastal esimesse klassi minejate õnnistamine ühises palveringis. Sellest ilusast hetkest ei ole küll fotot, kuid seda kaunim on pilt, mis südamesse jääb. Meie kolm esimesse klassi minejat (Emmaste koolis õppima asuv Taaniel, sama kooli nimekirjas koduõppijana alustav Riste Sofie ning Suuremõisa lossikoolis õpima hakkav Gudrun) olid ringi keskel koos oma perepeade-isade- pühapäevakooli õpetajatega, kes käsi laste peale pannes neile kordamööda kooliteele õnnistust ja kaitset palusid ning kõik pereliikmed käsi ühendades neid kaitsva palvesõõrina ümbritsesid.
Edasi sõitis meie kirju seltskond Nurste poole, kus aastapäevakoosolekul imekaunist muusikat ja külluslikku pidulauda nautisime
ning ka kõik suuremad ja väiksemad koolilapsed algava kooliaasta puhul ka "ametlikult" teele õnnistatud said.
Tänu Jumalale selle imeilusa ja sooja ning laagriterohke suve eest!
Õnnistatud kooliaasta algust kõigile õppijatele ja õppima suunajatele!
Ja kui Jumal lubab, siis kohtume kuni päris pühapäevakooliaasta alguseni ikka kord nädalas ühises palvekoolis. Juttu on olnud ka septembrilõpu rabaretkest, puutööringist ja emadeosadusest... Täpsemalt kõigest siiski edaspidi peale aktusi ja tunniplaanide selginemisi.
Tähelepanelik lugeja on märganud, et kuu edenedes meie programm muudkui kahaneb. Paraku on tõepoolest nii, et kõik plaanitu pole saanud toimuda. Mõnikord tervisemurede, teinekord laste tiheda muusika- ja päriskoolitöö tõttu. Vaim on küll valmis aga liha on nõder...
