teisipäev, 1. märts 2011

Pereosaduse talve(lõpu)laager Ristna RMK-s 19/20 märts 2011

Eelmisel aastal toimus märtsikuu kolmandal nädalal tore eskimolaager, mille lõppedes sai antud lubadus kordamiseks. Paraku jääb sel aastal sünnipäevadevaheline öö koolinädala sisse ning iga eskimolaps püsigu omas iglus :) Aga talvelaager siiski tuleb!

Tähelepanu Luguse pereosaduse suured ja väikesed!

Oleme kõik lahkesti palutud tähistama Martinite sünnipäevi ja kevadise koolivaheaja algust 19.-20.03 2011 Ristna looduskeskusesse!

Võtame aega lõõgastavaks puhkuseks ja osaduseks- sestap päris piiblitunde programmis pole ja vendade õpetust sel korral ametlikult ei jagata, küll aga saame spetsialisti juhendamisel talvises metsas Looja loominguga lähemat tutvust teha, meisterdada ja kuulata erinevate õdede kogutud tunnistusi Jumala juhatavast ja armastavast abist. Palvetame ja kiidame Jumalat laulu ja pillimänguga. Ja loeme "Pildipiiblit".

Laagrikava:

I päev:

  • Saabumine 13.00, majaga tutvumine
  • RMK poolne õpperetk („Meisterdusi metsast“ -talvist loodust tutvustav metsaretk, materjali kogumisega )
  • RMK poolne meisterdamine (kogutud materjalidest)
  • Lõunasöök
  • Õdede tunnistuste tund („Kõikevõitev armastus“ tunnistus kadunud poja loo vanema venna ainetel)
  • Sünnipäevalaste õnnitlemine/mängud /soovijaile saun
  • Laulu- ja pillitund (võta oma pill ja õpitud lood kaasa!)
  • Pidulaud
  • Öökino „Pildipiibel“

II päev:

  • Äratus, hommikuvõimlemine
  • Hommikusöök
  • Õdede tunnistuste tund („Andestamine ja vastuvõtmine Jumala jõus“ kogemuste ja kirjavahetuse ainetel)
  • Koristamine, lahkumine majast, tagasiteel Kõpu majaka juures peatumine vms.

(Majas on voodid 20 inimesele (8+12 toad)- meid on küll 21 kokku aga ju mõni titem saab kaissu, voodiriided kohapeal, söögi valmistame ise kamba peale, õppekäik, meisterdamine ja soe saun maja poolt. Majas on olemas täisvarustuses köök ja nõud, 3 eri suurusega potti, pann, 2 suuremat teraskaussi, kööginuga, kulbid. Elektripliit, veekeetja, kohvimasin, mikrolaineahi, külmkapp kuuluvad veel köögi tehnilisse varustusse.)

pühapäev, 27. veebruar 2011

Lõppeva "sõbrakuu" mõtteid

Kes on sõber number üks
selge nagu ükskord üks
see, kes tormab kasvõi tulle
kui on tarvis päästa sind,
hüppab vette järel sulle
teades mis on elu hind
valab verdki sinu pärast
pikalt mõtlemata, miks
päästab jääl sind, sellepärast
ongi sõber number üks.

Seda luuletust õpetati lasteaias, kus käisin. Veidi suuremana sisendas samu mõtteid sõprusest minusse üks laul musketäride filmist, mis on olnud alati minu lemmik, kirjeldamamaks ka tõelist sõprust... Selle laulu refrään kõlab nii:

„Когда твой друг в крови,
А ля гер ком, а ля гер(о),
Когда твой друг в крови,
Будь рядом до конца.
Но другом не зови,
На войне, как на войне
Но другом не зови,
Ни труса, ни лжеца.“

Nii olen ikka arvanud, et sõna sõber on midagi püha- keegi, kes on nagu sinu oma hinge teine pool teises kehas. Ja et tõelisi sõpru ei saa olla seega palju rohkem kui üks. Mul ei ole olnud kunagi mingit hierarhiat, et kes on parim sõber ja kes lihtsalt sõber jne. Sõber on sõber.

Ja see suhtumine on mulle olnud samas ka komistuseks nagu ma seda nüüd näen.

Teistel inimestel on „sada sõpra“ (nagu slaavi vanasõna ütleb- „ära oma sadat rubla vaid sadat sõpra“) Minu jaoks see ei toiminud, see lahjendanuks sõpruse millegiks väga lahjaks lurriks.

Minu jaoks on sõprus pühendumine, tõeline valmisolek teise eest läbi tule ja vee minemiseks. Aga asja inimlikkus tulebki ilmsiks siin- inimesena ma ootan ju siis, et ka minu sõber oleks sama sada protsenti pühendunud mulle, mitte ei omaks sadat sõpra...

Korraga aga selgis mulle, et Jumala printsiip sedapidi ei tööta, et „vorst vorsti vastu“. Jumala riigis peab küll end sada protsenti ja pealegi kuni ristisurmani andma kellegi eest, ohverdama kogu oma elu ja armastuse ning seda tegema teadmisega, et sa ei pruugi mitte midagi vastu saada!

Rahaasjades on see printsiip mulle olnud aastat kümme selge. Maailmas ehk inimeste äris loodetakse saada sealt vastu, kuhu investeerisid ja pealegi veel kasuga. Jumala riigis aga investeerid ilma tagasi lootmata ja samas võid saada hoopis teisi kanaleid pidi Jumalalt vastu õnnistusi, mis sinu vajadused katavad ülikülluslikult.

Sõpruses- armastuses kehtib see sama printsiip... Armastada tuleb ennastunustavalt ja –ohverdavalt kuid mitte vastuarmastust looteski. Mitte vaadates armukadedusega kuidas armastatu valib ikka ja jälle kellegi teise, eelistab teisi sinule ja võtab sind enesestmõistetavusena, mis võib olla lõputult ooterežiimil...

Kes meist inimestest küll sedasi armastada suudaks?

Tegelikult on asi veel imelikum. Tegelikult ikka tuleb Jumalariigi printsiibi järgi „vorst vorsti vastu“ küll ja armastus tagasi samast allikast. Kuidas nii?

Kui me mõistame lõpuni, et me anname just Jumalale (olgu siis oma raha või armastuse), et me vähematele vendadele head tehes teemegi head Jeesusele. Siis me ka saame aru, et kõik hea mis meie eludes on ja meiega juhtub tuleb vastu täpselt samast allikast- Jeesuselt, Jumalalt ning pole mingit vahet kas ta kasutab samu kanaleid ja inimesi või kedagi teist ja hoopis ootamatut.

Siis me näeme, et meil on siiski see igatsetud üks ja ainus Tõeline Sõber, kes meie eest on ohverdanud kõik ja enamgi veel. Ja juba enne kui meie üldse midagi ohverdanud oleksime. Peame vaid olema avatud ja valmis nägema igas meie elusündmuses Jumala kätt ja juhtimist eesmärgini, mille Tema meie elule on andnud.

Kui me, suunates oma pühendumise ja truuduse ja kogu suure sõpruse inimesele, ootame temalt sama vastu, siis ei tee me üksnes iseenesele karuteenet vaid paneme oma sõbra kaela ületamatult raske koorma- ootame temalt ebainimlikult suurt tasu, ootame, et ta käituks nagu Jumal... mõni ime siis, kui me nõnda sõbra selgroo murrame ja viimaks kalli inimese oma elust kaotame. Mina olen mitu korda elus selle reha otsa astunud, enne kui mõistsin oma viga.

Veel enam- me peaksime teenima igat õde-venda samasuguse ennastohverdava armastusega (mitte ainult ühte väljavalitud sõpra)... Siis alles saab meie ustavus ja armastus tõelise sõpruse mõõdu.

Nagu täna Lugusel oma kõnes vend Peeter rääkis- "kas meie sarnasus Jumalaga peaks väljenduma enesekesksuses ja teiste üle valitsemises? Ei sugugi, vaid Jumala sarnasus meis saagu nähtavaks selle kaudu, et me anname endast maksimumi teise heaks ja võtame eeskuju Jeesusest, kes ei tulnud mitte valitsema vaid teenima."

Üks armas sõber tuletas mulle hiljuti meelde, et „tegelikult on ju iga päev sõbrapäev“. Nii on.

Iiob 22: 21Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!

AAMEN

Muutused plaanides

Täna 27.02 pühapäevakoolitundi ei toimu! Märtsikuu tundide järjekord on:
1.pühap. Kääride, 2. pühap. Remmelgate, 3.pühap. Martinite ja 4. pühap. Altmäede tund.

NB! Väike muudatus on ka palvenädala kavas- esmaspäevane tund on Mudal, Jüri ja Eva pool ja teisipäevane Lui ja Pireti pool Emmastes!

reede, 25. veebruar 2011

Kallid!
Alltoodud Meego kirja peale katsume Lõuna-Hiiumaa kristlastega kokku saada palveks igal õhtul. Teeksin ka üleskutse kusagil kaugemal rannikul samamoodi koguneda ja teavitada ja kutsuda ristiinimesi väljastpoolt EKB-liitu. Viimasel nädalal on üles kerkinud veel tõsiseid üleriiklikke palvesoove, mis peaksid meid panema kõike tegema selleks, et anda oma rahva nimel au ja autoriteet armulisele Jumalale.

Lõuna-Hiiumaa kokkusaamised on (v.a. pühapäeviti) kell 19:00 õhtul:

  • Reedel (25. veebruar) Ülo juures Emmastes
  • laupäeval (26.02) Käina luterikoguduse majas
  • pühapäeval kell 11:00 vabakoguduste ühisel jumalateenistusel Luguse kabelis
  • esmaspäeval (28.02) Jüri ja Eva juures Mudal
  • teisipäeval (1.03) Lui ja Pireti juures Emmastes
  • kolmapäeval (2.03) koos regulaarse palvekoosolekuga Luguse kabelis
  • neljapäeval (3.03) Marko ja Meeli juures Selja külas, Käinas
  • reedel (4.03) Aleksei ja Karina juures Sinimal
  • laupäeval (5.03) Jaani ja Loone juures Emmastes
  • pühapäeval (6.03) igaühe kodukoguduses jumalateenistuse raames.

Kohtumiseni!
Kristi Ugam

teisipäev, 22. veebruar 2011

Tund palvest

Seekordne pühapäevakooli tund oli pühendatud taas kord palvetamisele.

Püüdsime lastega koos mõelda, joonistada ja ära tunda, mida tähendavad meile meie igapäevased palveajad. Kirjutasime lehe ülemisele servale sõna hommikupalve, lehe alumisele servale sõna õhtupalve ja arutasime siis üheskoos kõiki neid palveid, mis jäävad sinna kahe palvekorra vahele. Püüdsime koos lastega välja tuua kõik olukorrad, millal laps võiks palves Jumala poole pöörduda – häda, hingeline raskus, konfliktsituatsioonid aga ka rõõm, tänu ja hõiskamine, kui midagi on hästi läinud.

Lapsed joonistasid ja arutlesid rõõmsalt kaasa. Kui paber oli täidetud, said kõik lapsed kingituseks väikese koolis ja mujal kaasaskantava Gideonide Uue Testamendi, mille esimestel lehekülgedel on samuti kirjas mitmesugused abistavad kirjakohad elu olukordadest, mil inimene võiks Jumala poole pöörduda.

Laulsime mõned ilusad vanad palveteemalised laulud.

Peale laua taga istumist läksime teise tuppa, et palveringis kõigepealt vaikselt oodata, mida Jumal igale lapsele räägib. Selline väike ootus on samuti üks palvetamise vorme (mitte segi ajada meditatsiooniga, mis ei ole palve, vaid iseenese meelte tühjendamine). Seejärel palvetasime kõik Jumala ette oma mured ja rõõmud.

Siis lugesime kahte kirjakohta Luuka evangeeliumist Luuka 11: 5 – 13, tungiva palve mõjust ja Luuka 18: 1 – 8, lesknaise palvest ülekohtuse kohtuniku ees. Püüdsime neid ka lastega läbi mängida, et paremini meelde jääks.

Peale seda said kõik maitsva roa ja lapsed jäid tagatuppa mängima, täiskasvanud omi asju arutama. Oli väljastpoolt külm aga südamest soe pühapäeva õhtupoolik.

Pildid.

kolmapäev, 16. veebruar 2011

Üleskutse palve- ja paastupäevadeks.

Kallid vennad ja õed ning kogudused Eesti EKB Koguduste Liidus!

Piibel kinnitab: "Õige inimese mõjuvõimas eestpalve

saadab palju korda. Eelija oli meiesugune inimene, ent ta palvetas

püsivalt." (Jk 5:16-17)

Kutsun üles meie liidu kogudusi pühenduma

12-päevasele palve- ja paastuajale Eesti maa ja rahva tuleviku eest alates

iseseisvuse väljakuulutamise aastapäevast 23. veebruaril kuni riigikogu

valimistepäevani 6. märtsil AD 2011! Võtame erilise aja kümnel

nädalapäeval ja kahel pühapäeval, et teenida oma maad ja rahvast

eestpalves ning tunnetada ja täita oma missiooni usus, lootuses ja

armastuses elumuutva usuliikumisena.

Kõigeväeline on tõotanud: "Kui

siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad

palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt

teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan

nende maa." (2Aj 7:14)

Meego Remmel


teisipäev, 15. veebruar 2011

Külmapühad

Suuremõisa kool peab külmapühi (nagu ka kõigile eesti algklassidele raadio vahendusel soovitati). Sestap jääb täna ka puutööring Suuremõisas ära! Püsige armastuses soojas ning kohtume ringis taas märtsikuu esimesel teisipäeval!