Kui umbes paar kuud tagasi tekkis mõte lastega jõuluks üks lihtne ja Piiblil põhinev näidend teha, ei osanud vast keegi meist ette kujutada, mis saama hakkab. Üks inimene pakkus selle peale välja ühe mõtte, teine sellele järgneva ja mina tundsin end varsti nii, nagu oleksin kogemata pannud käima mõne masina, mis aina kiiremini töötama hakkab ja mille üle mul enam kontrolli pole. Kummaline tõesti, aga vahel on inimestel illusioon, justkui kontroll nende käes oleks:) .
Peale lühikesi arutelusid jäi sõelale idee, et osa lavastusest võiks filmida ja ekraanil näidata, muusika võiks olla elavas esituses, samuti inglikoor ja idamaa targad. Filmivõtted toimusid 20.ja 21. novembril, mõne tunni kaupa ja palju ladusamalt, kui kartsin. Edasi järgnes 3 nädalat arvutitööd. Kaamera-ja arvutitööd tegi Mark. Ja hästi tegi! Plaan oli näidendiga üles astuda esialgu kahel korral - Emmaste noortekeskuses, mida saame pühapäevakoolitundideks tänavu kasutada ja Nurtse koguduse traditsioonilisel laste jõulujumalateenistusel. Aga juhtus nii, et meid kutsuti ka Tohvri hooldekodusse, Emmaste kooli, Kärdla Kristliku Osaduse Kogudusse ja viimaks veel ka tillukesse Kiduspe palvemajja. Esietendus Emmaste noortekeskuses sai Markuse poolt filmina jäädvustatud ja peagi oli see juba redigeeritult perekond Martini abiga internetis vaatamiseks kättesaadav. Suur aitäh selle eest! Videot sai näha Luguse jõululaupäeva koosolekul, näidendi filmiosa Emmaste lasteaias. Ja üle interneti on näidendit vaadanud paljud meie kõigi tuttavad, kes ise kohale tulla ei saanud.
Iga näidendi väljamängimine oli eriline ja nüansirohke. Kord oli ruum harjumatult suur, järgmine kord aga tibatilluke, vahel vedas tehnika alt, kord haigestus mõni osatäitja või tehnikamees; viimasel etendusel oli inglikoor õige pisike ning üht tarkadest mängis noor asendaja. Viimasele etendusele minna on tõeliselt raske, kuid õhtupimeduses hiilgav küünaldega ääristatud tee palvelani pakkus vaatepilti, mis kinnitas südameid ja juhtis mõtted ülespoole. Koosolek ise oli väga õnnistatud ja palvemaja rahvast täis.
Usun, et õppisime palju selle näidendi ettevalmistamise ja mängimise käigus iseenda, üksteise ja Jumala kohta. Üks asi oli aga alati paigas ja kindel - Jumal tegi oma tööd, puudutas inimesi, kes kuulsid evangeeliumi. Tänu Jumalale tema ütlemata suure armu eest!
Suur aitäh minu poolt igale osalejale ja eestpalvetajale ses minu jaoks kujutletamatult suureks paisunud ürituses! Aitäh lastele, kes võtsid jõu kokku, et kehastuda inglikooriks. Vahel oli seda tõesti raske teha, eriti viimasel nädalavahetusel, kui kahel päeval neli korda esineda tuli. Aitäh kõigile, keda me küll laval ei näinud, aga kelle poolehoid ja hoolikas töö kindlustasid selle, mis laval sündis.Jumal ise seda teile tasugu!
Kui Jumal lubab, kohtume esimeses uue aasta pühapäevakoolitunnis 17.jaanuaril 2016 ja avame ühiselt meile kingitud suured kommikarbid!
1 kommentaar:
Tõesti on südames tänu, et see tehtud sai ja tänu, et see välja tuli. Ikka saab alati paremini, teisiti, jne..... Kuid seekord seda tunnet väga ei jäänudki. Kõik olid südamega asja juures ja sellised koostegemised liidavad ja jäävad kauaks meelde. Eriti suur lisapoonus veel sealjuures, et sai jagada sõnumit.
Piret
Postita kommentaar