pühapäev, 6. jaanuar 2013

Kulda, viirukit ja mürri...

Taevase au jätnud Kuningat kummardama tulnud tarkadele mõeldes meenus mulle hiljuti südant kõnetanud päevasõna, mis rääkis varandusest, kaitstusest ja positsioonist. 

Kindlasti omasid targad kuningad neid kolme. Kuni nad oma varanduse, kontrolli ja tarkuse andsid Jumala juhatuse alla, olid nende jalad õigel rajal. Pöörates aga pilgu maisele läks asi teisiti...
Jeesus on meidki hoiatanud- on võimatu, et kiusatusi ei tule, me kindlasti eksime eluteel ka.
Arm on siiski, et saame taas pilgu Temale tõsta ja minna Säravaima Koidutähe järel.
Juhatagu Tema meid alanud aastal.

Säravaim täht, mu koidutäht ju Sa, mind juhata!
Tee on nii võõras, öödes eksin ma, mind juhata!
Asjata püüan eele vaadata
sest küllalt on sammhaaval astuda.
Iialgi nõnda ma ei palunud – mind juhata!
Teed olin ise elus rajanud – nüüd juhata!
Kõiges nüüd kardan käia Sinuta
sest küllalt on sammhaaval astuda.
Kõrbes ja soodes, eluheitlustes mind juhata,
et ma ei eksiks öös ja ududes, siis juhata!
Juhi mind kindlalt, Sind vaid jälgin ma
sest küllalt on sammhaaval astuda.
Murede hetkil, raskeis vaevades mind juhata!
Kergendad valu hellalt trööstides, mind juhata!
Taevast küll jälgid mind ju aina Sa
sest küllalt on sammhaaval astuda.
Su rüppe varju ülim armastus, mind juhata!
Õpetus kalleim, vaikne usaldus, mind juhata!
Risti all rahu, õndsust maitsen ma
sest küllalt on sammhaaval astuda.
VL 373 Sõnad John H. Newman, viis Charles H. Purday

(Lastele on lastelehele ilmunud uus jutuke ja ristsõna. Perenaiste rõõmuks maitsev temaatiline täiendus õdede retseptikogus ;))

Kommentaare ei ole: