Ma loodan Jumala peale, ei ma karda.

Laste suvegrupi laagri seekordseks motoks sai tööraamatu viimane kuldsalm Psalm 56, salmid 4-5
 "Sel päeval, kui ma kardan, loodan ma sinu peale, Jumala peale,kelle sõna ma kiidan.
Ma loodan Jumala peale,ei ma karda."

 

 Lapsevanemate lahkel loal vupsas peale seitset kolmapäeva õhtul Selja peatuses liinibussist välja üks rõõmus oranžikirju lastesumm ning bussijuht ei saanud samuti kõrvuni naeratust varjata, nähes peatuses ootamas juba samasugust elevil seltskonda.
Kiire ja asjalik liiklusinstrueerimine Markolt (kuidas lasterühm teel peab liiklema), kottide paigutamine autole ning asuti suvemaja poole teele.

 

Lahe ääres pidas Marko laagri avapalve ning selgitas laagri reeglid. Kokku lepiti ka selles, mida teha kui keegi reegleid eirama kipub.
See kõik tehtud, usaldas Marko suvemaja laste hoolde ning päevakavapunkt "mängud ja meisterdamine" sai alata.

 

Mängiti, mis kellelegi meeldis, peaosas olid jalgpall ja batuut, ja meisterdati Gertrudi ning Markuse juhendamisel makramee tehnikas ripatseid kuldsalmiga järjehoidjale.

Õhtu tõsisema vaimuliku osa juurde jõuti juba lõkke ääres. Markus jagas tunnistusi oma sellesuvistest kogemustest Jumala otsimisel ja Tema hääle kuulmisel. Samuti sai iga huviline üles kirjutada praktilise viieosalise juhise, mida kasutada siis kui on hirm või kui mure vaevab.
Veel jutustas Markus teistele tv7-st talle omale muljet avaldanud tõestisündinud loo ühe surfari usuletulemisest läbi esialgu surmavalt mõjunud meduusihammustuse.

 

Köögitiim (Riste, Gertrud ja Markus) valmistas õhtusöögi (makaronid, viinerid, salat, morss) ning seni said teised Gudruni ja Jaan Martini eestvedamisel lõkke ääres laulda. Maiasmokkadelegi oli mõeldud, ei puudunud  Pireti maitsvad pirukad ja kommid-küpsised.

Üllatusena sõpradele olid Markus, Gertrud, Gudrun, Reeta ja Riste ettevalmistanud kaks piiblilugude ainelist pantomiimi- esimesel õhtul etendamisele tulnu võttis kokku evangeeliumi rõõmusõnumi.

 

Marko piiblilugemise ning palve järel saabus laagrisse öövalvesse Aleksei. Meeste esialgne salaplaan ööhäiret anda ja tublisi uinujaid taskulampidega varustatult maastikumängu ning tordiga üllatada, jäi paraku ära- öörahu saabumiseks läks vaja enamat kui laste grupijuhi ja kahe pereisa mitmetunnised manitsused...

Tänu Jumalale!- ka pereosaduse illikukud on (lohutuseks mitmetele lugejate korduvatele vastuväidetele)  lihtsalt lapsed :)

Nii tuli kolmel täiskasvanul langetada raske otsus- karistada või anda armu...
Laagrireeglites oli kirjas (suurelt ja seinale klammerdatult) ja alguses sai see lastele selgitatud, et rahurikkujaid ootab kojusõit. Öösel sõidutatigi koju lastest kõige noorem (loogiline ka- lugeda ei mõista ja pikaajalist mälu pole ollagi :)) lootuses, et suuremad sellest järeldusi teevad.
Paraku nii ei läinud.
Hommiku koites tuli suurtel lastel omakorda teha läbi tõsine katsumus- tunnistada oma eksimust, andestust paluda ja armu saada või siis süüdistada teisi (a`la "mina oleks maganud aga...", paadutada oma süda ja võtta vastu karistus.
 Issand juhtis südameid meeleparanduse, armu ja halastuse suunas ning peagi liigutati isukalt lusikaid hommikuputru süües.

Kui magamiskamber korrastatud sai, algas laagri teine palvetund. See võttis kontrolltööga kokku kahe kuu jagu õpitut.
Pisike näitetrupp etendas teise pantomiimi- Taavetist ja Koljatist. Vaatajad palusid seda lausa kaks korda korrata :)

Pisut jäigi veel aega jalgpalli ja batuudi jaoks ning siis kogunesime pidulikult laagrilõputordi ümber. Tänutäheks suvegrupi vedamise eest pälvis Markus sõprade aplausi ning sai kingiks Piibli memo- mängu.

 

Karina meisterdatud tort sai rohkelt kiidusõnu ning ka peenemad piigad palusid 3-4 korda lisa :)

Toiduga ja asjadega juhtus nagu meie pereosaduse laagrites ikka- ühe autoga kotte bussilt toodi, kahega viidi ja hulga jäi veel alleski :)))
Kel miski maha ununes, andku aga teada! Esimese hooga leidsime paadi tagant võõra jalgpalli ja nagist tuulejope.

Nagu ma pidukõnes ütlesin- just täna oleks olnud minu isal (kelle kätetööna valminud suvemaja õuel kogunesime) sünnipäev ja küllap oleks tedagi rõõmustanud nii see lõbus lastehulk kui uhke pidusöök. Isa on küll igavikus kuid meie Taevane Isa on igal päeval koos meiega ning rõõmustas kindlasti- mitte üksnes selle laagri vaid kogu meie pereosaduse toredate laste (ja nende vanemate ;)) üle!

 Psalm 57:8Kindel on mu süda, oh Jumal!
Mu süda on kindel.
Ma tahan laulda ja mängida.
⁹ Ärka üles, mu au;
ärka, naabel, ärka, kannel,
ma äratan üles koidu!
¹⁰ Ma tahan sind tänada rahvaste seas, Issand.
Ma tahan lauldes mängida rahvahõimude keskel.
¹¹ Sest suur on sinu heldus kuni taevani
ja su tõde kuni ülemate pilvedeni.
¹² Ülenda, Jumal, üle taevaste,
üle kogu maailma oma auhiilgus!

Laagripildid nagis.