Ma ei tea kui paljud tunnis osalenud lastest on matustel käinud. Küllap enamus mõistab, et see on kurb sündmus. Meile, kes ootame Jeesuse tagasitulemist, on isegi kristlase matus otsekui sõbra saatmine pikale reisile, mis on sageli ka pisarateni liigutav.
Mitmes kohas Uues Testamendis kasutab Jeesus sõna surm asemel puhkus, uni. Selle asemel ütlebTa:""Laatsarus, meie sõber magab, aga ma lähen teda unest äratama!"" (Joh.11;11-15) Või Jairuse loos, "Ärge nutke, ta ei ole surnud, vaid ta magab!" (Lk.8;52)
Surnust ülestõusmist kirjeldatakse Piiblis mitmes kohas. Inimese ellu äratamine ei ole Jumalale võimatu, ent me peaksime mõtisklema selle üle, et nii Suunemi naise poeg (2 Kn. 4;32-36) kui Eutühhos (Ap.20;9), Tabiita (Ap.9;40), aga ka Jairuse tütar, Laatsarus ja naini noormees äratati ellu vaid ajutiselt! Varsti surid nad ju ikkagi.
Elu ja surm ongi ajutised, nagu ka tervis ja haigus, Jeesuse tagasi tulemisel äratatakse kõik surnud ülesse. Siinkohal peaksime mõtlema kaduva ja kadumatuse üle- ühtedele saab igavene elu kannatusteks, teistele igaveseks rahuks.
Kutsun kõiki lugejaid üles katsuma oma süda läbi. Me ei saa loota oma headele tegudele, masinlikule Piibli lugemisele või kiriklikele kombetäitmistele. Vaid siis, kui paneme oma lootuse ristil meie eest surnud Jeesusele, Jumala Pojale ja anname end Tema teenistusse, "surres" maailmale, on meil lootus igavesele elule.
Marko
Pilte tunnist:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar