Alustasime väikese tagasivaatega laste palvegrupi suvistele välitundidele ning seekordse tunni teemalise videovaatamisega, lapsed said neile võõras keeles filmi põhjal arvata, millest tund räägib. Ära tunti kullast lehm.
Jätkus tund matkaga.
Meie seltskond jagunes kolmeks- kõige pisemad jäid emmedega ahjuvalvesse, suurem grupp liikus mööda maastikku, väiksem hulk liikus mööda teed sihtkohta.
Peale ligi kilomeetrist rännakut (mis kulges mööda külavaheteed, üle kraavi ning edasi mööda elektriliini alust sihti) tegime esimese peatuse. Küsimusele kumb oli ajateljel enne, kas Aabraham või Mooses, teadsid lapsed vastust.
Lugesime tunni aluseks oleva kirjakoha- kuldvasika lugu Vanast Testamendist 2 Moosese 32.
Lapsed kuulasid suure tähelepanuga ja tõid välja erinevusi Piiblist kuuldu ja filmist nähtud detailide vahel.
17. kõrgepingeposti juurest pöörasime metsa. Metsaskäik ei olnud kellelegi hirmutav, liiguti mööda metsasihti. Siiski väsimus hakkas juba võimust võtma ja lastele tundus teekond päris pikana. (Tegelikult oli kogu matkarada ja välitund kavandatud kõige suurematele pühapäevakoolilastele mõeldes - algse idee kujunemisel oli ju eeskujuks laste endi suvine palvegrupi välitundide algatus - aga suureks rõõmuks tulid ka pisemad ikkagi kaasa ja ületasid vapralt kaaslaste abiga takistusi.)
Sihtpunkti jõudes ootas meid ees kosutav veesõõm ning mõnus laagrituli, mille oli üles teinud teed mööda liikunud osa seltskonnast.
Lõkke ääres jalgu puhates võtsime taas lahti tunni aluseks oleva kuldvasika kirjakoha. Hakkasime uurima paralleelkirjakohti –õppisime praktika käigus, kuidas neid leida ja kui palju enam annab nende kaudu sama loo kohta Piiblis põnevat ja laiemat pilti leida - ja lugesime need ka ette.
Rääkisime ka sellest, et tänapäevalgi kipume Jumala esimese käsu vastu eksima ja leidma endale ebajumalaid, keda päevast päeva teenime (olgu töö, raha, staarid või inimeste enda kätetöö).
Me võime siiski kummardada vaid ühte tõelist Jumalat, kes on Jeesuse Kristusena maailma sündinud meie pattude lunastamiseks ristisurma läbi ja kes Ülestõusnuna elab ka praegu ning ootab, et me kogu oma eluga pühenduksime Tema otsimisele ja eeskuju järgi elamisele.
Olgu staarid kuitahes säravad, need kustuvad kiiresti, vägevad linnad- ka nende kohta teame, et need ei püsi igavesti.
Ehki me eksime kõik Jumala mõne käsu vastu, võime loota Jeesuse armule ja paluda Temalt abi muutumiseks ja sellise elu elamiseks nagu Ta meid õpetab.
Valmisseatud atraktsioonidest saime kasutada vaid üht- köisteel ühelt puult teisele liikumist sest valgust jäi väheseks ning ohutuse ja emade südamerahu huvides jäid muud teist korda ootama.
Küpsetasime lõkkel viinereid ja leiba ja soojendasime end. 
Kottpimedas kustutasime lõkke ja asutasime end kolonnis mööda teed palvemaja poole tagasi marssima. 
Oli rõõm tõdeda, et pühapäevakoolis laulude õppimine pole mitte tühi vaev olnud, laul kajas Kureturu metsast Luguseni kogu tee ja tagasitee ei tundunudki enam nii pikk, seda enam, et eel ootas magus suutäis Gertrudi sünnipäevatorti.
On tore, et meie pereosadus on sel sügisel nii suureks paisunud- lugesime kokku 28 suurt ja väikest.
Aitäh kõigile esimeses välitunnis osalenuile kaasatulemise ja vapruse eest, oli rõõm olla koos vendade ja õdedega ning tänu Jumalale Tema hoidmise ja juhtimise eest!
Marko
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar